Baltischer Wald-Wanderweg - Wheelchair accesible

Miško tako pradžia Latvijoje yra pačioje Rygos senamiesčio širdyje, Rotušės aikštėje. Maršrutas veda Kaļķu gatve, eina pro Laisvės paminklą, per Vērmanės sodą ir palei istorinę Tērbatas gatvę. Tada jis vingiuoja per Zemitani geležinkelio stoties pėsčiųjų tiltą ir žengia į Biķerniekų ir Šmerlio miškus. Miško takas vingiuoja per Juglą, praeina Latvijos etnografinį muziejų po atviru dangumi ir eina pėsčiųjų-dviračių taku iki Baltezero.

Pro „Rāmkalni“ Miško takas klaidžioja stačiais Gaujos slėnio krantais, eina pro Gaujos kaimą ir grįžta žemyn. Tada jis kerta Lorupės upę ir tęsiasi Gaujos vingiais, aplenkdamas vieną įspūdingiausių upės atodangų Velnalos uolas, kyla į Ķeizarskats apžvalgos aikštelę ir skrieja žemyn iki Ķeizarkrēsls, nuotykių parko „Mežakaķis“ prie Kaķīškalno ir Siguldos bobslėjaus ir rogučių trasa.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.

Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Umbes pool päevateekonnast möödub Räpina poldri nöörsirgetel teedel. Peipsi järve rannikumadalikul asuv polder on rajatud nõukogude ajal ümbritsevate rohumaade kuivandamiseks. Kõrge tamm kaitseb kevadiste üleujutuste eest. Poldritel on põllud ja karjamaad. Nahast Mehikoormani kulgeb matkarada Räpina-Mehikoorma maantee ääres, Mehikoorma tuletornist avaneb kena vaade Lämmijärvele. See on Peipsi ja Pihkva järvede vahel asuv kitsam järveosa. Teisel pool Lämmijärve, 1,7 km kaugusel on Venemaa.

See lõik õigustab täielikult metsa matkaraja nime, kuna järgmise kolme päeva jooksul kulgeb teekond läbi ühe Eesti suurima märgala, Emajõe-Suursoo, mida ümbritsevad suured metsamassiivid. Ainus asustatud koht Jõepera ja Lääniste vahel on metsade vahel asuv Järvselja. Maapind on tasane, kuna rada kulgeb Peipsi järve rannikumadalikul. Lõpp-punkt asub Ahja jõe ääres, mis on tuntud oma maaliliste Devoni liivakivipaljandite poolest. Ahja on populaarne veespordijõgi.

Metsa matkarada on nüüd juba kolm päeva Emajõe Suursoo ümbruses tiirutanud. Tänase päevateekonna kõige põnevam osa on Vanaussaia ja Varnja vaheline teelõik, kus rada kulgeb väikestel külavaheteedel. Enne Varnjat jõuab matkarada Peipsi rannikule, siit järvele vaadetes saad aru, kui suur see järv tegelikult on. Järgnev teekond Varnjast Remnikule piki Peipsi järve kallast võtab terve nädala. Selle nädala jooksul õpib matkateeline tundma Peipsi järve äärsete elanike kombeid, tutvub kohaliku käsitöö, toidu, kalanduse ja sibulakasvatustraditsioonidega ning vanausuliste kultuuriga.

Už Vasavere Miško takas tęsiasi per Kurtnos kraštovaizdžio draustinį, juosia per durpyną, kerta Oru miestelį, eina per Vokos upės slėnį ir pasiekia Baltijos jūrą, kur pasuka į vakarus. Čia, Suomijos įlankos pakrantėje, kyla Šiaurės Estijos klinta – stačias, uolėtas ir miškais apaugęs skardis, nenutrūkstamai besitęsiantis iki Talino ir toliau iki Vakarų Estijos salų. Miško takas eina ant skardžio ir retkarčiais leidžiasi į slėnius. Jis kerta gilų ir platų Pühajõgi slėnį Toila-Oru parke ir patenka į Toilą, populiarų pakrantės kurortą.

Viena neįprastiausių Miško tako atkarpų Šiaurės Estijoje, kuri geru oru veda įspūdingos Šiaurės Estijos klintos papėde, o vėliau kyla į klintos viršūnę Valaste ir Sakos kaimuose, atskleidžiant kvapą gniaužiantį. Suomijos įlankos vaizdai iš vadinamojo Viru Rise. Saka‒Ontika‒Toila ruože (apie 23 km) didžiausias Šiaurės Estijos klintos aukštis siekia 55 m. Esant giedram orui, 50 km atstumu galite pamatyti Rusijai priklausančias Didžiosios ir Mažosios Tütarsaaro salas.

Už Vainupea kaimo Miško takas patenka į pirmąjį Estijos nacionalinį parką – Lahemaa, estiškai reiškiantį „įlankų žemė“. Kitas penkias su puse dienos Miško takas tęsis Lahemaa nacionalinio parko įlankomis ir pusiasaliais, supažindindamas žygeivius su reikšmingiausiu jo gamtos ir kultūros paveldu. Ypatingas dėmesys turi būti skiriamas parko taisyklėms. Šią dieną Miško takas eina gražiais ir ramiais pamario miškais, kuriuose rudenį gausiai auga grybai. Jis eina per vaizdingą Altjos žvejų kaimelį. Atkarpa baigiasi Estijos valstybinio miškotvarkos (RMK) lankytojų centre esančiame Oandu mieste, kur žygeiviai gali daugiau sužinoti apie miško buveinių tipus ir miškotvarkos tradicijas.

Kiti 9 kilometrai Miško tako tarp Oandu ir Võsu sutampa su RMK taku, todėl atkreipkite dėmesį į ženklų pasikeitimą. Takas eina per gražią, miškingą vidaus kopų zoną, kur žygeiviai gali pamatyti pušies pušies pušies, naudotos iš medžių sakai išgauti. Tokiu būdu derva Baltijos šalyse buvo gaunama iki 1960-1970 m. Medžiai gausiai padengti kerpėmis, o tai rodo, kad oras yra švarus. Rudenį tako pakraščius puošia grybai ir mėlynės. Pravažiavus Võsu kaimą (populiarų kurortą), Miško takas tęsiasi gražia pakrantės miško promenada iki Käsmu kaimo. Verta nueiti dar papildomą kilometrą iki Vana-Jüri uolų ir istorinių Käsmu vietų pusiasalio gale.

Šią dieną Miško takas kerta Jumindos pusiasalį. Išplaukus iš Loksos, už 7 km jis eina pro sovietmečio karinį objektą – Haros povandeninį laivų uostą. Norint jį aplankyti, reikia apvažiuoti du kilometrus ir nusipirkti bilietą. Miško takas eina per gražių miškų ir pelkių teritoriją, o vakariniame teritorijos gale yra aukštų, tankių miškingų smėlio kopų. Jis tęsiasi keliu iš Pedaspea į Tsitre ir kerta nedidelę Šiaurės Estijos klints atkarpą prieš pat Tsitre, kur yra Muuksi tvirtovės kalva. Tsitre iškylų zona yra 0,2 km nuo jūros.

Tsitre külla rajati juba viikingiajal sadam. Metsa matkaraja esimesed 4 km kulgevad Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Muuksi ja Soorinna külade vahel viib rada üle kadakaste karjamaadega kaetud klindineemiku, mis on osa Põhja-Eesti paekaldast. Põhja küla lähedal möödub rada roostikust ja jõuab Salmistu sadama juures taas mere äärde. Siit avaneb vaade 1,3 km kaugusel kirdes asuvale Pedassaarele ning loodes asuvatele Umblu ja Rohusi saartele. Valkla rannas ootab matkajaid kena rannarestoran, jalutada võiks ka Valkla külas. Haapse poole suundudes näeb tee ääres Augu Suurkivi. Haapse rannas on hea ujuda, sest seal läheb vesi kiiresti sügavaks.

Metsa matkarada suundub läbi Viimsi poolsaare kõige metsasema ala, kuhu on rajatud mitu kaitseala. Rohuneemes viib rada läbi endise nõukogude sõjaväeosa territooriumi. Sel päeval kulgeb rada peamiselt kõnniteedel ja poolsaare arvukatel autoteedel. Püünsi küla juures pöördub rada lõunasse ning kaugel üle lahe on näha Tallinna tornid, pilvelõhkujad ja sadam.

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.

Nemunase jõe lookeid järgides teeb Metsa matkarada Nemunase loogete regionaalpargis üle 20 km pikkuse looke, käänutades üle kultuurmaastike, mida ilmestavad traditsiooniline arhitektuur ja eri tooni värvitud puithooned. Rada on metsasem vaid Siponiai ja Puzoniai külade vahelisel lõigul, kus rada kulgeb väikestel metsateedel. Pärast Vilniuse–Marijampolė maantee (A16) ületamist laskub Metsa matkarada taas Nemunase loogetele, kus paikneb tuntud Birštonase kuurort. Mööda B. Sruogose tänava kõnniteed suundub rada Birštonase turismiinfokeskuse juurde.

Esimesed 3,5 km mööduvad kaunites okasmetsades, mis katavad Žemaitija kõrgustiku nõlvu. Kuni Külma sõja muuseumini kulgeb Metsa matkarada Plokštinė tundmusrajal. Pärast muuseumi suundub rada Plokštinė tee kõrval kergliiklusteele. Plateliai järvele lähenedes laskub matkarada järvemadalikule. Teel nr 3202 (Malūno tänaval) keerab Metsa matkarada vasakule, kagu suunas ning 300 m hiljem paremale, jõudes u poole kilomeetri pärast Ilgio Ežero tänavale. Järgmise 5,5 km jooksul teeb matkarada laia kaare ümber Ilgise ja Beržorase järvede, kuni saabub Beržorase külla. Külast väljudes kulgeb tee 2 km mööda Plungėse tänavat ja jõuab seejärel Plateliai alevisse. Rada teeb nüüd hoogsa looke, siirdudes Ežero tänava ja Šeirė õpperaja kaudu Plateliai järve ranna suunas. Rannast suundub Metsa matkarada piki Ežero, Naujoji ja Žemaičių Kalvarijose tänavaid tagasi alevi keskusesse.

Metsa matkarada kulgeb 6 km Plateliai–Salantai tee (nr 2302) ääres. Siit avanevad hurmavad vaated Pajūrise madalikule ja sellega piirnevale Žemaitija kõrgustiku lääneosale. Gintališkė külas keerab rada vasakule, et suunduda edelasse viivale teel nr 3216. 2,4 km pärast teeb matkarada pöörde paremale, kust rada viib metsa. Nõukogude ajal oli siin raketibaas, sellest ajast annab tunnistust ka betoonplaatidega kaetud tee. Nüüd keerab Metsa matkarada 1,4 kilomeetriks Plungė–Salantai teele (nt 169), kuni keerab vasakule. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Salantai suunas. Alevikeskusesse kulgeb matkarada piki Žemaitėse ja M. Valančiause tänavaid. Selle päeva teekonna esimene pool möödub Žemaitija rahvuspargis, teine aga Salantai regionaalpargis.

Salantai alevist suundub Metsa matkarada mööda M. Valančiause, Padvaralio ja Ilgoji tänavaid Läti piiri poole. 100 meetrit enne teed nr 169 pöörab Metsa matkarada vasakule, külateele ning jõuab 3,5 km pärast Erlose tänavale, kust see keerab taas vasakule, lääne suunas. 400 meetri pärast on pööre paremale, põhja suunas, kust rada kulgeb Šatraminiai suunas. Šatraminiai külas käänab matkarada paremale ja ristub 2,9 km pärast Salantai–Skuodase teega (nr 169). Šaukliai külas keerab Metsa matkarada vasakule ja jõuab 3,8 km pärast Mosėdise alevisse, päevateekonna lõpp-punkti. Suurem osa selle päeva teekonnast, välja arvatud Šatraminiai ümbruses, kulgeb Salantai regionaalpargi territooriumil.

Läti-Leedu piiri tähistab looduses Apše jõgi. Ka Metsa matkarada ületab Apše jõe, kui siseneb Skuodase–Priekule maanteed kaudu Lätti. Mõnda aega kulgeb matkarada piki teed, kuid keerab 1,7 km järel kruusateele, et võtta suund Kalēti poole. Ozoli külast alates avanevad pikad ja avarad vaated Rietumkursa kõrgustikul asuvale Vārtāja lainjale tasandikule. 500 meetrit kulgeb matkarada teel V1217, keerab seejärel paremale ning jõuab 2 km pärast Bārta–Kalēti–Gramzda teele (V1218). Möödudes Kalšu järvest, saabub Metsa matkarada peagi selle päeva teekonna lõpp-punkti Gramzda külas.

After Gramzda the Forest Trail as a small path swirls along sand and gravel quarries and along a straight path through the agricultural landscape moves northeast. At the Lejasbunči house, it turns to Mazgramzda. Before Mazgramzda, the Forest Trail crosses the deep and shady Ruņupe valley. After Mazgramzda, it runs along the Gramzda–Priekule road (P 114), from which there open up beautiful landscapes of the Vārtāja undulating plain of the Rietumkursa Upland. After crossing this road, it runs along the former airfield, crosses the Priekule–Purmsāti–Kalēti road (V 1211) and throws a circle through a small wooded area. Along the banks of the winding Virga river, the Forest Trail leads through the forest park “Priekules Priediens”, from which there is visible the destination of this section.

The Forest Trail along Atmodas and Jelgavas streets winds through Aizpute, after the Laža water reservoir turns right, and approaches the Kazdanga manor park with a large circle from the south. As a small path, it leads along Dzirnavu lake through the manor park, around the manor and Zēnu pond, for 0.7 km continues along the Kazdanga–Cildi road (V1200) and then turns right onto the Snēpele–Kazdanga road (V1296). Up to the country house “Zemturi”, the Forest Trail gradually rises in the Bandava hills of the Rietumkursa Upland, revealing beautiful views in both directions. The height of the relief here reaches a maximum of about 81 m above sea level. From “Zemturi”, for about 12 km , the Forest Trail leads through a sparsely populated forest massif and only in the last 3 km comes out again in an open area with agricultural lands and farmsteads, reaching Snēpele.

Along the main street of Snēpele, the Forest Trail takes the road V1294 and after 0.3 km opposite Ķepšu lake turns right onto a small country road. Along this road, the Forest Trail bends to Slipiņciems, before crossing Sprincupe along the dam, where a pond has been created. Then the Forest Trail goes in the direction of Pelči. Nearby Pelči, the trail bends along Pelču Dambu ponds, leads to the Kuldīga–Pelču road (V1293) and further stretches through the Kuldīga garden areas – “Kurzemīte” and “Rumba”, until it reaches the Venta bank and the Kuldīga bypass. From there to the Old Brick Bridge, the Forest Trail for 2.4 km leads along a beautiful Venta coastal path, where there are wooden bridges and footbridges in wetter places and across streams town of Kurzeme.

After the Old Brick Bridge across the Venta river, the Forest Trail continues for a short time on the right bank of the Venta, notched by ravines, then, along Krasta street and Vetklīnika–Paleja road, it crosses Kalnmuiža forest and Riežupe and further up to Mazrenda continues along the roads of the vast Renda forest massif. The terrain is flat here, because this section is part of the Pieventa plain of the Kursa Lowland. In Mazrenda, the Forest Trail crosses a sand-gravel quarry and takes you to the centre of Renda along Kuldīgas street. The section belongs to the territory of the nature reserve “Ventas ieleja” and the nature park “Riežupe”.

The Forest Trail continues along the left bank of the Abava, along Kr. Barona street. Further, as a small path, it crosses the meadows and forest clusters of the Abava valley until it reaches a hill called the Swedish hat (Zviedru cepure). After Zviedru cepure, the Forest Trail goes along a small country road to the Plosti – Pūces road (V1471), crosses Amula and at Kalnmuiža winds up in the Abava valley, along which the next 6 km leads to Aizdzire Manor park. Another 1 km to the north the Forest Trail crosses the Abava valley in its full width, revealing some of the most beautiful views of the valley. The depth of the Abava valley in this place is about 40 m. After the Fisherman's Bridge (Zvejnieku tilts), the Forest Trail rises on the northern slope of a valley where vineyards are planted. Winding through the forest, it crosses the Kandava–Renda road (P130) and further along Sabiles street reaches Kandava. Along the Lauku, Ozola, Zīļu, Sabiles and Pils streets of this picturesque small-town the Forest Trail reaches the Knights' Castle Mound. Throughout the section, the Forest Trail winds through the nature park “Abavas senleja” (“Abava valley”).

Along Jelgavas street, crossing the old boulder bridge over Abava, the Forest Trail along Daigones street and further along a gravel road leads to the 5 km distant Daigone village, after which it descends along the Dziļkalns–Pūre road (V1464) in the Abava valley. After the bridge over Abava, the Forest Trail turns right and along a small path reaches Pūre. Circling around the Pūre Manor, it stretches for the next 5 km to Galciems along Zemeņu street and Pūre–Jaunsāti (C004) road. Sand and gravel are mined here in the quarries of the region. In Galciems, the Forest Trail turns left onto a small gravel road (C003), which after 3.5 km connects with Jaunmoku–Jaunsāti road (V1444). After another 3 km, the Forest Trail crosses the Rīga–Ventspils highway and reaches Jaunmoku palace along small paths surrounded by tree alleys. Approaching the palace from Jaunsāti, you can see the beautiful wide landscapes around the Forest Trail, where Spārnene, the wavy plain of Austrumkursa, alternates with Vanema hills.

In the vicinity of Jaunmoku palace, spectators are delighted by the beautiful landscapes of the Vanema hills of Austrumkursa Upland. The Forest Trail slopes down to the Bēru watermill and then, further up to Vecmokas, in a length of three kilometres rises by about 50 m, revealing beautiful landscapes to the wide Slocene valley in the south. After the alley of Vecmoku Manor, the Forest Trail crosses the Tukums–Lazdas road (V1442), turns around a cluster of farmsteads and then along straight forest path goes southeast along Sekļa lake. The lake can be accessed via small paths. In the vicinity of Recreation complex “Sveikuli”, the route continues along beautiful forest paths and joins the Tukums–Kesterciems–Kolka road (P131) near the Ozoliņi cemetery, where the town of Tukums begins. Along Raudas, Kurzeme Forest and Melnezera streets, the Forest Trail reaches the Sun hill (Saules kalns).

After crossing the area with some homesteads, the Forest trail winds through beautiful coniferous forests and further 6.5 km along Čaukciems until the turn to the Green Dune leads along the side of the Antiņciems–Smārde road The neighbourhood is flat, as the section is part of the Engure plain of the Piejūras Lowland. The Green Dune (Zaļā kāpa) offers wide views of the Green Bog (Zaļais purvs) and the Witches' Bog (Raganu purvs). A small forest road bends along the lower part of the dune and in two places crosses the bog along wooden footbridges. In Ķemeri, the Forest Trail moves along Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāles and E. Dārziņa streets, along the Forest House and Vēršupīte, into which the waters of sulphur springs flow. Crossing Tūristu street, it continues along the Dūņu road to the Sloka lake. Further the trail crosses the Vēršupīte swamp forest, which is one of the most outstanding wet forest habitats in the whole part of the trail in Kurzeme. At Melnezers it turns onto the Old Ķemeri road and after 2 km it reaches Bigauņciems. Behind the Talsi highway, the Forest Trail reaches the shore of the Gulf of Riga and connects with the Coastal Hiking Trail. The Forest Trail runs through the Ķemeri National Park along the entire section.

In Bigauņciema village, you can clearly see the whole length of the Jūrmala coast. The first third of this day’s itinerary is part of the Ķemeri National Park where you can get to know historic fishing villages, the Ragaciems village fishing area with net huts and a fish market, dune habitats, as well as watch birds in the estuary of the Starpiņupe River. Starting from Jaunķemeri to Dubulti, the walk takes you across the widest sandy beach of the Gulf of Riga through the historic resort in Jūrmala and the longest city in Latvia. Keep in mind that on warm and sunny summer days there will be a lot of beachgoers.

The widest sandy beach of the Gulf of Riga stretches from Dubulti to the Lielupe River. It is the main asset of the Jūrmala resort offering many beach cafés and different recreational possibilities. The coastal dune forests are permeated with a dense web of trails suitable for walking and stick-walking. The part of the Baltic Coastal Hiking Route located between the beach of the Lielupe River and Jūrmala beach is part of the Ragakāpa Nature Park. From here, you can easily get back to Bulduri by taking Bulduri prospekts and the 5th line.

The itinerary is an alternative way to get from Jūrmala to Riga by going through the forest. After passing the bridge across the Lielupe River, the Baltic Coastal Hiking Route snakes through Priedaine with its wooden buildings, goes along the right bank of the Lielupe River, then turns towards the Southern part of Bolderāja Dune and crosses Kleisti forest past Lāčupe Cemetery. Next, it goes along the historic roads of Pārdaugava on the West bank of the Daugava River, namely, Buļļu and Daugavgrīvas iela, through Dzegužkalns Hill, passing the Zunda Canal and Āgenskalns bay until reaching the Daugava River, which the route crosses via the Stone bridge and then stops at Town Hall Square.