Baltischer Wald-Wanderweg - Wheelchair accesible

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.

Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Umbes pool päevateekonnast möödub Räpina poldri nöörsirgetel teedel. Peipsi järve rannikumadalikul asuv polder on rajatud nõukogude ajal ümbritsevate rohumaade kuivandamiseks. Kõrge tamm kaitseb kevadiste üleujutuste eest. Poldritel on põllud ja karjamaad. Nahast Mehikoormani kulgeb matkarada Räpina-Mehikoorma maantee ääres, Mehikoorma tuletornist avaneb kena vaade Lämmijärvele. See on Peipsi ja Pihkva järvede vahel asuv kitsam järveosa. Teisel pool Lämmijärve, 1,7 km kaugusel on Venemaa.

See lõik õigustab täielikult metsa matkaraja nime, kuna järgmise kolme päeva jooksul kulgeb teekond läbi ühe Eesti suurima märgala, Emajõe-Suursoo, mida ümbritsevad suured metsamassiivid. Ainus asustatud koht Jõepera ja Lääniste vahel on metsade vahel asuv Järvselja. Maapind on tasane, kuna rada kulgeb Peipsi järve rannikumadalikul. Lõpp-punkt asub Ahja jõe ääres, mis on tuntud oma maaliliste Devoni liivakivipaljandite poolest. Ahja on populaarne veespordijõgi.

Metsa matkarada on nüüd juba kolm päeva Emajõe Suursoo ümbruses tiirutanud. Tänase päevateekonna kõige põnevam osa on Vanaussaia ja Varnja vaheline teelõik, kus rada kulgeb väikestel külavaheteedel. Enne Varnjat jõuab matkarada Peipsi rannikule, siit järvele vaadetes saad aru, kui suur see järv tegelikult on. Järgnev teekond Varnjast Remnikule piki Peipsi järve kallast võtab terve nädala. Selle nädala jooksul õpib matkateeline tundma Peipsi järve äärsete elanike kombeid, tutvub kohaliku käsitöö, toidu, kalanduse ja sibulakasvatustraditsioonidega ning vanausuliste kultuuriga.

Vasaverest edasi kulgeb metsa matkarada jätkuvalt Kurtna maastikukaitsealal, tiirutab üle raba, läbib Oru töölisasunduse, keerab Voka jõe orgu ning jõuab välja Soome lahe äärde, kus keerab läände. Siin kõrgub majesteetlik Põhja-Eesti paekallas: järsk, kivine ja metsane klindiastang, mis ulatub Tallinnani ja jätkub sealt Balti klindina edasi Lääne-Eesti saarteni. Metsa matkarada lookleb paekalda serval, aeg-ajalt orgudesse laskudes. Toila-Oru pargis suundub rada läbi laia ja sügava Pühajõe oru ning saabub lõpuks Toilasse, populaarsesse rannakuurorti.

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Sel lõigul kulgeb metsa matkarada üle Juminda poolsaare. Peale Loksat möödub rada 7 km kaugusel nõukogudeaegsest Hara allveelaevabaasist. Selle külastamiseks tuleb teha kahekilomeetrine kõrvalepõige ja osta pilet. Seejärel viib metsa matkarada läbi ilusa metsase ja soise ala. Poolsaare lääneosas kasvab liivaluidetel kõrge ja tihe mets. Teekond jätkub Pedaspealt Tsitre suunas ja möödub vahetult enne Tsitret Põhja-Eesti paekalda klindiastangul olevast Muuksi linnamäest. Lõpp-punkt ‒ Tsitre telkimisala ‒ asub merest 200 m kaugusel.

Tsitre kaime dar vikingų laikais buvo įkurtas uostas. Pirmieji 4 km Miško tako šioje atkarpoje eina per Lahemaa nacionalinio parko teritoriją. Tarp Muuksi ir Soorinna kaimų kelias kerta ovalią plokščiakalnį, šiaurės Estijos klinto aukštį, padengtą vaizdingais kadagių laukais. Šiaurės kaime takas eina pro pakrantės pelkę ir išeina prie jūros už Salmistu uosto. Iš čia atkreipkite dėmesį į 1,3 km nutolusią Pedassaar salą šiaurės rytuose ir Umblu bei Rohusi salas šiaurės vakaruose. Valklos paplūdimyje žygeivių laukia gražus paplūdimio restoranas. Haapse paplūdimyje galima maudytis, jūra greitai gilėja.

Metsa matkarada suundub läbi Viimsi poolsaare kõige metsasema ala, kuhu on rajatud mitu kaitseala. Rohuneemes viib rada läbi endise nõukogude sõjaväeosa territooriumi. Sel päeval kulgeb rada peamiselt kõnniteedel ja poolsaare arvukatel autoteedel. Püünsi küla juures pöördub rada lõunasse ning kaugel üle lahe on näha Tallinna tornid, pilvelõhkujad ja sadam.

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.

Nemunase jõe lookeid järgides teeb Metsa matkarada Nemunase loogete regionaalpargis üle 20 km pikkuse looke, käänutades üle kultuurmaastike, mida ilmestavad traditsiooniline arhitektuur ja eri tooni värvitud puithooned. Rada on metsasem vaid Siponiai ja Puzoniai külade vahelisel lõigul, kus rada kulgeb väikestel metsateedel. Pärast Vilniuse–Marijampolė maantee (A16) ületamist laskub Metsa matkarada taas Nemunase loogetele, kus paikneb tuntud Birštonase kuurort. Mööda B. Sruogose tänava kõnniteed suundub rada Birštonase turismiinfokeskuse juurde.

Esimesed 3,5 km mööduvad kaunites okasmetsades, mis katavad Žemaitija kõrgustiku nõlvu. Kuni Külma sõja muuseumini kulgeb Metsa matkarada Plokštinė tundmusrajal. Pärast muuseumi suundub rada Plokštinė tee kõrval kergliiklusteele. Plateliai järvele lähenedes laskub matkarada järvemadalikule. Teel nr 3202 (Malūno tänaval) keerab Metsa matkarada vasakule, kagu suunas ning 300 m hiljem paremale, jõudes u poole kilomeetri pärast Ilgio Ežero tänavale. Järgmise 5,5 km jooksul teeb matkarada laia kaare ümber Ilgise ja Beržorase järvede, kuni saabub Beržorase külla. Külast väljudes kulgeb tee 2 km mööda Plungėse tänavat ja jõuab seejärel Plateliai alevisse. Rada teeb nüüd hoogsa looke, siirdudes Ežero tänava ja Šeirė õpperaja kaudu Plateliai järve ranna suunas. Rannast suundub Metsa matkarada piki Ežero, Naujoji ja Žemaičių Kalvarijose tänavaid tagasi alevi keskusesse.

Metsa matkarada kulgeb 6 km Plateliai–Salantai tee (nr 2302) ääres. Siit avanevad hurmavad vaated Pajūrise madalikule ja sellega piirnevale Žemaitija kõrgustiku lääneosale. Gintališkė külas keerab rada vasakule, et suunduda edelasse viivale teel nr 3216. 2,4 km pärast teeb matkarada pöörde paremale, kust rada viib metsa. Nõukogude ajal oli siin raketibaas, sellest ajast annab tunnistust ka betoonplaatidega kaetud tee. Nüüd keerab Metsa matkarada 1,4 kilomeetriks Plungė–Salantai teele (nt 169), kuni keerab vasakule. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Salantai suunas. Alevikeskusesse kulgeb matkarada piki Žemaitėse ja M. Valančiause tänavaid. Selle päeva teekonna esimene pool möödub Žemaitija rahvuspargis, teine aga Salantai regionaalpargis.

Salantai alevist suundub Metsa matkarada mööda M. Valančiause, Padvaralio ja Ilgoji tänavaid Läti piiri poole. 100 meetrit enne teed nr 169 pöörab Metsa matkarada vasakule, külateele ning jõuab 3,5 km pärast Erlose tänavale, kust see keerab taas vasakule, lääne suunas. 400 meetri pärast on pööre paremale, põhja suunas, kust rada kulgeb Šatraminiai suunas. Šatraminiai külas käänab matkarada paremale ja ristub 2,9 km pärast Salantai–Skuodase teega (nr 169). Šaukliai külas keerab Metsa matkarada vasakule ja jõuab 3,8 km pärast Mosėdise alevisse, päevateekonna lõpp-punkti. Suurem osa selle päeva teekonnast, välja arvatud Šatraminiai ümbruses, kulgeb Salantai regionaalpargi territooriumil.

Läti-Leedu piiri tähistab looduses Apše jõgi. Ka Metsa matkarada ületab Apše jõe, kui siseneb Skuodase–Priekule maanteed kaudu Lätti. Mõnda aega kulgeb matkarada piki teed, kuid keerab 1,7 km järel kruusateele, et võtta suund Kalēti poole. Ozoli külast alates avanevad pikad ja avarad vaated Rietumkursa kõrgustikul asuvale Vārtāja lainjale tasandikule. 500 meetrit kulgeb matkarada teel V1217, keerab seejärel paremale ning jõuab 2 km pärast Bārta–Kalēti–Gramzda teele (V1218). Möödudes Kalšu järvest, saabub Metsa matkarada peagi selle päeva teekonna lõpp-punkti Gramzda külas.

Gramzdast lahkudes tiirutab Metsa matkarada mööda väikseid teeradu liiva- ja kruusakarjääride vahel ning seejärel suundub põldudevahelist sirget teed pidi kirde suunas. Lejasbunči talu juurest keerab rada Mazgramzda poole, läbides oma teekonnal sügava ja hämara Ruņupe oru. Pärast Mazgramzdat kulgeb Metsa matkarada Gramzda–Priekule teel (P114), kus avanevad maalilised vaated Rietumkursa kõrgustiku Vārtāja lainjale tasandikule. Rada pöörab teisele poole teed, viib mööda kunagist lennuvälja edasi Priekule–Purmsāti–Kalēti teeni (V1211), ületab selle ning teeb siis väikse looke väikses metsatukas. Virga jõe käänulisi kaldaid järgides läbib matkarada Priekules Priediensi nimelise metsapargi, kus juba paistab päevateekonna lõpp-punkt.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Hinter der Alten Backsteinbrücke über die Venta geht der Wald-Wanderweg kurz am rechten Ufer der Venta entlang, entlang der Schluchten, entlang der Krasta-Straße und der Straße Vetklīnika – Paleja, durchquert den Wald Kalnmuiža, Riežupe und weiter bis nach Mazrenda, über die Forstwege vom riesigen Waldmassiv von Renda. Das Relief hier ist flach, da der Abschnitt Teil der Pieventa-Ebene des Kursa-Tieflandes ist. In Mazrenda überquert der Wald-Wanderweg einen Sand-Kiesbruch und führt über die Kuldīgas-Straße ins Zentrum von Renda. Der Abschnitt gehört zum Territorium des Naturschutzgebietes „Ventas ieleja“ und des Naturparks „Riežupe“.

Der Wald-Wanderweg führt weiter am linken Ufer der Abava – entlang der Kr. Barona-Straße. Weiter durchquert er wie ein kleiner Pfad die Wiesen und Waldgruppen des Abava-Urstromtals, bis er einen Hügel namens Schwedenhut erreicht. Nach dem Schwedenhut führt der Wald- Wanderweg auf einer kleinen Landstraße zur Plostu–Pūces-Straße (V1471), überquert die Amula und windet sich bei Kalnmuiža in das Abava-Urstromtal hinauf, bis er nach den nächsten 6 km zum Gutspark Aizdzire führt. Noch 1 km nördlich, dann durchquert der Wald- Wanderweg das Abava-Urstromtal in seiner Breite und bietet einige der schönsten Aussichten auf das Urstromtal. Die Tiefe des Abava-Urstromtals an dieser Stelle beträgt etwa 40 m. Hinter der Zvejnieku-Brücke erhebt sich der Wald- Wanderweg am Nordhang des Urstromtals, auf dem Weinberge angelegt sind. Er windet sich durch den Wald, überquert die Landstraße Kandava – Renda (P130) und erreicht weiter entlang der Sabile-Straße Kandava. Über die Straßen Lauku, Ozolu, Zīļu, Sabiles und Pils dieser malerischen Kleinstadt erreicht der Wald-Wanderweg den Burghügel Bruņinieku. Auf dem gesamten Abschnitt schlängelt sich der Wald-Wanderweg durch den Naturpark „Abava-Urstromtal“.

Über die Jelgavas-Straße, nach Überquerung der alten Felsbrockenbrücke über die Abava, verläuft der Wald-Wanderweg entlang der Daigones-Straße und weiter auf einer Schotterstraße zum 5 km entfernten Dorf Daigones, von wo aus es über die Straße Dziļkalns – Pūre (V1464) in das alte Tal der Abava herunter steigt. Hinter der Brücke über die Abava biegt der Wald-Wanderweg nach rechts ab und erreicht Pūre über einem kleinen Pfad. Nachdem er einen Kreis um das Landgut Pūre gelegt hat, führt er die nächsten 5 km entlang der Zemeņu-Straße und der Autostraße Pūre – Jaunsāti (C004) nach Galciems. Hier in den Steinbrüchen der Gegend werden Sand und Kies abgebaut. In Galciems biegt der Wald-Wanderweg links auf eine kleine Schotterstraße (C003) ab, die nach 3,5 km auf die Straße Jaunmoku – Jaunsāti (V1444) trifft. Nach weiteren 3 km überquert der Wald-Wanderweg die Schnellstraße Riga-Ventspils und erreicht über kleine Pfaden, die von Baumalleen umgeben sind, das Schloss Jaunmoku. Wenn man sich der Burg von der Seite von Jaunsāti nähert, kann man schöne, weite Landschaften um den Wald-Wanderweg sehen, wo sich die wellige Spārnene-Ebene der Ostkursa mit dem Vanema-Hügelland abwechselt.

In der Umgebung der Burg Jaunmoku erfreuen die wunderschönen Landschaften des Vanema-Hügellandes und des Hochlandes Ostkursa den Beschauer. Der Wald-Wanderweg führt auf einer Länge von drei Kilometern hinunter zur Bēru-Wassermühle und weiter bis nach Vecmoka und steigt um etwa 50 m an und offenbart seine schönen Landschaften auf das weite Slocene-Tal im Süden. Hinter der Allee des Gutshofes Vecmoku überquert der Wald-Wanderweg die Landstraße Tukums – Lazdas (V1442), macht einen Kreis um eine Ansammlung von Gehöften und geht südöstlich entlang des Sekļa-Sees über eine gerade Waldschneise. Der See ist über kleine Pfade zu erreichen. In der Nähe von Sveikuļi verläuft die Route auf schönen Waldwegen weiter und kommt am Friedhof Ozoliņi auf der Straße Tukums – Ķesterciems – Kolka (P131) heraus, wo die Stadt Tukums beginnt. Über die Straßen Raudas, Kurzemes Meža und Melnezera gelangt der Wald-Wanderweg zum Saules-Berg.

Nachdem er das Gebiet mit einigen Gehöften durchquert hat, schlängelt sich der Wald-Wanderweg durch schöne Nadelwälder und führt weitere 6,5 km entlang dem Dorf Čaukciems bis zur Abzweigung zur Grünen Düne entlang der Landstraße Antiņciems – Smārde. Die Umgebung ist flach, weil dieser Abschnitt zur Engure-Ebene des Piejūra-Tieflandes gehört. Die Grüne Düne bietet einen weiten Blick auf die Zaļais- und Raganu Moore. Der kleine Forstweg biegt am unteren Teil der Düne ab und überquert über Holzstege an zwei Stellen das Moor. In Ķemeri verläuft der Wald-Wanderweg an den Straßen Partizānu, Robežu, A. Upīša, Katedrāles und E. Dārziņa entlang dem Waldhaus (Meža māja) und dem Fluss Vēršupīte, in die schwefelhaltiges Quellwasser mündet. Über die Tūristu-Straße geht es weiter über den Dūņu-Weg bis zum Sloka-See. Weiter durchquert der Wald-Wanderweg die Vēršupīte-Sümpfe, die einen der herausragendsten Feuchtwaldlebensräume im gesamten kurländischen Teil des Wald-Wanderweges darstellen. Am See Melnezers biegt der Weg auf die Alte Ķemeri-Straße ab und erreicht nach 2 km Bigauņciems. Hinter der Talsi-Schnellstraße (P128) erreicht der Wald-Wanderweg die Küste des Rigaer Meerbusens und verbindet sich mit dem See-Wanderweg. Der Wald-Wanderweg führt entlang des gesamten Abschnitts durch den Ķemeri-Nationalpark (ĶNP).

Von Bigauņciema eröffnet sich ein weiter Ausblick über die ganze Küste von Jūrmala. Das erste Drittel dieses Streckenabschnitts führt durch den Nationalpark Ķemeri. Dort kann man sich mit historischen Fischerdörfern, der ehemaligen Fischerbootsanlegestelle und dem Fischmarkt in Ragaciems sowie den Dünenbiotopen vertraut machen. Auch kann man Vögel im Mündungsgebiet des Flusses Starpiņupīte beobachten. Von Jaunķemeri bis Dubulti verläuft der Pfad entlang dem breitesten Sandstrand der Rigaer Meeresbucht durch den historischen Kurort der Stadt Jūrmala und die längste Stadt Lettlands. An warmen und schönen Sommertagen muss mit zahlreichen Strandbesuchern gerechnet werden.

Zwischen Dubulti und Lielupe erstreckt sich der breiteste Sandstrand der Rigaer Meeresbucht – es ist der wertvollste Schatz des Kurorts Jūrmala, in dem es zahlreiche Strandcafés und verschiedene Erholungsmöglichkeiten gibt, Die Wälder der Küstendünen sind von einem dichten Wegenetz durchzogen, das zum Joggen und Wandern geeignet ist. Der Baltische Küstenwanderweg führt zwischen dem Strand Lielupe und dem Freilichtmuseum Jūrmala durch den Naturpark Ragakāpa. Am bequemsten zurück nach Bulduri gelangt man über die Straßen Bulduru prospekts und 5. līnija.

Diese Route ist eine gute Alternative, wie man Rīga von Jūrmala her über einen Waldweg erreichen kann. Hinter der Brücke Lielupe schlängelt sich der Pfad Jūrtaka durch Priedaine und offenbart den Blick auf die herrliche Holzbebauung der Ortschaft. Der Pfad verläuft dem rechten Ufer des Flusses Lielupe entlang und biegt südlich der Düne Bolderāja ab. Dann führt der Pfad durch den Wald Kleisti in Richtung des Friedhofes Lāčupe. Weiter verläuft der Pfad über die historischen Landstraßen des Stadtteils Pārdaugava nach Dzegužkalns, dem Zunda-Kanal und der Bucht Āgenskalns entlang bis zur Daugava. Dort überquert er die Akmens tilts (Steinbrücke) und erreicht den Rathausplatz der Stadt Rīga.