Miško takas - Wheelchair accesible

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.

Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Umbes pool päevateekonnast möödub Räpina poldri nöörsirgetel teedel. Peipsi järve rannikumadalikul asuv polder on rajatud nõukogude ajal ümbritsevate rohumaade kuivandamiseks. Kõrge tamm kaitseb kevadiste üleujutuste eest. Poldritel on põllud ja karjamaad. Nahast Mehikoormani kulgeb matkarada Räpina-Mehikoorma maantee ääres, Mehikoorma tuletornist avaneb kena vaade Lämmijärvele. See on Peipsi ja Pihkva järvede vahel asuv kitsam järveosa. Teisel pool Lämmijärve, 1,7 km kaugusel on Venemaa.

See lõik õigustab täielikult metsa matkaraja nime, kuna järgmise kolme päeva jooksul kulgeb teekond läbi ühe Eesti suurima märgala, Emajõe-Suursoo, mida ümbritsevad suured metsamassiivid. Ainus asustatud koht Jõepera ja Lääniste vahel on metsade vahel asuv Järvselja. Maapind on tasane, kuna rada kulgeb Peipsi järve rannikumadalikul. Lõpp-punkt asub Ahja jõe ääres, mis on tuntud oma maaliliste Devoni liivakivipaljandite poolest. Ahja on populaarne veespordijõgi.

Metsa matkarada on nüüd juba kolm päeva Emajõe Suursoo ümbruses tiirutanud. Tänase päevateekonna kõige põnevam osa on Vanaussaia ja Varnja vaheline teelõik, kus rada kulgeb väikestel külavaheteedel. Enne Varnjat jõuab matkarada Peipsi rannikule, siit järvele vaadetes saad aru, kui suur see järv tegelikult on. Järgnev teekond Varnjast Remnikule piki Peipsi järve kallast võtab terve nädala. Selle nädala jooksul õpib matkateeline tundma Peipsi järve äärsete elanike kombeid, tutvub kohaliku käsitöö, toidu, kalanduse ja sibulakasvatustraditsioonidega ning vanausuliste kultuuriga.

Vasaverest edasi kulgeb metsa matkarada jätkuvalt Kurtna maastikukaitsealal, tiirutab üle raba, läbib Oru töölisasunduse, keerab Voka jõe orgu ning jõuab välja Soome lahe äärde, kus keerab läände. Siin kõrgub majesteetlik Põhja-Eesti paekallas: järsk, kivine ja metsane klindiastang, mis ulatub Tallinnani ja jätkub sealt Balti klindina edasi Lääne-Eesti saarteni. Metsa matkarada lookleb paekalda serval, aeg-ajalt orgudesse laskudes. Toila-Oru pargis suundub rada läbi laia ja sügava Pühajõe oru ning saabub lõpuks Toilasse, populaarsesse rannakuurorti.

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Sel lõigul kulgeb metsa matkarada üle Juminda poolsaare. Peale Loksat möödub rada 7 km kaugusel nõukogudeaegsest Hara allveelaevabaasist. Selle külastamiseks tuleb teha kahekilomeetrine kõrvalepõige ja osta pilet. Seejärel viib metsa matkarada läbi ilusa metsase ja soise ala. Poolsaare lääneosas kasvab liivaluidetel kõrge ja tihe mets. Teekond jätkub Pedaspealt Tsitre suunas ja möödub vahetult enne Tsitret Põhja-Eesti paekalda klindiastangul olevast Muuksi linnamäest. Lõpp-punkt ‒ Tsitre telkimisala ‒ asub merest 200 m kaugusel.

Bereits in der Wikingerzeit gab es bei der alten Siedlung Tsitre einen Hafen. Die ersten 4 km des Baltischen Wald-Wanderweges verlaufen hier noch durch den Nationalpark Lahemaa. Zwischen den Siedlungen Muuksi und Soorinna durchquert der Weg einen ovalen plateauähnlichen Hügel, eine Erhebung des Baltischen Glints, auf dem sich eine malerische Wacholderheidenlandschaft ausbreitet. Bei Põhja führt der Wanderweg um ein Küstenfeuchtegebiet herum und erreicht hinter dem Bootshafeno von Salmistu den Meeresstrand. Von hier aus sieht man im Nordosten die 1,3 km weite Pedassaar-Insel, im Nordwesten die kleine Umblu- und die etwas größere Rohusi-Insel. In Valkla lädt ein Strandrestaurant zu einem Besuch ein. In Haapse gibt es einen Strandabschnitt, der sich gut zum Schwimmen eignet, da die Ostsee hier recht schnell recht tief wird.

Der Baltische Wald-Wanderweg durchquert den am stärksten bewaldeten Teil der Halbinsel Viimsi mit mehreren Naturschutzgebieten. Bei Rohuneeme passiert der Weg ein ehemaliges sowjetisches Militärgebiet. An diesem Tag wandert man vorwiegend auf Bürgersteigen und einem dichten Wegenetz. In Püünsi biegt der Weg in Richtung Süden ab. Von hier aus kann man über die Ostsee in der Ferne die Hochhäuser Tallinns und die Kirchtürme seiner Altstadt sehen. Daneben entdeckt man den Hafen, von dem aus es hervorragende Verbindungen nach Helsinki gibt.

Die letzte Etappe des Baltischen Wald-Wanderweges führt die Bucht von Tallinn entlang in Richtung Süden. Immer wieder präsentieren sich die Türme der Altstadt, der vorgelagerte Hafen und die neuzeitlichen Wolkenkratzer in wechselnden Panoramen. Vor dem Erreichen des schon zu Tallinn gehörenden Stadtteils Pirita zieht sich der Weg durch einen schönen Wald und setzt sich anschließend entlang des Sandstrandes weitere zwei Kilometer fort. Ab dem ehemaligen Olympiazentrum wandert man über die beeindruckende Uferpromenade stadtwärts und kann dabei herrliche Ausblicke auf die Ostsee und den Hafen genießen. An letzterem endet der Baltische Wald-Wanderweg dann auch; von hier ist es nur noch ein Katzensprung in die Altstadt. Für den Besuch Tallinns sollten Sie mindestens zwei weitere Tage einplanen.

Den Kurven der Memelschleifen folgend, wirft der Wald-Wanderweg mehr als 20 km lange Schleifen im Regionalpark der Memelschleifen und schlängelt sich durch offene Landschaften und kleine Dörfer mit typischen Holzhäusern in verschiedenen Farbtönen. Ein größeres Waldmassiv befindet sich nur zwischen den Dörfern Siponys und Puzonys, durch das der Wanderweg auf kleinen Waldwegen führt. Nach der Überquerung der Schnellstraße Vilnius-Marijampolė (A16), steigt der Wald-Wanderweg zum nächsten Flussschleife der Nemunas ab, wo sich der beliebte Kurort Birštonas befindet. Über den Bürgersteig der B. Sruogos Straße erreicht der Wald-Wanderweg das Tourismusinformationszentrum Birštonas.

Die ersten 3,5 km führt der Wald-Wanderweg durch wunderschöne Wälder, die die Hänge des Hochlandes Žemaitija bedecken. Bis zum Museum des Kalten Krieges fällt er mit dem Erkenntnispfad Plokštinė zusammen. 5 km vom Museum folgt der Wald-Wanderweg der Landstraße Plokštinė, wo ein Fußgänger- / Fahrradweg angelegt wurde und bei der Annäherung zum Platelių-See in die Seesenke hinabsteigt. An der Straße Nr. 3202 (Malūno-Straße) biegt der Wald-Wanderweg links nach Südosten ab und gleich nach 0,3 km folgt eine Rechtskurve nach Süd-Südwest. Nach ca. 0,5 km erreicht er die Ilgio Ežero Straße. Die nächsten 5,5 km legt der Wald-Wanderweg einen weiten Bogen um die Seen Ilgis und Beržoras und erreicht dann das Dorf Beržoras. Nach dem Dorf verläuft der Wald-Wanderweg entlang der Plungės-Straße, erreicht nach 2 km das Stadtzentrum von Plateliai und macht entlang der Ežero-Straße einen weiteren Bogen zum Strand und zu den Erkundungspfaden von Šeirė. Weiter entlang der Straßen Ežero, Naujoji und Žemaičių Kalvarijos kehrt der Wald-Wanderweg ins Stadtzentrum zurück.

Der Wald-Wanderweg verläuft 6 km am Rand der Straße Plateliai – Salantai (Nr. 2302) entlang. In diesem Abschnitt öffnet sich ein Blick auf die Landschaften des westlichen Teiles des Hochlandes Žemaitija über die Tiefebene Pajūris. Im Zentrum des Dorfes Gintališkė biegt der Wald-Wanderweg links nach Südwesten ab und kommt auf die Straße Nr.3216. Nach 2,4 km biegt er rechts nach Westen ab, wo er das größte Waldmassiv dieses Abschnitts durchquert. Zu Sowjetzeiten befand sich hier ein Raketenstützpunkt, wie die mit Betonplatten gepflasterte Straße nachweist. Dann folgt der Wald-Wanderweg kurz der Straße Plungė – Salantai (Nr.169) und biegt nach 1,4 km links ab. Bis Salantai windet er sich auf einer kleinen Landstraße, aber das Zentrum der Kleinstadt erreicht man über die Straßen Žemaitės und M. Valančiaus. Der Anfang dieser Etappe befindet sich im Nationalpark Žemaitija, das Ziel ist jedoch im Regionalpark Salantai.

Von der kleinen Stadt Salantai führt der Wald-Wanderweg durch die Straßen M. Valančiaus, Padvaralio und Ilgoji. 100 m vor der Straße Nr. 169 biegt der Wald-Wanderweg links auf eine Landstraße ab, erreicht nach 3,5 km die Erlos-Straße und biegt links nach Westen ab. Nach 0,4 km biegt er rechts nach Norden ab und erreicht das Dorf Šatraminiai. In Šatraminiai biegt er rechts - südwestlich ab, nach 2,9 km überquert er die Straße Salantai – Skuodas (Nr. 169) und im Dorf Šaukliai biegt er links nach Norden ab, nach 3,8 km erreicht er das Etappenziel – Mosėdis. Der größte Teil des Abschnitts, mit Ausnahme des Gebiets Šatraminai, ist Teil des Regionalparks Salantai.

Die litauisch-lettische Grenze wird in der Natur durch den Fluss Apše markiert, den der Wald-Wanderweg überquert und über die Brücke auf der Landstraße Skuodas – Priekule (P114) nach Lettland gelangt. Der Wald-Wanderweg schlängelt sich zunächst am Straßenrand entlang, biegt aber nach 1,7 km auf eine Schotterstraße in Richtung Kalēti ab. Ab der Umgebung des Dorfes Ozoli eröffnet sich der Blick auf die schönen und weiten Landschaften der welligen Ebene der Vārtāja der west kurländischen Hochebene. In Ozoli folgt der Wald-Wanderweg 0,5 km der Straße V1217, biegt dann rechts ab und erreicht nach 2 km die Straße Bārta – Kalēti – Gramzda (V1218), was führt Sie zu Gramzda.

Nuo Gramzdos Miško takas vingiuoja mažais takeliais palei smėlio ir žvyro karjerus, eina per ūkininkų laukus šiaurės rytų link. Prie „Lejasbunči“ sodybos maršrutas pasuka Mazgramzdos link ir prieš pat miestelį kerta gilų ir pavėsingą Runiupės slėnį. Už Mazgramzdos eina palei kelią Gramzda–Priekulė (P114), nuo kurio atsiveria gražios ir plačios Kuršo aukštumos vakarinės dalies banguojančios Vartajos lygumos. Kirtus šį kelią, Miško tako maršrutas keliauja per buvusį  aerodromą, Priekulės–Purmsatų–Kalėjų keliu (V1211) ir nedideliu lanku per miškelį. Vingiuotu Virgos upelio krantu Miško takas per miško parką „Priekules Priediens“ atveda iki Priekulės liuteronų bažnyčios.

Miško tako maršrutas Atmodas ir Jelgavas gatvelėmis vingiuoja per Aizputę, už Lažos tvenkinio pasuka į dešinę ir dideliu lanku artėja prie Kazdangos dvaro parko iš pietų pusės. Mažais takeliais palei Dzirnavų ežerą maršrutas veda per dvaro parką, aplink dvaro pastatus ir Zenų tvenkinį, 0,7 km eina Kazdangos–Cildų keliu (V1200) ir pasuka dešinėn į Snėpelės–Kazdangos (V1296) kelią. Iki sodybos „Zemturi“ Miško takas pamažu pakyla į Vakarų Kuršo aukštumos Bandavos kalvyną, kur atsiveria gražus apylinkių vaizdas. Ši vieta yra net 81 m virš jūros lygio. Nuo sodybos maršrutas apie 12 km veda per retai apgyvendintas miškingas vietoves ir tik paskutinius 3 km vėl išeina į atviresnę vietą ir ūkininkų žemes, kol pasiekia Snėpelę.

Pagrindine Snėpelės gatve Miško takas veda į kelią V1294 ir po 0,3 km priešais Kepšų ežerą pasuka dešinėn į nedidelį kaimo kelią. Šiuo keliu maršrutas pasiekia Slipinciemą, prieš tai kirtus Sprincupės užtvanką ir eina palei tvenkinį. Toliau pasuka Pelčių kryptimi, kur vingiuoja palei Dambų tvenkinius, veda iki Kuldygos–Pelčių kelio (V1293) ir tęsiasi per Kuldygos sodus „Kurzemīte“ ir „Rumba“, kol pasiekia Ventos upę ir Kuldygos aplinkkelį. Nuo jo iki Senojo plytų tilto 2,4 km maršrutas veda gražiu Ventos pakrantės taku, kur drėgnesnė vietose ir per upelius nutiesti mediniai tilteliai.

Už senojo plytų tilto per Ventą Miško takas trumpai eina daubų išraižytu dešiniuoju upės krantu, Krasta gatve ir keliu Vetklinika–Paleja, tuomet kerta Kalnmuižos mišką, Riežupę ir toliau iki Mazrendos driekiasi plačiais Rendos miško keliais. Reljefas čia lygus, nes atkarpa yra Kuršo žemumos Pieventos lygumoje. Mazrendoje maršrutas pereina smėlio ir žvyro karjerą ir Kuldigas gatve veda į Rendos centrą. Visas maršrutas eina Ventos slėnio gamtos rezervato ir Riežupės gamtos parko teritorija.

Miško takas eina Abavos kairiuoju krantu – Kr. Barona gatve. Toliau kaip mažas takelis jis vingiuoja Abavos senvagės slėnio pievomis ir miškeliais, kol pasiekia kalvą, vadinamą Švedų kepure. Už jos mažu takeliu nuveda iki Plostų–Pūcės kelio (V1471), kerta Amulą ir prie Kalnmuižos pakyla į Abavos senvagės viršų, kur toliau 6 km driekiasi iki Aizdzirės dvaro parko. Šiaurės kryptimi 1 km maršrutas vingiuoja Abavos senvagės slėniu, kuriame atsiveria vieni gražiausių šio slėnio vaizdų. Abavos senvagė šioje vietoje yra 40 m gylio. Už Zvejniekų tilto maršrutas pakyla senvagės šiauriniu krantu, kur auga vynuogynai. Toliau už miško kerta kelią Kandava–Renda (P130) ir Sabiles gatve pasiekia Kandavą. Šio vaizdingo miestelio Lauku, Ozola, Zīļu, Sabiles ir Pils gatvėmis eina iki Riterių piliakalnio. Visą laiką maršrutas vingiuoja Abavos senvage.

Jelgavos gatve, kirtus senąjį akmeninį tiltą per Abavą, Miško takas Daigones gatve ir toliau žvyrkeliu 5 km veda iki Daiguonės kaimelio. Toliau Dzilkalnų–Pūrės keliu (V1464) nusileidžia į Abavos senvagės slėnį. Už tilto per upę maršrutas pasuka dešinėn ir mažu takeliu pasiekia Pūrę. Apsukęs Pūrės dvarą, Zemeniu gatve ir Pūrės–Jaunsatų (C004) keliu 5 km eina iki Galciemo kaimo. Apylinkėse kasamas smėlis ir žvyras. Galciemo mieste Miško takas pasuka kairėn į nedidelį žvyrkelį, kuris po 3,5 km susijungia su Jaunmuokų–Jaunsatų keliu (V1444). Dar po 3 km maršrutas kerta Rygos–Ventspilio plentą ir mažais medžių apsuptais keliukais pasiekia Jaunmuokų pilį. Artėjant prie jos nuo Jaunsatų pusės, atsiveria gražus kraštovaizdis, kur Rytų Kuršo Sparnenės banguojančią lygumą keičia Vanemos kalvynas.

Jaunmoka lossi ümbruses paelub matkajaid Austrumkursa kõrgustikul asuvate Vanema mägede mitmekesine reljeef. Metsa matkarada laskub Bēru vesiveski juurde, seejärel tõuseb Vecmokase poole suundudes kolme kilomeetri jooksul 50 meetri võrra kõrgemale, et avada vaated lõunasse jäävale laiale Slocene orule. Pärast Vecmoka mõisaalleed ristub Metsa matkarada Tukumsi–Lazdasi teega (V1442), teeb looke ümber trobikonna talude ja möödub siis sirget metsateed pidi Sekļa järvest. Järve äärde viivad mitmed väiksed teekesed. Sveikuli puhkeküla lähedal jätkub rada ilusatel metsateedel, kuni jõuab Ozoliņi kalmistu juures Tukumsi–Kesterciemsi–Kolka teele (P131). Siin on Tukumsi linnapiir. Mööda Raudase, Kurzeme ja Melnezera tänavaid jõuab Metsa matkarada päeva lõpuks Päiksemäele (Saules kalns).

Veidi aega kulgeb Metsa matkarada kultuurmaastikul, jõudes seejärel ilusasse okasmetsa, mööda Čaukciemsi asulast kuni keerab Antiņciemsi–Smārde teele, et siirduda Rohelise Luite (Zaļā kāpa) poole. Maastik on tasane, sest rada on jõudnud Piejūrase madalikul asuvale Engre lammile. Roheliselt Luitelt avanevad ulatuslikud vaated Rohesoole (Zaļais purvs) ja Nõiasoole (Raganu purvs). Väike metsatee viib mööda luitejalamit, kahes kohas viivad purded üle soolappide. Ķemerisse jõudes kulgeb Metsa matkarada piki Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāle ja E. Dārziņa tänavaid, mööda rahvuspargi külastuskeskusest ja Vēršupīte jõest, kuhu suubuvad sulfaadirikkad allikad. Rada ületab Tūristi tänava ning viib mööda Dūņu teed edasi Sloka järve poole. Seejärel jõuab rada Vēršupīte lodumetsa, mis on üks omalaadsemaid metsatüüpe kogu Kuramaale jääval Metsa matkaraja osal. Melnezersis keerab matkarada Ķemeri vanale maanteele ning saabub 2 km pärast Bigauņciemsi. Õige pea ületab Metsa matkarada Talsi maantee ning jõuab Liivi lahe rannikule, kus kohtub Ranniku matkarajaga. Kogu päeva teekond möödub Ķemeri rahvuspargis.

Bigauņciemsi külast paistab kogu Jūrmala rannik justkui peopesal. Päeva esimene pool möödub Ķemeri rahvuspargi territooriumil. Jaunkemeri ja Dubulti vahelisel lõigul on võimalik kõndida Liivi lahe kõige laiemal liivarannal. Rada viib läbi Jūrmala ajaloolise kuurordi, mis on Läti pikim linn. Tasub arvestada, et ilusatel suvepäevadel on Jūrmala rannas väga palju rahvast.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.