Miško takas - Wheelchair accesible

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Līdz ūdenstūristu apmetnei „Lenči” Mežtaka ved pa nelieliem – mežu, Gaujas loku un vecupju ieskautiem – ceļiem un takām, bet pirms Ērģeļu klintīm tā iekļaujas apkaimes izteiktajā reljefā, ievērojami „ceļoties” un „krītot” mazu strautu izvagotajā Gaujas senlejas krasta nogāzē. Aiz Ērģeļu klintīm Mežtaka mazu brīdi pagriežas atpakaļ Cēsu virzienā, bet Pieškalnos – uz Rāmniekiem, pie kuriem pa tiltu šķērso Gauju. Aiz ūdenstūristu apmetnes „Jāņrāmis” Mežtaka pilnībā attaisno savu nosaukumu, turpmākos kilometrus līkumojot pa skaistu, gaišu skujkoku mežu, līdz sasniedz „Caunītes”, pie kurām atrodas viena no Gaujas krastu skaistākajām atpūtas vietām.

Mežtaka izvijas cauri Valmieras vēsturiskajam centram un Atpūtas parkam, kurā ir vairāki pilsētas apkaimes kājāmiešanas un nūjošanas maršruti, šķērso Vanšu tiltu, ved gar Pauku priedēm un Baiļu kalnu. Pa Abula taku, kas izlokās pa stāvajiem un „mežonīgajiem” upes krastiem, tā aizlīkumo līdz Brenguļu alus darītavai un tālāk, aiz Pūpoliem, jau ved pa mazapdzīvotiem, plašiem mežu masīviem. Šī posma pirmās puses raksturīga iezīme ir mazie vasarnīcu ciemi – Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli un Gaujaslāči, kas sāka veidoties padomju laikā kā Valmieras un apkaimes rūpniecības uzņēmumu vasarnīcu rajoni. Pie Ūdriņām Mežtaka izved cauri vecupju labirintam un pagriežas uz ziemeļiem, šķērsojot Gaujas tiltu, pie kura ir atpūtas un laivotāju pieturvieta. No šejienes līdz Strenču centram ir ~ 1,5 km. Daļa no posma atrodas Ziemeļgaujas aizsargājamo ainavu apvidū.

Mežtakas sākums šajā posmā sakrīt ar Gaujas dabas taku, kas ved gar pašu upes krastu. Mežtaka divās vietās (pirms Sedas pagrieziena un Kaučiem) šķērso A3 ceļu (uzmanīgi!) un turpinās pa maziem meža ceļiem, gar smilšu-grants karjeru, bet pie Oliņu pagrieziena izved uz grantēta ceļa. Pēc 3,5 km gājuma pa to atkal jāpagriežas pa labi, un turpmākais maršruts līdz Spicu tiltam ved pa maziem un nomaļiem meža ceļiem, kur aiz t. s. Zemās salas atrodas viens no skaistākajiem aizsargājamo ainavu apvidus „Ziemeļgauja” skatiem. Posma galapunktā, kur ceļš P24 šķērso Spicu tiltu, ir izveidota atpūtas vieta un ūdenstūristu apmetne.

Mežtaka šķērso Spicu tiltu un aizlokās līdz četriem Kokšu ezeriem (ap 4 km), ko virknē savieno mazs strauts. To apkaimē ir izveidotas atpūtas un telts vietas un dabas izziņas taka. Te ir skaistas ainavas un lieliski sēņu meži. Aiz pēdējā no Kokšu ezeriem – Dibena ezera – pēc pusotras līdz divu stundu gājiena nokļūstam Cirgaļu kāpu masīvā, ko šķērsojam ziemeļu–dienvidu virzienā. Arī tālākais Mežtakas posms šķērso lielu mežu apgabalu, kur redzama kāda savrupa viensēta vai mazs ezeriņš. Posms beidzas mazā ciematā ar nosaukumu Zaķi, kur nav pakalpojumu, tādēļ, plānojot gājienu, ir jāpārdomā loģistika un nakšņošanas iespējas. Posms atrodas aizsargājamo ainavu apvidū „Ziemeļgauja”.

Gandrīz pusi no maršruta posma Mežtaka iet pa taisnajiem Peipusa ezera (Peipsi järv)  zemienes polderu ceļiem. Polderi veidoti, lai apkaimes zemes pasargātu no applūšanas pavasara palos. Līdzenās polderu pļavas izmanto lauksaimniecībā un lopu ganīšanā. Posmā no Nahas (Naha) līdz Mehikormai Mežtaka iet gar Repinas (Räpina)–Mehikormas autoceļa malu. Pie Mehikormas bākas vērojamas skaistas Lemmijerva (Lämmijärv) ezera ainavas. Šis ezers ir sašaurinājums starp Pleskavas (Pihkva) un Peipusa ezeriem. Otrpus Lemmijervam (1,7 km) ir redzama Krievija.

Posms pilnībā attaisno Mežtakas nosaukumu, jo trīs dienas jāiet apkārt vienam no lielākajiem Igaunijas mitrājiem – Emajē-Sūrso mitrājam, kura apkārtni klāj plaši mežu apgabali. Vienīgā apdzīvotā vieta starp Jēpera (Jõepera) un Ahjas (Ahja) upi ir mežu ieskautā Jervselja (Järvselja). Reljefs ir līdzens, jo Mežtaka joprojām ved pa Peipusa (Peipsi) zemieni. Galapunkts atrodas pie Ahjas upes, kuras vidustece pazīstama ar ainaviskajiem devona perioda smilšakmens atsegumiem un iecienītu laivu maršrutu.

Mežtaka jau trešo dienu met lielu loku apkārt Emajē-Sūrso (Emajõe-Suursoo) mitrājam (ietilpst dabas liegumā Peipsivēre (Peipsiveere)). Iešanai interesantākā ir šī posma daļa starp Vanausaija (Vanaussaia) un Varnju, kur Mežtaka iet pa maziem lauku ceļiem. Pirms Varnjas tā sasniedz Peipusa ezera (Peipsi järv) krastu, kur beidzot var apjaust ezera lielumu. Tālāk no Varnjas līdz Remniku seko nedēļu ilgs gājiens gar Peipusa piekrasti un tā tuvāko apkārtni, kura laikā gājējs iepazīst Austrumigaunijas tradicionālo kultūru – sīpolu audzēšanu un zvejniecību, kulināro mantojumu, amatniecību un vecticībnieku reliģiskās tradīcijas.

Vasaverest edasi kulgeb metsa matkarada jätkuvalt Kurtna maastikukaitsealal, tiirutab üle raba, läbib Oru töölisasunduse, keerab Voka jõe orgu ning jõuab välja Soome lahe äärde, kus keerab läände. Siin kõrgub majesteetlik Põhja-Eesti paekallas: järsk, kivine ja metsane klindiastang, mis ulatub Tallinnani ja jätkub sealt Balti klindina edasi Lääne-Eesti saarteni. Metsa matkarada lookleb paekalda serval, aeg-ajalt orgudesse laskudes. Toila-Oru pargis suundub rada läbi laia ja sügava Pühajõe oru ning saabub lõpuks Toilasse, populaarsesse rannakuurorti.

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Sel lõigul kulgeb metsa matkarada üle Juminda poolsaare. Peale Loksat möödub rada 7 km kaugusel nõukogudeaegsest Hara allveelaevabaasist. Selle külastamiseks tuleb teha kahekilomeetrine kõrvalepõige ja osta pilet. Seejärel viib metsa matkarada läbi ilusa metsase ja soise ala. Poolsaare lääneosas kasvab liivaluidetel kõrge ja tihe mets. Teekond jätkub Pedaspealt Tsitre suunas ja möödub vahetult enne Tsitret Põhja-Eesti paekalda klindiastangul olevast Muuksi linnamäest. Lõpp-punkt ‒ Tsitre telkimisala ‒ asub merest 200 m kaugusel.

Tsitre külla rajati juba viikingiajal sadam. Metsa matkaraja esimesed 4 km kulgevad Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Muuksi ja Soorinna külade vahel viib rada üle kadakaste karjamaadega kaetud klindineemiku, mis on osa Põhja-Eesti paekaldast. Põhja küla lähedal möödub rada roostikust ja jõuab Salmistu sadama juures taas mere äärde. Siit avaneb vaade 1,3 km kaugusel kirdes asuvale Pedassaarele ning loodes asuvatele Umblu ja Rohusi saartele. Valkla rannas ootab matkajaid kena rannarestoran, jalutada võiks ka Valkla külas. Haapse poole suundudes näeb tee ääres Augu Suurkivi. Haapse rannas on hea ujuda, sest seal läheb vesi kiiresti sügavaks.

Metsa matkarada suundub läbi Viimsi poolsaare kõige metsasema ala, kuhu on rajatud mitu kaitseala. Rohuneemes viib rada läbi endise nõukogude sõjaväeosa territooriumi. Sel päeval kulgeb rada peamiselt kõnniteedel ja poolsaare arvukatel autoteedel. Püünsi küla juures pöördub rada lõunasse ning kaugel üle lahe on näha Tallinna tornid, pilvelõhkujad ja sadam.

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.

Nemunase jõe lookeid järgides teeb Metsa matkarada Nemunase loogete regionaalpargis üle 20 km pikkuse looke, käänutades üle kultuurmaastike, mida ilmestavad traditsiooniline arhitektuur ja eri tooni värvitud puithooned. Rada on metsasem vaid Siponiai ja Puzoniai külade vahelisel lõigul, kus rada kulgeb väikestel metsateedel. Pärast Vilniuse–Marijampolė maantee (A16) ületamist laskub Metsa matkarada taas Nemunase loogetele, kus paikneb tuntud Birštonase kuurort. Mööda B. Sruogose tänava kõnniteed suundub rada Birštonase turismiinfokeskuse juurde.

Esimesed 3,5 km mööduvad kaunites okasmetsades, mis katavad Žemaitija kõrgustiku nõlvu. Kuni Külma sõja muuseumini kulgeb Metsa matkarada Plokštinė tundmusrajal. Pärast muuseumi suundub rada Plokštinė tee kõrval kergliiklusteele. Plateliai järvele lähenedes laskub matkarada järvemadalikule. Teel nr 3202 (Malūno tänaval) keerab Metsa matkarada vasakule, kagu suunas ning 300 m hiljem paremale, jõudes u poole kilomeetri pärast Ilgio Ežero tänavale. Järgmise 5,5 km jooksul teeb matkarada laia kaare ümber Ilgise ja Beržorase järvede, kuni saabub Beržorase külla. Külast väljudes kulgeb tee 2 km mööda Plungėse tänavat ja jõuab seejärel Plateliai alevisse. Rada teeb nüüd hoogsa looke, siirdudes Ežero tänava ja Šeirė õpperaja kaudu Plateliai järve ranna suunas. Rannast suundub Metsa matkarada piki Ežero, Naujoji ja Žemaičių Kalvarijose tänavaid tagasi alevi keskusesse.

Metsa matkarada kulgeb 6 km Plateliai–Salantai tee (nr 2302) ääres. Siit avanevad hurmavad vaated Pajūrise madalikule ja sellega piirnevale Žemaitija kõrgustiku lääneosale. Gintališkė külas keerab rada vasakule, et suunduda edelasse viivale teel nr 3216. 2,4 km pärast teeb matkarada pöörde paremale, kust rada viib metsa. Nõukogude ajal oli siin raketibaas, sellest ajast annab tunnistust ka betoonplaatidega kaetud tee. Nüüd keerab Metsa matkarada 1,4 kilomeetriks Plungė–Salantai teele (nt 169), kuni keerab vasakule. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Salantai suunas. Alevikeskusesse kulgeb matkarada piki Žemaitėse ja M. Valančiause tänavaid. Selle päeva teekonna esimene pool möödub Žemaitija rahvuspargis, teine aga Salantai regionaalpargis.

Salantai alevist suundub Metsa matkarada mööda M. Valančiause, Padvaralio ja Ilgoji tänavaid Läti piiri poole. 100 meetrit enne teed nr 169 pöörab Metsa matkarada vasakule, külateele ning jõuab 3,5 km pärast Erlose tänavale, kust see keerab taas vasakule, lääne suunas. 400 meetri pärast on pööre paremale, põhja suunas, kust rada kulgeb Šatraminiai suunas. Šatraminiai külas käänab matkarada paremale ja ristub 2,9 km pärast Salantai–Skuodase teega (nr 169). Šaukliai külas keerab Metsa matkarada vasakule ja jõuab 3,8 km pärast Mosėdise alevisse, päevateekonna lõpp-punkti. Suurem osa selle päeva teekonnast, välja arvatud Šatraminiai ümbruses, kulgeb Salantai regionaalpargi territooriumil.

Läti-Leedu piiri tähistab looduses Apše jõgi. Ka Metsa matkarada ületab Apše jõe, kui siseneb Skuodase–Priekule maanteed kaudu Lätti. Mõnda aega kulgeb matkarada piki teed, kuid keerab 1,7 km järel kruusateele, et võtta suund Kalēti poole. Ozoli külast alates avanevad pikad ja avarad vaated Rietumkursa kõrgustikul asuvale Vārtāja lainjale tasandikule. 500 meetrit kulgeb matkarada teel V1217, keerab seejärel paremale ning jõuab 2 km pärast Bārta–Kalēti–Gramzda teele (V1218). Möödudes Kalšu järvest, saabub Metsa matkarada peagi selle päeva teekonna lõpp-punkti Gramzda külas.

Gramzdast lahkudes tiirutab Metsa matkarada mööda väikseid teeradu liiva- ja kruusakarjääride vahel ning seejärel suundub põldudevahelist sirget teed pidi kirde suunas. Lejasbunči talu juurest keerab rada Mazgramzda poole, läbides oma teekonnal sügava ja hämara Ruņupe oru. Pärast Mazgramzdat kulgeb Metsa matkarada Gramzda–Priekule teel (P114), kus avanevad maalilised vaated Rietumkursa kõrgustiku Vārtāja lainjale tasandikule. Rada pöörab teisele poole teed, viib mööda kunagist lennuvälja edasi Priekule–Purmsāti–Kalēti teeni (V1211), ületab selle ning teeb siis väikse looke väikses metsatukas. Virga jõe käänulisi kaldaid järgides läbib matkarada Priekules Priediensi nimelise metsapargi, kus juba paistab päevateekonna lõpp-punkt.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Pärast pikka kivisilda, mis viib matkaja üle Venta jõe, kulgeb Metsa matkarada lühikest aega Venta jõe paremkaldal, mida liigestavad jäärakud, keerab seejärel Krasta tänavale ja Vetklīnika–Paleja teele, ning viib läbi Kalnmuiža metsa, Riežupe ja suure Renda metsa edasi Mazrenda küla poole. Maastik on siin tasane, sest tegemist on Kursa madalikul asuva Pieventa tasandikuga. Mazrendas kulgeb Metsa matkarada üle liiva-kruusakarjääri ning jõuab Kuldīga tänavat kaudu Renda külla. Selle päeva teekond kulgeb esiti Venta jõe oru looduskaitsealal ja hiljem Riežupe looduspargi territooriumil.

Metsa matkarada suundub Abava vasakkaldal kulgeva Kr. Barona tänava kaudu Sabilest välja. Väike rajake viib üle Abava ürgoru niitude ja läbi metsatukkade, kuni jõuab Rootsi Kaabu nimelise mäeni. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Plosti–Pūcese teele (V1471), ületab Amula jõe ja naaseb Kalnmuižas Abava orgu, kust jõuab 6 km pärast Aizdzire mõisaparki. Nüüd keerab rada põhja suunas ja ületab kilomeetri pärast Abava jõe. Siin on Abava ürgorg oma täies ilus. Oru sügavus on ligi 40 meetrit. Pärast Kalamehe silda tõuseb Metsa matkarada Abava ürgoru põhjanõlvale, kus on arvukalt viinapuuistandusi. Läbi metsa loogeldes ristub matkarada Kandava–Renda teega (P130) ning saabub lõpuks piki Sabile tänavat Kandava linna. Teekond armsas väikelinnas kulgeb mööda Lauku, Ozola, Zīļu, Sabile ja Pilsi tänavaid, kuni jõuab sihtpunkti, Kandava ordulinnuse varemeteni. Kogu selle päeva teekond kulgeb Abava jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Piki Jelgava tänavat suundudes ületab Metsa matkarada vana kivisilla kaudu Abava jõe, kulgeb mõnda aega Daigonese tänaval, kust järgmised 5 km Daigone poole mööduvad kruusateel. Seejärel laskub matkarada mööda Dziļkalnsi–Pūre teed (V1464) Abava ürgorgu. Ületanud taas kord Abava jõe, keerab Metsa matkarada paremale ning siirdub mööda väikest teerada Pūre poole. Rada teeb kaare ümber Pūre mõisa ning kulgeb järgmised 5 km Galciemsi Zemeņu tänaval ja Pūre–Jaunsāti teel (C004). Piirkonna karjääridest kaevandatakse liiva ja kruusa. Galciemsis pöörab Metsa matkarada vasakule väiksele kruusateele (C003), mis 3,5 km pärast jõuab Jaunmoku–Jaunsāti teele (V1444). Veel 3 km hiljem ristub Metsa matkarada Riia–Ventspilsi maanteega ning saabub piki alleesid Jaunmoka lossi juurde. Jaunsāti poolt lossile lähenedes avanevad Metsa matkarajalt avarad vaated Spārnene ümbrusele, kus Austrumkursa lainjad tasandikud vahelduvad Vanema küngastikuga.

In the vicinity of Jaunmoku palace, spectators are delighted by the beautiful landscapes of the Vanema hills of Austrumkursa Upland. The Forest Trail slopes down to the Bēru watermill and then, further up to Vecmokas, in a length of three kilometres rises by about 50 m, revealing beautiful landscapes to the wide Slocene valley in the south. After the alley of Vecmoku Manor, the Forest Trail crosses the Tukums–Lazdas road (V1442), turns around a cluster of farmsteads and then along straight forest path goes southeast along Sekļa lake. The lake can be accessed via small paths. In the vicinity of Recreation complex “Sveikuli”, the route continues along beautiful forest paths and joins the Tukums–Kesterciems–Kolka road (P131) near the Ozoliņi cemetery, where the town of Tukums begins. Along Raudas, Kurzeme Forest and Melnezera streets, the Forest Trail reaches the Sun hill (Saules kalns).

After crossing the area with some homesteads, the Forest trail winds through beautiful coniferous forests and further 6.5 km along Čaukciems until the turn to the Green Dune leads along the side of the Antiņciems–Smārde road The neighbourhood is flat, as the section is part of the Engure plain of the Piejūras Lowland. The Green Dune (Zaļā kāpa) offers wide views of the Green Bog (Zaļais purvs) and the Witches' Bog (Raganu purvs). A small forest road bends along the lower part of the dune and in two places crosses the bog along wooden footbridges. In Ķemeri, the Forest Trail moves along Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāles and E. Dārziņa streets, along the Forest House and Vēršupīte, into which the waters of sulphur springs flow. Crossing Tūristu street, it continues along the Dūņu road to the Sloka lake. Further the trail crosses the Vēršupīte swamp forest, which is one of the most outstanding wet forest habitats in the whole part of the trail in Kurzeme. At Melnezers it turns onto the Old Ķemeri road and after 2 km it reaches Bigauņciems. Behind the Talsi highway, the Forest Trail reaches the shore of the Gulf of Riga and connects with the Coastal Hiking Trail. The Forest Trail runs through the Ķemeri National Park along the entire section.

In Bigauņciema village, you can clearly see the whole length of the Jūrmala coast. The first third of this day’s itinerary is part of the Ķemeri National Park where you can get to know historic fishing villages, the Ragaciems village fishing area with net huts and a fish market, dune habitats, as well as watch birds in the estuary of the Starpiņupe River. Starting from Jaunķemeri to Dubulti, the walk takes you across the widest sandy beach of the Gulf of Riga through the historic resort in Jūrmala and the longest city in Latvia. Keep in mind that on warm and sunny summer days there will be a lot of beachgoers.

The widest sandy beach of the Gulf of Riga stretches from Dubulti to the Lielupe River. It is the main asset of the Jūrmala resort offering many beach cafés and different recreational possibilities. The coastal dune forests are permeated with a dense web of trails suitable for walking and stick-walking. The part of the Baltic Coastal Hiking Route located between the beach of the Lielupe River and Jūrmala beach is part of the Ragakāpa Nature Park. From here, you can easily get back to Bulduri by taking Bulduri prospekts and the 5th line.

The itinerary is an alternative way to get from Jūrmala to Riga by going through the forest. After passing the bridge across the Lielupe River, the Baltic Coastal Hiking Route snakes through Priedaine with its wooden buildings, goes along the right bank of the Lielupe River, then turns towards the Southern part of Bolderāja Dune and crosses Kleisti forest past Lāčupe Cemetery. Next, it goes along the historic roads of Pārdaugava on the West bank of the Daugava River, namely, Buļļu and Daugavgrīvas iela, through Dzegužkalns Hill, passing the Zunda Canal and Āgenskalns bay until reaching the Daugava River, which the route crosses via the Stone bridge and then stops at Town Hall Square.