Baltic Forest Hiking - Easy hike

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Esimene pool kulgeb muinasjutulisel Käsmu poolsaarel metsaste luidete ja samblaga kaetud kivikülvide vahel. Erust alates jätkub rada 2 km ulatuses Võsu-Kotka teel, läbib Vihasoo küla ning viib edasi Viinistu poole. Siit näeb hästi Eru lahte ja Käsmu poolsaart. Sellel lõigul on Lahemaa rahvuspargi kõige muljetavaldavamad rändrahnud: Tammispea ja Jaani-Tooma rahnud. Viinistust näeb Mohni saart ja sellel asuvat tuletorni.

Didžiasalis küla ja Druskininkai kuurortlinna vahelisel rajalõigul kulgeb Metsa matkarada läbi okasmetsa, kus on palju häid seene- ja marjakohti. Enne Druskininkaisse jõudmist liitub matkarada Nemunase teega, keerab ümber Druskininkai suusahalli (Snow Arena) ning suundub mööda kergliiklusteed Nemunase jõel asuva Pargisillani. Pärast jõe ületamist kulgeb rada piki Maironio tänavat ja Druskininkai ajaloolise kuurortlinna väikseid tänavaid ja pargiteid, ületab Ratnyčia jõe ja suundub Nemunase paremkaldal olevasse metsaparki. Veisiejai tänavalt viib rada edasi Neravų tänava kõnniteele ning keerab umbes 1 km pärast Sodžiause tänavale, mis Neravai küla lõpus jätkub kena metsateena. Siit saab alguse Dzūkija rahvuspark. Metsa matkarada teeb tiiru ümber Viečiūnai küla, kust avanevad kaunid vaated Nemunase vastaskaldal olevale Liškiava kloostrile. Nüüd suundub Metsa matkarada ilusale vaiksele metsateele, kuni jõuab lõpuks Žiogeliai külla.

Nemunaitisest algav Metsa matkaraja lõik kulgeb Vytauto tänavat ja Kaniūkai–Einorai–Nemunaitise maanteed (nr 1102) kaudu 1,5 km pikkuselt kirde suunas, pöörab seejärel põhja poole ja jõuab 3 km järel Gečialaukise külla. Siis keerab rada paremale, ida poole ning kohtub 3,3 km pärast taas maanteega nr 1102. Veel 3,3 km jalutamist, kuni Metsa matkarada jõuab teele nr 128 ning laskub kõnniteed pidi Nemunase orgu. Siit viib enam kui 3 km pikkune kena metsarada jalakäijate sillani, et ületada Nemunase jõgi. Pärast pikka tõusu jõuabki rada Leedu kõrgeimale jalakäijate sillale. Sillalt avanevad Nemunase jõele pikad ja võimsad vaated. Pärast silda kulgeb Metsa matkarada vanal raudteetammil, lookleb Alytuse kuurortpargi tänavatel, kuni jõuab S. Dariause ja S. Girėno tänavaid kaudu linna keskväljakule. Alytuse turismiinfokeskus asub väljaku lõunaküljel.

Nemunase jõe lookeid järgides teeb Metsa matkarada Nemunase loogete regionaalpargis üle 20 km pikkuse looke, käänutades üle kultuurmaastike, mida ilmestavad traditsiooniline arhitektuur ja eri tooni värvitud puithooned. Rada on metsasem vaid Siponiai ja Puzoniai külade vahelisel lõigul, kus rada kulgeb väikestel metsateedel. Pärast Vilniuse–Marijampolė maantee (A16) ületamist laskub Metsa matkarada taas Nemunase loogetele, kus paikneb tuntud Birštonase kuurort. Mööda B. Sruogose tänava kõnniteed suundub rada Birštonase turismiinfokeskuse juurde.

Birštonase turismiinfokeskuse juurest jätkub Metsa matkarada enam kui 1 km pikkuselt Nemunase kaldapromenaadil, pöörab seejärel Algirdo tänavale, läbib Vytautas J. Meška nimelise pargi ning naaseb siis kaldapromenaadile, kust u 600 meetri pärast keerab kergliiklusteele. Järgmised 5 km kulgeb rada Žvėrinčiause metsas, seejärel läbib Paprienė suvituspiirkonna, kuni jõuab Greimų sillani Nemunase jõel. Teisel pool jõge suundub Metsa matkarada Vytauto, Nemuno, J. Zdebskio, Kęstučio, J. Basanavičiause tänavaid kaudu põhja poole, kuni Kęstučio tänav (nr 3306) viib matkaja Prienai kesklinnast välja. Piki Paupio tänavat kulgedes järgib rada taas üht Nemunase looget ning Prienai kesklinnast 7 km kaugusel keerab kirdesse, Alksniakiemise poole. Osaliselt kulgeb selle päeva teekond Nemunase loogete regionaalpargis.

Kaunas on Leedu suuruselt teine linn. 1621 meetri pikkune Vabaduse puiestee (Laisvės Alėja) paistab silma omapärase modernistliku arhitektuuri poolest: siinsed 1914.–1940. aastail ehitatud hooned on pälvinud Euroopa Pärandi märgi. Vilniuse tänav on „värav“ keskaegsesse Kaunasesse, mida juhtisid Hansa Liidu kaupmehed. Metsa matkaraja äärde jäävad Kaunase vanalinna kirikud, Raekoja plats ja arvukad ajaloolised hooned. Rada teeb looke Santakose pargis, kus kohtuvad Leedu kaks suurimat jõge, Nemunas ja Neris. Matkarada ületab Nerise jõe ning suundub kergliiklusteid pidi 4 km kaugusel asuva Lampėdise kruusakarjääri juurde. Karjääri on rajatud tehisjärv ning see on kohalike seas armastatud puhke- ja supluskoht.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Esimesed 3,5 km mööduvad kaunites okasmetsades, mis katavad Žemaitija kõrgustiku nõlvu. Kuni Külma sõja muuseumini kulgeb Metsa matkarada Plokštinė tundmusrajal. Pärast muuseumi suundub rada Plokštinė tee kõrval kergliiklusteele. Plateliai järvele lähenedes laskub matkarada järvemadalikule. Teel nr 3202 (Malūno tänaval) keerab Metsa matkarada vasakule, kagu suunas ning 300 m hiljem paremale, jõudes u poole kilomeetri pärast Ilgio Ežero tänavale. Järgmise 5,5 km jooksul teeb matkarada laia kaare ümber Ilgise ja Beržorase järvede, kuni saabub Beržorase külla. Külast väljudes kulgeb tee 2 km mööda Plungėse tänavat ja jõuab seejärel Plateliai alevisse. Rada teeb nüüd hoogsa looke, siirdudes Ežero tänava ja Šeirė õpperaja kaudu Plateliai järve ranna suunas. Rannast suundub Metsa matkarada piki Ežero, Naujoji ja Žemaičių Kalvarijose tänavaid tagasi alevi keskusesse.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.

Pagrindine Snėpelės gatve Miško takas veda į kelią V1294 ir po 0,3 km priešais Kepšų ežerą pasuka dešinėn į nedidelį kaimo kelią. Šiuo keliu maršrutas pasiekia Slipinciemą, prieš tai kirtus Sprincupės užtvanką ir eina palei tvenkinį. Toliau pasuka Pelčių kryptimi, kur vingiuoja palei Dambų tvenkinius, veda iki Kuldygos–Pelčių kelio (V1293) ir tęsiasi per Kuldygos sodus „Kurzemīte“ ir „Rumba“, kol pasiekia Ventos upę ir Kuldygos aplinkkelį. Nuo jo iki Senojo plytų tilto 2,4 km maršrutas veda gražiu Ventos pakrantės taku, kur drėgnesnė vietose ir per upelius nutiesti mediniai tilteliai.

Kirtus vietovę su keliomis sodybomis, Miško takas vingiuoja gražiais spygliuočių miškais ir dar 6,5 km Čaukciemu, kol pasuka į Žaliąją kopą. Toliau eina Antinciemo–Smardės kelkraščiu. Vietovė  lygi, nes maršrutas eina Pajūrio žemumos Engurės lyguma. Nuo Žaliosios kopos atsiveria platūs Žaliosios ir Raganų pelkių vaizdai. Nedidelis miško keliukas vingiuoja kopos apatine dalimi ir dviejose vietose pelkę kerta mediniais takeliais. Kemeriuose maršrutas eina Partizānu, Robežu, A. Upīša, Katedrāles ir E. Dārziņa gatvėmis, pro parko lankytojų centrą „Meža māja“ ir Veršupytę, į kurią įteka sieringų šaltinių vandenys. Kirtus Tūristu gatvę, maršrutas eina Dūņu keliu iki Sluokos ežero. Toliau Miško takas prieina Veršupytės raistą – vieną puikiausių šlapių miškų buveinių visoje Kuržemėje. Prie Melnezero ežero maršrutas pasuka senojo Kemerių kelio link ir po 2 km pasiekia Bigaunciemą. Už Talsų plento (P128) Miško tako maršrutas prieina Rygos įlanką ir susijungia su Jūros tako maršrutu (E9). Miško takas visą atkarpą eina per Kemerių nacionalinį parką (KNP).

Plačiausias Rygos įlankos smėlio paplūdimys driekiasi nuo Dubultų iki Lielupės upės. Tai didžiausia Jūrmalos kurorto vertybė, siūlanti daugybę paplūdimio kavinių ir įvairių poilsio galimybių. Pakrantės kopų miškus juosia tankus takų tinklas, skirtas tiek pasivaikščiojimams, tiek šiaurietiškam ėjimui. Jūrų tako dalis nuo Lielupės paplūdimio iki Jūrmalos buities muziejaus priskiriama Ragakapos gamtos parkui. Iš čia atgal į Buldurus galima patogiai patekti einant Buldurų prospektu ir 5. līnija.