Metsa matkarada - Kerge retk

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Veidi aega kulgeb Metsa matkarada kultuurmaastikul, jõudes seejärel ilusasse okasmetsa, mööda Čaukciemsi asulast kuni keerab Antiņciemsi–Smārde teele, et siirduda Rohelise Luite (Zaļā kāpa) poole. Maastik on tasane, sest rada on jõudnud Piejūrase madalikul asuvale Engre lammile. Roheliselt Luitelt avanevad ulatuslikud vaated Rohesoole (Zaļais purvs) ja Nõiasoole (Raganu purvs). Väike metsatee viib mööda luitejalamit, kahes kohas viivad purded üle soolappide. Ķemerisse jõudes kulgeb Metsa matkarada piki Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāle ja E. Dārziņa tänavaid, mööda rahvuspargi külastuskeskusest ja Vēršupīte jõest, kuhu suubuvad sulfaadirikkad allikad. Rada ületab Tūristi tänava ning viib mööda Dūņu teed edasi Sloka järve poole. Seejärel jõuab rada Vēršupīte lodumetsa, mis on üks omalaadsemaid metsatüüpe kogu Kuramaale jääval Metsa matkaraja osal. Melnezersis keerab matkarada Ķemeri vanale maanteele ning saabub 2 km pärast Bigauņciemsi. Õige pea ületab Metsa matkarada Talsi maantee ning jõuab Liivi lahe rannikule, kus kohtub Ranniku matkarajaga. Kogu päeva teekond möödub Ķemeri rahvuspargis.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.

Esimesed 3,5 km mööduvad kaunites okasmetsades, mis katavad Žemaitija kõrgustiku nõlvu. Kuni Külma sõja muuseumini kulgeb Metsa matkarada Plokštinė tundmusrajal. Pärast muuseumi suundub rada Plokštinė tee kõrval kergliiklusteele. Plateliai järvele lähenedes laskub matkarada järvemadalikule. Teel nr 3202 (Malūno tänaval) keerab Metsa matkarada vasakule, kagu suunas ning 300 m hiljem paremale, jõudes u poole kilomeetri pärast Ilgio Ežero tänavale. Järgmise 5,5 km jooksul teeb matkarada laia kaare ümber Ilgise ja Beržorase järvede, kuni saabub Beržorase külla. Külast väljudes kulgeb tee 2 km mööda Plungėse tänavat ja jõuab seejärel Plateliai alevisse. Rada teeb nüüd hoogsa looke, siirdudes Ežero tänava ja Šeirė õpperaja kaudu Plateliai järve ranna suunas. Rannast suundub Metsa matkarada piki Ežero, Naujoji ja Žemaičių Kalvarijose tänavaid tagasi alevi keskusesse.

Kaunas on Leedu suuruselt teine linn. 1621 meetri pikkune Vabaduse puiestee (Laisvės Alėja) paistab silma omapärase modernistliku arhitektuuri poolest: siinsed 1914.–1940. aastail ehitatud hooned on pälvinud Euroopa Pärandi märgi. Vilniuse tänav on „värav“ keskaegsesse Kaunasesse, mida juhtisid Hansa Liidu kaupmehed. Metsa matkaraja äärde jäävad Kaunase vanalinna kirikud, Raekoja plats ja arvukad ajaloolised hooned. Rada teeb looke Santakose pargis, kus kohtuvad Leedu kaks suurimat jõge, Nemunas ja Neris. Matkarada ületab Nerise jõe ning suundub kergliiklusteid pidi 4 km kaugusel asuva Lampėdise kruusakarjääri juurde. Karjääri on rajatud tehisjärv ning see on kohalike seas armastatud puhke- ja supluskoht.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Birštonase turismiinfokeskuse juurest jätkub Metsa matkarada enam kui 1 km pikkuselt Nemunase kaldapromenaadil, pöörab seejärel Algirdo tänavale, läbib Vytautas J. Meška nimelise pargi ning naaseb siis kaldapromenaadile, kust u 600 meetri pärast keerab kergliiklusteele. Järgmised 5 km kulgeb rada Žvėrinčiause metsas, seejärel läbib Paprienė suvituspiirkonna, kuni jõuab Greimų sillani Nemunase jõel. Teisel pool jõge suundub Metsa matkarada Vytauto, Nemuno, J. Zdebskio, Kęstučio, J. Basanavičiause tänavaid kaudu põhja poole, kuni Kęstučio tänav (nr 3306) viib matkaja Prienai kesklinnast välja. Piki Paupio tänavat kulgedes järgib rada taas üht Nemunase looget ning Prienai kesklinnast 7 km kaugusel keerab kirdesse, Alksniakiemise poole. Osaliselt kulgeb selle päeva teekond Nemunase loogete regionaalpargis.

Nemunase jõe lookeid järgides teeb Metsa matkarada Nemunase loogete regionaalpargis üle 20 km pikkuse looke, käänutades üle kultuurmaastike, mida ilmestavad traditsiooniline arhitektuur ja eri tooni värvitud puithooned. Rada on metsasem vaid Siponiai ja Puzoniai külade vahelisel lõigul, kus rada kulgeb väikestel metsateedel. Pärast Vilniuse–Marijampolė maantee (A16) ületamist laskub Metsa matkarada taas Nemunase loogetele, kus paikneb tuntud Birštonase kuurort. Mööda B. Sruogose tänava kõnniteed suundub rada Birštonase turismiinfokeskuse juurde.

Nemunaitisest algav Metsa matkaraja lõik kulgeb Vytauto tänavat ja Kaniūkai–Einorai–Nemunaitise maanteed (nr 1102) kaudu 1,5 km pikkuselt kirde suunas, pöörab seejärel põhja poole ja jõuab 3 km järel Gečialaukise külla. Siis keerab rada paremale, ida poole ning kohtub 3,3 km pärast taas maanteega nr 1102. Veel 3,3 km jalutamist, kuni Metsa matkarada jõuab teele nr 128 ning laskub kõnniteed pidi Nemunase orgu. Siit viib enam kui 3 km pikkune kena metsarada jalakäijate sillani, et ületada Nemunase jõgi. Pärast pikka tõusu jõuabki rada Leedu kõrgeimale jalakäijate sillale. Sillalt avanevad Nemunase jõele pikad ja võimsad vaated. Pärast silda kulgeb Metsa matkarada vanal raudteetammil, lookleb Alytuse kuurortpargi tänavatel, kuni jõuab S. Dariause ja S. Girėno tänavaid kaudu linna keskväljakule. Alytuse turismiinfokeskus asub väljaku lõunaküljel.

Didžiasalis küla ja Druskininkai kuurortlinna vahelisel rajalõigul kulgeb Metsa matkarada läbi okasmetsa, kus on palju häid seene- ja marjakohti. Enne Druskininkaisse jõudmist liitub matkarada Nemunase teega, keerab ümber Druskininkai suusahalli (Snow Arena) ning suundub mööda kergliiklusteed Nemunase jõel asuva Pargisillani. Pärast jõe ületamist kulgeb rada piki Maironio tänavat ja Druskininkai ajaloolise kuurortlinna väikseid tänavaid ja pargiteid, ületab Ratnyčia jõe ja suundub Nemunase paremkaldal olevasse metsaparki. Veisiejai tänavalt viib rada edasi Neravų tänava kõnniteele ning keerab umbes 1 km pärast Sodžiause tänavale, mis Neravai küla lõpus jätkub kena metsateena. Siit saab alguse Dzūkija rahvuspark. Metsa matkarada teeb tiiru ümber Viečiūnai küla, kust avanevad kaunid vaated Nemunase vastaskaldal olevale Liškiava kloostrile. Nüüd suundub Metsa matkarada ilusale vaiksele metsateele, kuni jõuab lõpuks Žiogeliai külla.

Esimene pool kulgeb muinasjutulisel Käsmu poolsaarel metsaste luidete ja samblaga kaetud kivikülvide vahel. Erust alates jätkub rada 2 km ulatuses Võsu-Kotka teel, läbib Vihasoo küla ning viib edasi Viinistu poole. Siit näeb hästi Eru lahte ja Käsmu poolsaart. Sellel lõigul on Lahemaa rahvuspargi kõige muljetavaldavamad rändrahnud: Tammispea ja Jaani-Tooma rahnud. Viinistust näeb Mohni saart ja sellel asuvat tuletorni.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.