Metsa matkarada - Jalgrattaga läbitav

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Bigauņciemsi külast paistab kogu Jūrmala rannik justkui peopesal. Päeva esimene pool möödub Ķemeri rahvuspargi territooriumil. Jaunkemeri ja Dubulti vahelisel lõigul on võimalik kõndida Liivi lahe kõige laiemal liivarannal. Rada viib läbi Jūrmala ajaloolise kuurordi, mis on Läti pikim linn. Tasub arvestada, et ilusatel suvepäevadel on Jūrmala rannas väga palju rahvast.

Veidi aega kulgeb Metsa matkarada kultuurmaastikul, jõudes seejärel ilusasse okasmetsa, mööda Čaukciemsi asulast kuni keerab Antiņciemsi–Smārde teele, et siirduda Rohelise Luite (Zaļā kāpa) poole. Maastik on tasane, sest rada on jõudnud Piejūrase madalikul asuvale Engre lammile. Roheliselt Luitelt avanevad ulatuslikud vaated Rohesoole (Zaļais purvs) ja Nõiasoole (Raganu purvs). Väike metsatee viib mööda luitejalamit, kahes kohas viivad purded üle soolappide. Ķemerisse jõudes kulgeb Metsa matkarada piki Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāle ja E. Dārziņa tänavaid, mööda rahvuspargi külastuskeskusest ja Vēršupīte jõest, kuhu suubuvad sulfaadirikkad allikad. Rada ületab Tūristi tänava ning viib mööda Dūņu teed edasi Sloka järve poole. Seejärel jõuab rada Vēršupīte lodumetsa, mis on üks omalaadsemaid metsatüüpe kogu Kuramaale jääval Metsa matkaraja osal. Melnezersis keerab matkarada Ķemeri vanale maanteele ning saabub 2 km pärast Bigauņciemsi. Õige pea ületab Metsa matkarada Talsi maantee ning jõuab Liivi lahe rannikule, kus kohtub Ranniku matkarajaga. Kogu päeva teekond möödub Ķemeri rahvuspargis.

Piki Melnezera tänavat lahkub Metsa matkarada Tukumsi linnast. Kuni Milzkalneni lookleb rada ilusas metsas, välja arvatud väike lõik Jaunūdru teel. Rada läheb mööda Raudase küngastiku järsupoolseid nõlvu muudkui üles ja alla. Üks siinseid kõrgemaid tippe on Milzkalnsi mägi, mis ulatub 113 meetrit üle merepinna. Pärast Tukumsi–Milzkalne–Smārde teed (V1446) viib Metsa matkarada läbi Šlokenbeka mõisa territooriumi, ületab Slocene jõe, teeb looke ümber Bērzāji küla ning suundub seejärel Slocene jõe vasakkallast pidi läbi ilusate metsade Tukumsi–Milzkalne–Smārde tee ääres asuva Kārniņi kalmistu suunas. Valguma järv, mille ümbruses on mitmeid majutuskohti, on siit umbes 2,5 km kaugusel. Veidi pärast Bērzāji küla on matkaja jõudnud Ķemeri rahvuspargi territooriumile.

Jaunmoka lossi ümbruses paelub matkajaid Austrumkursa kõrgustikul asuvate Vanema mägede mitmekesine reljeef. Metsa matkarada laskub Bēru vesiveski juurde, seejärel tõuseb Vecmokase poole suundudes kolme kilomeetri jooksul 50 meetri võrra kõrgemale, et avada vaated lõunasse jäävale laiale Slocene orule. Pärast Vecmoka mõisaalleed ristub Metsa matkarada Tukumsi–Lazdasi teega (V1442), teeb looke ümber trobikonna talude ja möödub siis sirget metsateed pidi Sekļa järvest. Järve äärde viivad mitmed väiksed teekesed. Sveikuli puhkeküla lähedal jätkub rada ilusatel metsateedel, kuni jõuab Ozoliņi kalmistu juures Tukumsi–Kesterciemsi–Kolka teele (P131). Siin on Tukumsi linnapiir. Mööda Raudase, Kurzeme ja Melnezera tänavaid jõuab Metsa matkarada päeva lõpuks Päiksemäele (Saules kalns).

Piki Jelgava tänavat suundudes ületab Metsa matkarada vana kivisilla kaudu Abava jõe, kulgeb mõnda aega Daigonese tänaval, kust järgmised 5 km Daigone poole mööduvad kruusateel. Seejärel laskub matkarada mööda Dziļkalnsi–Pūre teed (V1464) Abava ürgorgu. Ületanud taas kord Abava jõe, keerab Metsa matkarada paremale ning siirdub mööda väikest teerada Pūre poole. Rada teeb kaare ümber Pūre mõisa ning kulgeb järgmised 5 km Galciemsi Zemeņu tänaval ja Pūre–Jaunsāti teel (C004). Piirkonna karjääridest kaevandatakse liiva ja kruusa. Galciemsis pöörab Metsa matkarada vasakule väiksele kruusateele (C003), mis 3,5 km pärast jõuab Jaunmoku–Jaunsāti teele (V1444). Veel 3 km hiljem ristub Metsa matkarada Riia–Ventspilsi maanteega ning saabub piki alleesid Jaunmoka lossi juurde. Jaunsāti poolt lossile lähenedes avanevad Metsa matkarajalt avarad vaated Spārnene ümbrusele, kus Austrumkursa lainjad tasandikud vahelduvad Vanema küngastikuga.

Metsa matkarada suundub Abava vasakkaldal kulgeva Kr. Barona tänava kaudu Sabilest välja. Väike rajake viib üle Abava ürgoru niitude ja läbi metsatukkade, kuni jõuab Rootsi Kaabu nimelise mäeni. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Plosti–Pūcese teele (V1471), ületab Amula jõe ja naaseb Kalnmuižas Abava orgu, kust jõuab 6 km pärast Aizdzire mõisaparki. Nüüd keerab rada põhja suunas ja ületab kilomeetri pärast Abava jõe. Siin on Abava ürgorg oma täies ilus. Oru sügavus on ligi 40 meetrit. Pärast Kalamehe silda tõuseb Metsa matkarada Abava ürgoru põhjanõlvale, kus on arvukalt viinapuuistandusi. Läbi metsa loogeldes ristub matkarada Kandava–Renda teega (P130) ning saabub lõpuks piki Sabile tänavat Kandava linna. Teekond armsas väikelinnas kulgeb mööda Lauku, Ozola, Zīļu, Sabile ja Pilsi tänavaid, kuni jõuab sihtpunkti, Kandava ordulinnuse varemeteni. Kogu selle päeva teekond kulgeb Abava jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Rendast lahkudes tiirutab Metsa matkarada lühemat aega Īvande jõe kivistel kallastel ning suundub siis Kroju teele. Kui algul ümbritseb matkajat kultuurmaastik, siis õige pea jõuab rada metsa. Mõnes kohas avanevad vaated Abava orule. Maastik muutub pidevalt, sest Metsa matkarada suundub Kursa madalikult Austrumkursa kõrgustikul asuvasse Vāne nõkku, kus kõrgused ulatuvad 50–60 meetrit ü.m.p. Enne Valgale küla teeb matkarada looke ümber Valgale jõe sügava sälkoru ja suundub seejärel piki Abava jõe orunõlva Sabile poole, laskudes alles Sabile lähedal alla orupõhja, et ületada Kuldīga tänava kaudu Abava jõgi. Sabile lähedal muutub ümbritsev maastik taas teistsuguseks, avades vaated Austrumkursa kõrgustikul asuvatele Salduse mägedele. Rumbciemsi ja Sabile vahel on Abava jõe org kuni 40 meetrit sügav. Nii sellel kui ka järgmisel matkapäeval kulgeb rada osaliselt Abava ürgoru maastikukaitsealal.

Pärast pikka kivisilda, mis viib matkaja üle Venta jõe, kulgeb Metsa matkarada lühikest aega Venta jõe paremkaldal, mida liigestavad jäärakud, keerab seejärel Krasta tänavale ja Vetklīnika–Paleja teele, ning viib läbi Kalnmuiža metsa, Riežupe ja suure Renda metsa edasi Mazrenda küla poole. Maastik on siin tasane, sest tegemist on Kursa madalikul asuva Pieventa tasandikuga. Mazrendas kulgeb Metsa matkarada üle liiva-kruusakarjääri ning jõuab Kuldīga tänavat kaudu Renda külla. Selle päeva teekond kulgeb esiti Venta jõe oru looduskaitsealal ja hiljem Riežupe looduspargi territooriumil.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.

Metsa matkarada siirdub piki Kalvene väikseid tänavaid Aizpute–Kalvene teeni (P115), kulgeb 1,4 km ulatuses nimetatud teel ning pöörab seejärel paremale. Nüüd ületab rada Jelgava–Liepāja raudtee ning lookleb väiksel külateel kuni Bojase külani. Piirkonnas on arvukalt nõukogude-aegseid kalatiike. Avatud kultuurmaastikku ilmestavad siin-seal mõned üksiktalud, mille hulgast mõned pakuvad müügiks omakasvatatud aedvilju ja omavalmistatud toitu. Pärast Kazdanga–Mazbojase teed (V1299) läbib Metsa matkarada Grantnieki karjääri. Kalvenest Bojasesse kulgev teelõik viib üle Rietumkursa kõrgustikul asuva Bandava kõrgendiku, kus kõrgeimad punktid küünivad pisut enam kui 100 meetrit ü.m.p. Pärast Bojase küla ületab matkarada Laža jõe ning naaseb Tebra jõe äärde jõudes taas Aizpute–Kalvene teele. Mööda Kalvene ja Atmoda tänavaid kulgeb Metsa matkarada Aizpute kesklinna.

Metsa matkarada kulgeb Ķieģeļu, Galvenā ja Parka tänavate kaudu läbi Priekule, teeb lookeid Dobeļupe lähedal asuvas pargis ning võtab suuna Audari poole, kus ületab Grobiņa–Embūte tee (P106). 4 km pärast keerab rada paremale. Järgnev lõik kuni Riia–Liepāja maanteeni möödub väheasustatud piirkonnas, kus põllud vahelduvad metsatukkade ja soolappidega. Sepene järve ja Kalvene vahele jääv ala – nn Embūte ja Bandava mäed – on märkimisväärselt künkliku reljeefiga. Kõrgeimas kohas tõuseb Metsa matkarada siin 115 meetrit üle merepinna. Pärast Riia–Liepāja maantee (A9) ületamist jõuab rada 1 km pärast sihtpunkti Kalvene külas.

Gramzdast lahkudes tiirutab Metsa matkarada mööda väikseid teeradu liiva- ja kruusakarjääride vahel ning seejärel suundub põldudevahelist sirget teed pidi kirde suunas. Lejasbunči talu juurest keerab rada Mazgramzda poole, läbides oma teekonnal sügava ja hämara Ruņupe oru. Pärast Mazgramzdat kulgeb Metsa matkarada Gramzda–Priekule teel (P114), kus avanevad maalilised vaated Rietumkursa kõrgustiku Vārtāja lainjale tasandikule. Rada pöörab teisele poole teed, viib mööda kunagist lennuvälja edasi Priekule–Purmsāti–Kalēti teeni (V1211), ületab selle ning teeb siis väikse looke väikses metsatukas. Virga jõe käänulisi kaldaid järgides läbib matkarada Priekules Priediensi nimelise metsapargi, kus juba paistab päevateekonna lõpp-punkt.

Läti-Leedu piiri tähistab looduses Apše jõgi. Ka Metsa matkarada ületab Apše jõe, kui siseneb Skuodase–Priekule maanteed kaudu Lätti. Mõnda aega kulgeb matkarada piki teed, kuid keerab 1,7 km järel kruusateele, et võtta suund Kalēti poole. Ozoli külast alates avanevad pikad ja avarad vaated Rietumkursa kõrgustikul asuvale Vārtāja lainjale tasandikule. 500 meetrit kulgeb matkarada teel V1217, keerab seejärel paremale ning jõuab 2 km pärast Bārta–Kalēti–Gramzda teele (V1218). Möödudes Kalšu järvest, saabub Metsa matkarada peagi selle päeva teekonna lõpp-punkti Gramzda külas.

Mosėdise alevist kulgeb Metsa matkarada piki Salantų ja Skuodo tänavaid Skuodase, Läti-Leedu piiri lähedal asuva linnakese poole. 8 km pärast jõuab rada Salantai–Skuodase teele (nr 169), kus rada lookleb läbi põllumajandusmaastiku. Bartuva jõe orgu jõudes maastik muutub. 500 meetri pikkuselt kulgeb rada nüüd Salantai–Skuodase teel, kuni pöörab vasakule ja vonkleb järgmised 6,7 km väikestel külateedel. Skuodase linnas kulgeb matkarada Kretingose, Laisvėse ja Krantinėse tänavatel, läbib Skuodas pargi ning suundub Gedimino, Vytauto ja J. Basanavičiause tänavaid kaudu linnast välja, kuni jõuab Läti-leedu piirile.

Salantai alevist suundub Metsa matkarada mööda M. Valančiause, Padvaralio ja Ilgoji tänavaid Läti piiri poole. 100 meetrit enne teed nr 169 pöörab Metsa matkarada vasakule, külateele ning jõuab 3,5 km pärast Erlose tänavale, kust see keerab taas vasakule, lääne suunas. 400 meetri pärast on pööre paremale, põhja suunas, kust rada kulgeb Šatraminiai suunas. Šatraminiai külas käänab matkarada paremale ja ristub 2,9 km pärast Salantai–Skuodase teega (nr 169). Šaukliai külas keerab Metsa matkarada vasakule ja jõuab 3,8 km pärast Mosėdise alevisse, päevateekonna lõpp-punkti. Suurem osa selle päeva teekonnast, välja arvatud Šatraminiai ümbruses, kulgeb Salantai regionaalpargi territooriumil.

Metsa matkarada kulgeb 6 km Plateliai–Salantai tee (nr 2302) ääres. Siit avanevad hurmavad vaated Pajūrise madalikule ja sellega piirnevale Žemaitija kõrgustiku lääneosale. Gintališkė külas keerab rada vasakule, et suunduda edelasse viivale teel nr 3216. 2,4 km pärast teeb matkarada pöörde paremale, kust rada viib metsa. Nõukogude ajal oli siin raketibaas, sellest ajast annab tunnistust ka betoonplaatidega kaetud tee. Nüüd keerab Metsa matkarada 1,4 kilomeetriks Plungė–Salantai teele (nt 169), kuni keerab vasakule. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Salantai suunas. Alevikeskusesse kulgeb matkarada piki Žemaitėse ja M. Valančiause tänavaid. Selle päeva teekonna esimene pool möödub Žemaitija rahvuspargis, teine aga Salantai regionaalpargis.

Esimesed 3,5 km mööduvad kaunites okasmetsades, mis katavad Žemaitija kõrgustiku nõlvu. Kuni Külma sõja muuseumini kulgeb Metsa matkarada Plokštinė tundmusrajal. Pärast muuseumi suundub rada Plokštinė tee kõrval kergliiklusteele. Plateliai järvele lähenedes laskub matkarada järvemadalikule. Teel nr 3202 (Malūno tänaval) keerab Metsa matkarada vasakule, kagu suunas ning 300 m hiljem paremale, jõudes u poole kilomeetri pärast Ilgio Ežero tänavale. Järgmise 5,5 km jooksul teeb matkarada laia kaare ümber Ilgise ja Beržorase järvede, kuni saabub Beržorase külla. Külast väljudes kulgeb tee 2 km mööda Plungėse tänavat ja jõuab seejärel Plateliai alevisse. Rada teeb nüüd hoogsa looke, siirdudes Ežero tänava ja Šeirė õpperaja kaudu Plateliai järve ranna suunas. Rannast suundub Metsa matkarada piki Ežero, Naujoji ja Žemaičių Kalvarijose tänavaid tagasi alevi keskusesse.

Metsa matkarada väljub Žemaičių Kalvarija alevist mööda Pagardinio, Alsėdžių ja Platelių tänavaid. Umbes 6,5 kaugusel alevi keskusest jõuab rada maalilist küngastega ümbritsetud teed kaudu parkimisplatsile. Seal teeb matkarada pöörde vasakule, lõunasse, siseneb metsa ja läbib Gegrėnai arheoloogilise kompleksi. Metsast väljudes kulgeb rada Ežero tänaval, ületab mõne aja pärast Dvaro tänava, keerab Paežerėse tänavale ja jõuab 5 km pärast Žemaičių Kalvarijose teele (nr 2302). Nüüd pöörab rada taas vasakule, kergliiklusteele, kust 1,7 km järel keerab paremale. Veel 1,8 km pärast jõuab Metsa matkarada Paplatelė, kus on päevateekonna lõpp-punkt. Selle päeva teekond kulgeb tervikuna Žemaitija rahvuspargis ning pakub hea võimaluse tutvuda Žemaitija kõrgustiku loodeosa maastike ja loodusliku mitmekesisusega.

Plinkšiaist võtab Metsa matkarada läbi metsa suuna läände, kuni jõuab 2 km kaugusel asuvale Seda–Gaudikaičiai teele (nr 161). Paari kilomeetri pärast keerab rada vasakule, lõuna suunas. Järgmised 7,4 km mööduvad metsatukkadega vahelduval põllumajandusmaastikul. Bertuliaist 3,8 km kaugusel ületab matkarada Seda–Plungė (nr 164) tee. Küngastelt paistavad juba vaated palverännakute sihtkoha - Žemaičių Kalvarija – kiriku ja kabelite tornidele. Veidi enne alevisse jõudmist siseneb matkarada Žemaitija rahvusparki.

Buožėnaist algav lõik kulgeb siksakitades põhja poole, ületades 5 km pärast Seda–Gaudikaičiai tee (nr 161) ja jõuab 2 km hiljem Pamarkija metsa. Veel 2,5 km pärast algab suurem metsamassiiv ning Metsa matkarada siirdub nüüd 7 km ulatuses Plinkšiai metsa biosfäärikaitseala territooriumile. 2 km pärast Plinkšėse küla saabub päevateekonna lõpp-punkt. Selle lõigu esimeses osas domineerib Žemaitija kõrgustiku põhjaosale iseloomulik kultuurmaastik, kuid teine osa kulgeb peamiselt metsas.

Metsa matkarada naudib mõnda aega Mastise järve põhjakalda promenaadi vaateid ning võtab seejärel suuna läände, kulgedes piki Ežero, L. Giros ja Plungėse tänavaid (kõnniteed, kergliiklusteed). Järvest u 2,5 km kaugusel keerab rada vasakule, edelasse, mis suundub mööda teed nr 4656 Lieplaukė suunas. 2,1 km pärast, Užgiriai küla lähedal keerab Metsa matkarada põhja suunas paremale ning kulgeb mööda väikseid metsateid ja laudteid läbi Germantase maastikukaitseala. Piki J. Perkovskio tänavat suundub rada Telšiai äärelinna, keerab Plungė tänavale, ületab raudtee, pöörab ringteelt paremale (Margiukų tänavale), ületab A11 maantee ning pärast 5-kilomeetrist matka külateel jõuab sihtkohta Buožėnai külas.

Päeva esimesed 3 km mööduvad Biržuvėnai metsas. Kilomeeter enne Rudupiai külla jõudmist kulgeb Metsa matkarada Luokė–Viešvėnai teel (nr 4605), kuni pöörab paremale, loode suunas. Järgmised 11 km kulgevad põllumajandusmaastikul. Pärast Rainiai küla ühtib Metsa matkarada Telšiai suunas viiva kergliiklusteega. Linna jõudes keerab rada Kaunase tänavale ning jõuab Mastise järve kaldale. Seejärel lookleb matkarada läbi pargi, kus Zaksase mäelt avanevad kaunid vaated Mastise järve panoraamile. Lõpuks teeb Metsa matkarada looke ümber Mastise järve väikse lahesopi ja jõuab päevateekonna lõpp-punkti.

Pavandenė külast väljub Metsa matkarada mööda teed nr 4609 loode suunas, keerab 7,5 km pärast paremale ning teeb seejärel umbes 4-kilomeetrise looke ümber metsa, kus peidab end Baltežerise järv. Kuršiai lähedal ületab matkarada Luokė–Janapolėse tee (nr 4611), laskub Virvytė jõe orgu, läbib Baltininkai küla ja ületab taas Virvytė jõe, mis on veematkajate meelispaik. Umbes 5 km pärast, olles tiirutanud Virvytė jõe paremkaldal, jõuab Metsa matkarada Biržuvėnai külla, mis asub kauni veskijärve kaldal. Kogu päevateekond kulgeb Varniai regionaalpargi vahelduvalt künklikul maastikul.

Sellele Metsa matkaraja lõigule jäävad Žemaitija kõrgustiku kõrgeimad künkad, sealhulgas Šatrija mägi. Maastik on väga vaheldusrikas ja künklik. Üle Žemaitija kõrgustiku viivad teed on väiksed ja käänulised ning viivad matkaja kord mäest üles, kord alla. Esimesed 2,4 km lookleb matkarada Ramučiai–Luokė teel (nr 2111), pöörab seejärel vasakule, lõunasse, tehes laia kaare ümber Šatrija mäe. Umbes 2 km hiljem jõuab rada Užmiestise külla, kus pöörab taas vasakule ja kulgeb 10 km Luokė–Užventise teel (2114). Siis keerab Metsa matkarada paremale, edelasse ning jõuab 7 km pärast Pavandenė asulasse. Kogu selle päeva lõigul vahelduvad avamaastikud metsatukkadega, moodustades nauditava mosaiikse maastiku.

Šaukėnai väikelinnast kulgeb Metsa matkarada Laisvė tänavat kaudu Kelmė maanteele (nr 2103), pöörab paremale, põhja poole ning pärast 2,2 km pikkust lõiku teel nr 215 keerab vasakule, Ramučiai–Užvenčio teele (nr 159). Pärast 3,5 km võtab rada suuna Beržėnai küla poole. Küla selja taha jättes lookleb Metsa matkarada 14 km pikkuselt ümbitsevate metsade ja põldude vahel kuni jõuab Ramučiai-Luokė teele (nr 2111). Liigu vaikselt, sest sel lõigul on suur tõenäosus kohata mõnd metslooma. 3,6 km pärast jõuab Metsa matkarada päevateekonna lõpp-punkti.

Metsa matkarada kulgeb metsa-ja külavaheteid pidi läbi Kurtuvėnai regionaalpargi. Siin on arvukalt loodusradasid. Kurtuvėnaist viib Metsa matkarada mööda ilusat alleed külast välja, seejärel lookleb kalatiikidevahelisel külateel ja väikestel küngastel kuni jõuab taas metsa. Rada teeb tiiru ümber Vainagiai küla, kulgeb määda laudteed läbi soo ja viib Vainagiai järve kaldal asuva linnamäe juurde. Järgmised 8 km Šaukėnai linnakese suunas mööduvad väiksel metsateel. Enne linna jõudmist möödub Metsa matkarada Juodlė järvest ning siseneb siis Juodlė tänavat mööda Šaukėnai väikelinna.

Kurtuvėnai regionaalpark on Kesk-Leedu metsasemaid alasid. Piirkonda iseloomustab liigendatud reljeef, mis on eriti märkimisväärne Venta ja Dubysa jõgede vahel asuval Ida-Žemaitija kõrgustikul. Dengtiltisist alates siirdub Metsa matkarada Kelmė maanteele (nr 2106) ja keerab sealt 400 meetri järel vasakule. Rada tiirutab metsateedel Pageluvise ja Geluva järvede poole, teeb looke ümber Geluva, Barsukyno ja Dubuko järvede ning keerab seejärel lääne ja loode suunas, ületab tunneli kaudu A12 maantee ning jõuab avamaastikule, kus teekonda ilmestavad väikekülad. Rada möödub ringiga Dambose tiikidest ning jõuab tiigisüsteemi läänekaldal olevasse Kurtuvėnai külla. Piki P. Višinskio tänavat, mis on küla peatänav, jõuab rada päevateekonna lõpp-punkti Kurtuvėnai keskuses.

See rajalõik suundub Ida-Žemaitija kõrgustikule, mida tuntakse ka Ida-Samogitia kõrgustikuna. Metsa matkarada kulgeb 5 km pikkuselt põllumajandusmaastikus, ületab Šiauliai–Tauragė raudtee ja jõuab väikseid metsateid pidi Tytuvėnai regionaalpargi Šimša metsas asuvasse Kiaunoriai külla. Rada viib piki külakese peatänavat (Draugystėse tn), kuni keerab u 500 meetri pärast vasakule, loodesse (tee nr 2122), et suunduda 4 km kaugusel asuva Pašiaušė küla poole. Veel 4 km hiljem laskub Metsa matkarada Dubysa orgu ja keerab vasakule, kus lookleb edasi jõe paremal kaldal. Umbes poole kilomeetri pärast ongi päeva lõpp-punkt – Dengtiltis. Dengtiltis asub Kurtuvėnai regionaalpargis, kus kulgeb ka kogu järgmise päeva teekond.

Šiluva ja Tytuvėnai vahel kulgeb Metsa matkarada 7 km ulatuses kergliiklusteel. Rada suundub Šiluvose ja Maironio tänavaid mööda Tytuvėnai keskusesse, keerab Miško tänavale ja jätkab teekonda Giliuse järve maalilisel läänekaldal. Järve põhjakaldale jõudes käänab rada itta vanale raudteetammile ja jõuab u 1,4 km pärast Kuršių tänavale. U 600 meetri pärast, enne Budraičiai küla tuleb võtta suund vasakule, läände. Päevateekonna lõpp-punkti – Aukštiškiaisse – jääb siit veel umbes 4 km jagu kruusateed.

Raseiniai–Baisogala maantee (nr 225) kõnniteel kulgedes läbib Metsa matkarada Dubysa jõe sügava oru ja keerab Ginčaičiai külas paremale. Nüüd suundub rada läbi ümbritseva kultuurmaastiku, kuni jõuab 6 km pärast Raseiniai–Šiluva teele (nr 148). Umbes 3 km hiljem laskub rada taas Dubysa orgu ja jõuab Kušeliškė külla. Järgmised 5,5 km mööduvad Kušeliškė–Lyduvėnai teel (nr 3516). Kuulus ja maaliline Lyduvėnai raudteesild on juba kaugelt näha. Veidi enne Dubysa maanteesilda keerab Metsa matkarada paremale, kirde suunas ja jätkub teel nr 3544, kuni jõuab 9 km pärast Šiluva linnapiirini. Siit on kesklinna veel veidi all kilomeetri. Selles lõigus muutub reljeef künklikumaks, kuna Dybusa jõe madalik läheb järk-järgult üle Ida-Žemaitija kõrgustikuks. Lyduvėnai sillani kulgev lõik kulgeb osaliselt Dubysa regionaalpargis või selle lähedal, kuid Šiluva jääb juba Tytuvėnai regionaalpargi territooriumile.

Umbes pool kilomeetrit pärast alguspunkti Kirkšnovės keerab Metsa matkarada Ariogala–Betygala teelt (nr 3504) vasakule, kuni jõuab Raseiniai–Baisogala teeni (nr 225), mis lookleb Dybusa jõe käänulistel kallastel. Siin vahelduvad lamminiidud väikeste metsatukkade ja väikeküladega. Mõnes kohas avanevad pikad vaated Dubysa oru kõrgetele kallastele ja linnamägedele. Reljeef on mitmekesine: Metsa matkarada keerleb järskudel nõlvadel üles-alla ning tekitab tõelise matkamise tunde. See lõik on iga matkasõbra maiuspala!

Keerutades Dubysa oru järskudel nõlvadel, läbib Metsa matkarada 2,5 km ulatuses väikse metsa ja jõuab 4 km pärast Čekiškė külla. Suvel laiuvad tee ääres suured maisipõllud. Järgmised 4 km on maastik üsna sarnane, kuniks rada ületab jalakäijate silla kaudu Kaunase–Klaipėda maantee (A1). Umbes 1,5 km pärast, enne Gėluva küla, laskub Metsa matkarada sügavale Dubysa orgu ja tiirleb jõe lookeid järgivatel väikestel külavaheteedel. Rajalt avanevad head vaated oru nõlval asuvale Ariogala linnale. Mööda Dubysose ja Gedimino tänavaid jõuab rada linnakese kesktänavale (Vytauto tn). Teekond jätkub Plento tänaval, mis viib linnast välja, päevateekonna sihtpuntki ehk 5 km kaugusel oleva Krikšnovė tiigi juurde.

Metsa matkaraja esimene kilomeeter kulgeb otse Nemunase kaldal, pöörab siis Kaunase–Jurbarkase teele (nr 141) ja jätkub kergliiklusteel kuni Ringovė linnamäeni. Keerates põhja poole, läbib matkarada väikese metsamassiivi (entomoloogiline ehk putukate kaitseala) ja siirdub teele nr 1929. 2 km pärast keerab Metsa matkarada vasakule ja teekond kulgeb läbi põllumajandusmaastiku. Enne Lazduoniai küla ületab rada Lazduona jõe sügava oru ja keerab õige pea paremale, loode suunas, kuni jõuab Dybusa jõe laia ja sügavasse orgu. Järgmised 2 km mööduvad Dubysa vasakkalda käänulisel külavaheteel, siin-seal on näha mõni üksik talukoht. Suvel on jõevesi selge, vool tasane ja voolu takistavad vaid mõne vana veskikoha varemed. Lõpuks keerab Metsa matkarada üles Dubysa oru kõrgele kaldale ja jõuab teekonna lõpp-punkti.

Kogu sellel lõigul kulgeb Metsa matkarada Nemunase paremkalda metsa- ja külavaheteedel. Matkajat rõõmustavad kaunid vaated jõele, lamminiitudele ja väikestele küladele jõe kaldal. Päeva lõpp-punkt – Vilkija parvesadam – paistab Nemunase kaldal juba kaugele. Sadama lähedal on Vilkija väikelinna keskus koos kirikuga. Suve teisel poolel on Nemunase jõe niidud kaetud siniste ja kollaste lilledega. Kindlasti võiks varuda aega, et sõita parvega vastaskaldale ja tagasi, sest selliseid üleveoparvi on Balti riikides säilinud vaid väga vähestes kohtades.

Esimesed 2 km kulgeb Metsa matkarada Lampėdise karjääri põhjakaldal ning jõuab seejärel suurele maanteele. Mööda kõnniteed Raudondvare suunas siirdudes ületab rada Nevėžise jõe. Poole kilomeetri pärast keerab rada vasakule, Pakalnėse tänavale ning jõuab taas Nemunase paremkaldale, kus väiksed rajad viivad matkaja piki jõekallast üha edasi. Jõekallastel on näha kääpaid. Pärast Šilelise küla suundub Metsa matkarada kergliiklusteed mööda Kulautuva väikelinna, põigates mõneks ajaks ka väiksele metsarajale. Piki Pušyno ja V. Augustausko tänavaid jõuab rada päevateekonna lõpp-punkti.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Kaunas on Leedu suuruselt teine linn. 1621 meetri pikkune Vabaduse puiestee (Laisvės Alėja) paistab silma omapärase modernistliku arhitektuuri poolest: siinsed 1914.–1940. aastail ehitatud hooned on pälvinud Euroopa Pärandi märgi. Vilniuse tänav on „värav“ keskaegsesse Kaunasesse, mida juhtisid Hansa Liidu kaupmehed. Metsa matkaraja äärde jäävad Kaunase vanalinna kirikud, Raekoja plats ja arvukad ajaloolised hooned. Rada teeb looke Santakose pargis, kus kohtuvad Leedu kaks suurimat jõge, Nemunas ja Neris. Matkarada ületab Nerise jõe ning suundub kergliiklusteid pidi 4 km kaugusel asuva Lampėdise kruusakarjääri juurde. Karjääri on rajatud tehisjärv ning see on kohalike seas armastatud puhke- ja supluskoht.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Kaunase veehoidla regionaalpargi külastuskeskusest viib Metsa matkarada läbi Rokų metsa ja piki Miškininkų, Kelmyno, Muraškinėse, Žarstose, Garšvėse ja Rokelių tänavaid Kaunase kesklinna suunas. Veidi aega tiirutab rada Kaunase eeslinnades, ületab Marijampolė maantee (nr 139) suundub Balčkalnio tänava kaudu Panemunė linnaosasse. Kaunase Tehnikaülikooli staadioni juurest laskub rada Vaidoto tänavale, jätkab teekonda Baterijose maantee ääres oleval kõnniteel, kuni keerab vasakule. Umbes kolmandik Kaunase linna pindalast on kaetud parkide ja teiste looduslike aladega. Metsa matkarada kulgeb läbi linna kõige rohelisemate alade. Umbes 2,5 km pikkuselt lookleb rada Panemunė männikus, kus on arvukalt teeradu, puhkealasid ja isegi supelrand. Nüüd ületab Metsa matkarada Kolme Neitsi silla kaudu Nemunase jõe, kulgeb läbi Gričiupise linnaosa, mööda Kaunase loomaaiast, läbib uhke Ąžuolynase tammiku ning jõuab Leedu Spordiülikooli taha asuvasse Vytauto parki. Pargist laskub rada mööda treppi Vabaduse puiesteele (Laisvės Alėja) ning suundub kindlalt Kaunase kesklinna.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Pakuonise linnast suundub Metsa matkarada Kaunase tänavat kaudu loode ja põhja suunas ning jõuab 7 km pärast Piliuona linna. Seejärel kulgeb rada piki Nemunase tänavat ja keerab umbes 1,6 km järel vasakule, Dubravai suunas. Nüüd siirdub matkarada metsa vahele, kuni jõuab u 2,4 km pärast Dubravai külla. Vaišvydava küla, kus asub päevateekonna lõpp-punkt ja Kaunase veehoidla regionaalpargi külastuskeskus, jääb siit veel 3 km kaugusele.

Alksniakiemist alates kulgeb Metsa matkarada väikesel külavaheteel Nemunase vasakkaldal ning teeb üle 7 km pikkuse looke Kalviai metsade radadel. Vangai ja Pašventupyse külade vahel, u 3 km pikkusel lõigul, käänutab Metsa matkarada Nemunase kallastel, kus avanevad maalilised vaated ümbritsevale maastikule. Pidevalt vahelduv maastik toob matkajale elevust: väikesed külad oma lilledesse uppuvate aedadega ning tasasel jõekaldal olevate kalapaatidega. Pašventupyse külast jõuab rada u 3,3 km pärast Pakuonise kesklinna.

Birštonase turismiinfokeskuse juurest jätkub Metsa matkarada enam kui 1 km pikkuselt Nemunase kaldapromenaadil, pöörab seejärel Algirdo tänavale, läbib Vytautas J. Meška nimelise pargi ning naaseb siis kaldapromenaadile, kust u 600 meetri pärast keerab kergliiklusteele. Järgmised 5 km kulgeb rada Žvėrinčiause metsas, seejärel läbib Paprienė suvituspiirkonna, kuni jõuab Greimų sillani Nemunase jõel. Teisel pool jõge suundub Metsa matkarada Vytauto, Nemuno, J. Zdebskio, Kęstučio, J. Basanavičiause tänavaid kaudu põhja poole, kuni Kęstučio tänav (nr 3306) viib matkaja Prienai kesklinnast välja. Piki Paupio tänavat kulgedes järgib rada taas üht Nemunase looget ning Prienai kesklinnast 7 km kaugusel keerab kirdesse, Alksniakiemise poole. Osaliselt kulgeb selle päeva teekond Nemunase loogete regionaalpargis.

Nemunase jõe lookeid järgides teeb Metsa matkarada Nemunase loogete regionaalpargis üle 20 km pikkuse looke, käänutades üle kultuurmaastike, mida ilmestavad traditsiooniline arhitektuur ja eri tooni värvitud puithooned. Rada on metsasem vaid Siponiai ja Puzoniai külade vahelisel lõigul, kus rada kulgeb väikestel metsateedel. Pärast Vilniuse–Marijampolė maantee (A16) ületamist laskub Metsa matkarada taas Nemunase loogetele, kus paikneb tuntud Birštonase kuurort. Mööda B. Sruogose tänava kõnniteed suundub rada Birštonase turismiinfokeskuse juurde.

Alytust selja taha jättes kulgeb Metsa matkarada Vilniuse tänavat mööda linnakesest välja, ületab A. Juozapavičiause silla kaudu taas Nemunase jõe ning keerab vasakule, Jiezno tänavale, seejärel Miškininkų tänavale ja ületab Normandy–Nemunase maantee. Nüüd kulgeb rada umbes 2 km ulatuses metsas, jõuab seejärel väiksele külateele ja suundub 8 km põhja poole. Siin on näha ulatuslikud vaated Dzūkija kõrgustikule. Läbinud Staniava küla, suundub rada kena metsateed pidi Nemunase jõeni ja ronib seejärel üles Punia linnamäele, kust avanevad vaated Nemunase jõele. Tee möödub Punia kirikust ning jõuab Kaunase, Šilo ja Birštono tänavaid pidi u 4 km pärast suuremasse metsamassiivi. Nüüd kulgeb rada u 5 km metsas kuni saabub Nemajūnai külla, kust lõigu lõpp-punkti jääb veel 3,5 km.

Nemunaitisest algav Metsa matkaraja lõik kulgeb Vytauto tänavat ja Kaniūkai–Einorai–Nemunaitise maanteed (nr 1102) kaudu 1,5 km pikkuselt kirde suunas, pöörab seejärel põhja poole ja jõuab 3 km järel Gečialaukise külla. Siis keerab rada paremale, ida poole ning kohtub 3,3 km pärast taas maanteega nr 1102. Veel 3,3 km jalutamist, kuni Metsa matkarada jõuab teele nr 128 ning laskub kõnniteed pidi Nemunase orgu. Siit viib enam kui 3 km pikkune kena metsarada jalakäijate sillani, et ületada Nemunase jõgi. Pärast pikka tõusu jõuabki rada Leedu kõrgeimale jalakäijate sillale. Sillalt avanevad Nemunase jõele pikad ja võimsad vaated. Pärast silda kulgeb Metsa matkarada vanal raudteetammil, lookleb Alytuse kuurortpargi tänavatel, kuni jõuab S. Dariause ja S. Girėno tänavaid kaudu linna keskväljakule. Alytuse turismiinfokeskus asub väljaku lõunaküljel.

Merkinė väikelinnast viib Metsa matkarada piki Seinų tänavat Nemunase jõe poole, keerab paremale ja jõuab vaatetorni juurde. Tornist avaneb hea vaade Nemunase laiale orule ja jões asuvale saarele, kus karjatatakse loomi. Veidi enam kui 3 km ulatuses kulgeb rada Nemunase oru järskudel nõlvadel, keerab seejärel järsult põhja ning suundub väikseid metsateid pidi Netiesose ja Druskininkai küladesse. Pärast Druskininkai küla jõuab Metsa matkarada selle päeva teekonna suurimale avamaastikule, kus avanevad ilusad vaated ümbritsevale. Seejärel kulgeb rada Nemunase orus, kuid jõgi ise ei ole rajalt nähtav. Rajal on mitu järskude nõlvadega küngast. Vangelonyse küla juures jõuab Metsa matkarada taas avamaastikule, läbib väikese metsatuka ning saabub Vangelonių ja Saulėtekio tänavaid pidi Nemunaitise asulasse. Osa päevateekonnast – Merkinė ja Druskininkai vaheline lõik – kulgeb Dzūkija rahvuspargi territooriumil.

Metsa matkarada kulgeb Nemunase jõe kaldal kuni Merkyse jõe suudmeni. Rada ümbritsevad Dzūkija rahvuspargi suured ja ilusad metsad, mis iseloomustavad Dainava madalikku. Metsade vahele on peitunud mõned hajakülad, mis loovad oma põllumaastikuga rändajale vaheldust. Česukai küla lähistel teeb Metsa matkarada suure looke ümber Merkyse jõe lehtersuudme, sest lähim sild asub suurel maanteel. Üle laia ja sügava Merkyse oru avanevad matkajale võrratud vaated ümbritsevale maastikule. Pärast Merkyse jõe ületamist suundub rada jõe vasakkaldal olevale kitsale külavaheteele, kust avanevad vaated Lõuna-Leedu kaunimatele maastikele. Piki väikseid ja looklevaid tänavaid (Piliakalnio, V. Sladkevičiaus, S. Dariaus ja S. Girėno) jõuab Metsa matkarada Merkinė kesklinna. Kogu päev kulgeb Dzūkija rahvuspargis.

Didžiasalis küla ja Druskininkai kuurortlinna vahelisel rajalõigul kulgeb Metsa matkarada läbi okasmetsa, kus on palju häid seene- ja marjakohti. Enne Druskininkaisse jõudmist liitub matkarada Nemunase teega, keerab ümber Druskininkai suusahalli (Snow Arena) ning suundub mööda kergliiklusteed Nemunase jõel asuva Pargisillani. Pärast jõe ületamist kulgeb rada piki Maironio tänavat ja Druskininkai ajaloolise kuurortlinna väikseid tänavaid ja pargiteid, ületab Ratnyčia jõe ja suundub Nemunase paremkaldal olevasse metsaparki. Veisiejai tänavalt viib rada edasi Neravų tänava kõnniteele ning keerab umbes 1 km pärast Sodžiause tänavale, mis Neravai küla lõpus jätkub kena metsateena. Siit saab alguse Dzūkija rahvuspark. Metsa matkarada teeb tiiru ümber Viečiūnai küla, kust avanevad kaunid vaated Nemunase vastaskaldal olevale Liškiava kloostrile. Nüüd suundub Metsa matkarada ilusale vaiksele metsateele, kuni jõuab lõpuks Žiogeliai külla.

Trikojise järve ja Bertašiūnai küla juurest keerab Metsa matkarada lõunasse, teele nr 2517, ületab Leipalingise–Kapčiamiestise maantee (nr 2505) ja läbib Viktarinase küla. Seejärel lookleb rada ümber Stirtose järve ja läbi suurte metsade, mille vahel peituvad mõned põllulapid ja väikekülad. Suviti on siinsetes metsades rohkesti seeni ja marju. Nüüd ületab rada Baltajis Bilsase ja Juodajis Bilsase järvi ühendava kanali, tõuseb järve kõrgele kaldapervele ja keerab lõunasse. Siit on näha Didžiasalise küla. Trikojise järve ja Viktarinase küla vaheline teelõik kuulub Veisiejai regionaalpargi koosseisu.

Jättes Veisiejai keskuse selja taha, ületab Metsa matkarada Veisiejai kanali ning kulgeb mööda Vytauto, Turgause ja Leipalingio tänavaid (tee nr 134) Snaigynase järve kaldale, kus on vaatetorn ja puhkeplats. Läbides Veisiejai lähedal väikse metsamassiivi, kulgeb rada nüüd u 1,4 km ulatuses Veisiejai–Barčiai maanteel (nr 2529) ning keerab seejärel paremale. Seejärel suundub Metsa matkarada läbi Ančia järve kaldal kasvava kauni männimetsa, kus kasvab rikkalikult marju ja seeni. Rada pöörab itta ja läheneb lõunast Barčiai külale, keerates seejärel üle viljaväljade Trikojise järve suunas. Trikojise järve lahe ääres kulgeb rada läbi metsatuka ning jõuab teele nr 2517. See Metsa matkaraja lõik kuulub Veisiejai regionaalparki.

Lazdijai turismiinfokeskusest veidi enam kui ühe kilomeetri kaugusel jõuab Metsa matkarada Lazdijai–Augustowi teele (nr 135) ning keerab seejärel väiksele metsateele, mis „raudse eesriide“ ajastul toimis piirivalveteena. Teelt avanevad kaunid vaated Sūduva kõrgustiku maastikule. Kučiūnai külas juures kulgeb rada mõnda aega avamaastikus, kuniks keerab taas metsade vahele. Umbes 5,5 km järel keerab Metsa matkarada ida poole, jonksleb läbi metsade ja järvede labürindi, ületab Zapsė jõe ning jõuab Lazdijai–Kučiūnai–Veisiejai maanteele (nr 2510). Vähem kui 6 km pärast keerab rada paremale, Dainaviškiai külla. Seejärel lookleb rada ümber Veisiejai järve ning suundub läbi Veisiejai mõisapargi linna keskusesse. Viimane rajaosa kuulub Veisiejai regionaalpargi koosseisu.

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.

Metsa matkarada suundub läbi Viimsi poolsaare kõige metsasema ala, kuhu on rajatud mitu kaitseala. Rohuneemes viib rada läbi endise nõukogude sõjaväeosa territooriumi. Sel päeval kulgeb rada peamiselt kõnniteedel ja poolsaare arvukatel autoteedel. Püünsi küla juures pöördub rada lõunasse ning kaugel üle lahe on näha Tallinna tornid, pilvelõhkujad ja sadam.

Metsa matkarada kulgeb läbi Jõelähtme küla, keerab kilomeeter enne merd loodesse ja jätkub järgmised kolm kilomeetrit piki klindiastangut. Pärast Ülgase küla läbib metsa matkarada Tallinna eeslinnad Kallavere, Maardu ja Muuga. Muugalt Tallinna vanalinna kõndimiseks kulub mõni tund, kuid metsa matkarada teeb enne pealinna südamesse jõudmist kahepäevase kõrvalepõike Viimsi poolsaarele.

Kaberneemelt kulgeb rada läbi metsa, tee ääres on mandrijää sulamisel tekkinud kivikülv. Peale lühikest kruusateed jõuab metsa matkarada kunagise Antsülusjärve rannajoonel kulgevale matkarajale, ületab Kaberla‒Kaberneeme tee ja Kaberla jõe väikese liivakanjoni ning jõuab välja Kalevi-Liiva koonduslaagri asupaigani. Sealt edasi viib matkarada Linnamäe hüdroelektrijaamani ja rippsillani, sealt enne silda Jägala Jõesuu linnamäele. Rada kulgeb Jägala jõe paremkaldal kuni Jägala joani. Ületa jõgi Suka silla (vana raudteesild, nüüd jalakäijate sild) kaudu, mis on joast u 500 m ülesvoolu. Peale silda pöörab rada paremale, kulgeb läbi pargi ning suundub läbi Koogi küla Jõelähtme poole. Mine üle vana kivisilla, mööda Jõelähtme kirikust ja Vabadussambast.

Tsitre külla rajati juba viikingiajal sadam. Metsa matkaraja esimesed 4 km kulgevad Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Muuksi ja Soorinna külade vahel viib rada üle kadakaste karjamaadega kaetud klindineemiku, mis on osa Põhja-Eesti paekaldast. Põhja küla lähedal möödub rada roostikust ja jõuab Salmistu sadama juures taas mere äärde. Siit avaneb vaade 1,3 km kaugusel kirdes asuvale Pedassaarele ning loodes asuvatele Umblu ja Rohusi saartele. Valkla rannas ootab matkajaid kena rannarestoran, jalutada võiks ka Valkla külas. Haapse poole suundudes näeb tee ääres Augu Suurkivi. Haapse rannas on hea ujuda, sest seal läheb vesi kiiresti sügavaks.

Sel lõigul kulgeb metsa matkarada üle Juminda poolsaare. Peale Loksat möödub rada 7 km kaugusel nõukogudeaegsest Hara allveelaevabaasist. Selle külastamiseks tuleb teha kahekilomeetrine kõrvalepõige ja osta pilet. Seejärel viib metsa matkarada läbi ilusa metsase ja soise ala. Poolsaare lääneosas kasvab liivaluidetel kõrge ja tihe mets. Teekond jätkub Pedaspealt Tsitre suunas ja möödub vahetult enne Tsitret Põhja-Eesti paekalda klindiastangul olevast Muuksi linnamäest. Lõpp-punkt ‒ Tsitre telkimisala ‒ asub merest 200 m kaugusel.

Metsa matkarada jätkub tiirutamist ümber Pärispea poolsaare kuni jõuab Purekkari neemele. Tuuletu ilmaga võiks ette võtta kilomeetrise matka kiviklibusele neemele, et vaadata oma silmaga üle Eesti põhjapoolseim punkt ja võimas Maasäärekivi. Siit edasi lookleb matkarada piki Hara lahe käänulist rannikut, möödub endistest nõukogude sõjaväebaasidest ja viib läbi Loksa linna. Loksal oli vanasti telliskivitehas ning linnas on rohkesti ajaloolisi tellishooneid. Teekonna lõpp-punkt on umbes poole kilomeetri kaugusel Loksa kesklinnast, imelisel rannal.

Esimene pool kulgeb muinasjutulisel Käsmu poolsaarel metsaste luidete ja samblaga kaetud kivikülvide vahel. Erust alates jätkub rada 2 km ulatuses Võsu-Kotka teel, läbib Vihasoo küla ning viib edasi Viinistu poole. Siit näeb hästi Eru lahte ja Käsmu poolsaart. Sellel lõigul on Lahemaa rahvuspargi kõige muljetavaldavamad rändrahnud: Tammispea ja Jaani-Tooma rahnud. Viinistust näeb Mohni saart ja sellel asuvat tuletorni.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.

Pärast Kundat järgib Metsa matkarada kahe kilomeetri ulatuses taas Põhja-Eesti paekalda astangut. Siit edasi kulgeb rada asfaltteel, seega ole liikluses tähelepanelik. Selja jõe silla juures võib vahel näha, kuidas traditsiooniliselt silmu püütakse. Püügivahendid kuuluvad kohalikule talumuuseumile, mis asub jõe paremkaldal ilusas taluhoones. Toolse ja Eisma vahel kulgeb matkarada piki teed, tehes enne Eismat lühikese põike ilusale kivirannale.

Mahult Letipeani kulgeb metsa matkarada väikestel merelähedastel teedel ja väiksemas lõigus ka mööda rannikut. Letipea neeme lähedal on tihe kadakavõsa. Kel käimata, tasub ette võtta kokku 1,5-kilomeetrine retk Ehalkivi juurde. Simunamäelt 3 km edasi liikudes kulgeb rada Põhja-Eesti paekalda jalamil, mis on kaetud vana loodusmetsaga. Mereni on siit umbes kilomeeter. Lontova mõisa ümbruses on infotahvlid Kunda ajalooga. Kundas, eriti Kunda jõe ääres on mitmeid põnevaid vaatamisväärsusi, mis on seotud linnas asuva tsemenditehasega.

Enne teele asumist võiksid üle vaadata mere ääres asuvad hiiglaslikud karjäärid. Nendest karjääridest on väga pikka aega ja kuni praeguseni aega telliste tootmiseks savi kaevandatud. Pärast Aserit läbib rada endise nõukogude sõjaväebaasi territooriumi ning kulgeb edasi Põhja-Eesti paekaldal, kust avanevad kaunid vaated Soome lahele. Rada möödub Kalvi mõisast ning viib Mahu poole. Mahu-Rannametsa looduskaitsealal lookleb metsa matkarada ilusate metsade vahel, jõuab seejärel taas rannikule ning viib läbi rannikumetsade Mahu külla.

Saka mõisa juures suundub metsa matkarada mööda järsku treppi alla mererannikule, kus see veidi alla 6 km ulatuses kulgeb otse rannal. Moldova ja Jabara külade juures tõuseb rada taas paekaldale, läbib Purtse küla, tiirutab ümber Purtse jõe ja viib mööda kitsast rannikuriba edasi Aseri poole. Veidi enne linna jõudmist keerab rada taas klindipealsele. Klindialusel rannaribal leidub rohkesti kivistisi, mõned neist on mitusada miljonit aastat vanad.

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.

Vasaverest edasi kulgeb metsa matkarada jätkuvalt Kurtna maastikukaitsealal, tiirutab üle raba, läbib Oru töölisasunduse, keerab Voka jõe orgu ning jõuab välja Soome lahe äärde, kus keerab läände. Siin kõrgub majesteetlik Põhja-Eesti paekallas: järsk, kivine ja metsane klindiastang, mis ulatub Tallinnani ja jätkub sealt Balti klindina edasi Lääne-Eesti saarteni. Metsa matkarada lookleb paekalda serval, aeg-ajalt orgudesse laskudes. Toila-Oru pargis suundub rada läbi laia ja sügava Pühajõe oru ning saabub lõpuks Toilasse, populaarsesse rannakuurorti.

Pärast Kuremäe kloostrit kulgeb metsa matkarada maalilisel Kurtna maastikukaitsealal (osa Alutaguse rahvuspargist), mida ilmestavad ilusate valgete männimetsade vahel paiknevad arvukad järvesilmad (kokku 42 järve, see on Eesti tihedaim järvistu). Niiskemates kohtades on laudteed, üle jõekeste ja kraavide viivad sillad. Alutaguse puhke- ja spordikeskuse juurest saab alguse matka- ja kepikõnniradade võrgustik.

Siit alates kulgeb metsa matkarada läbi Eesti noorima rahvuspargi, 2018. aastal asutatud Alutaguse rahvuspargi, mis koosneb mitmest lahustükist. Rahvuspargi peamine kaitse-eesmärk on Eesti suurima okasmetsaala ja soomaastike kaitse. See on Kirde-Eesti hõredamalt asustatud piirkondi.

Kui Alajõe välja arvata, kulgeb metsa matkarada piki Peipsi järve imeilusat rannikut. Suvel, kui veetase on madalam, avanevad rannikul ilusad liivarannad. Pärast Alajõge kõrguvad järve ääres Peipsi ranniku kõrgeimad luited (kuni 20 m), kust avanevad pikad vaated Peipsile, ühele Euroopa suurimale järvele.

Selle päeva esimene osa lookleb läbi võimsa okasmetsa. Eriti silmapaistev on Järvevälja maastikukaitsealal kulgev rajalõik, kus rajast põhja pool kõrguvad ilusad endised rannikuluited ja lõuna pool raba. Kindlasti tasub teha peatus Rannapungerja kalakioskis, et osta kaasa suitsurääbist ja muud talukaupa. Seejärel ületab metsa matkarada maanteesilla kaudu Rannapungerja jõe jõuab Kauksis tagasi Peipsi järve rannikule, kus on kena paik piknikupidamiseks ja kaasa ostetud suitsukalaga maiustamiseks. Siin, maalilise männimetsaga kaetud luidete taga on Peipsi ilusaim liivarand.

Enne metsa matkarajale suundumist tasub käia Avinurme puiduaidas, kus on suurim valik puitkäsitööd Eestis. Aidas korraldatakse ka mitmesuguseid töötubasid, nt korvipunumine, viltimine, leivaküpsetamine ja küünlavalmistamine. Enne Separa küla kulgeb matkarada läbi suure metsamassiivi, kus suve lõpul on rikkalikult pohli, mustikaid ja seeni.

Pärast Mustvee promenaadi ja randa lookleb metsa matkarada läbi Mustvee linna ning jätkub järgmisel 16 kilomeetril piki endise Sonda-Mustvee kitsarööpmelise raudtee tammi. Raudteerööbaste asemel on kruusatee, mis ühendab Mustveed Avinurmega. Raudtee tammi äärde paigaldatud infotahvlid tähistavad endisi asulaid, mille kohale on kasvanud mets või muudetud raiesmikeks.

Sibulad, kala, kilomeetrite viisi piki järve kallast paiknevad külad, nikerdustega ehitud vanausuliste palvelad, kalapaatidega väikesadamad, erivärvilised väikesed puumajad! Kohvikud, poed ja vaated Peipsi järvele, mis tundub olevat pigem meri kui järv. Nii võiks kirjeldada metsa matkaraja seda lõiku. Kasepäält Mustveeni kulgeval 8-kilomeetrisel teekonnal kulgeb rada läbi väikeste rannakülade, pakkudes meeldivat vaheldust neile, kes on pikemat aega teel olnud.

Alatskivi on suurepärane koht, kus maitsta Peipsi kandi rahvustoite, sh kuulsat sibulapirukat. Peale Alatskivi tõuseb rada kõrgemale ning avanevad maalilised vaated Peipsi järvele. Kallastele lähenedes laskub rada taas rannikule. Kallastel otsi üles kohalik kalarestoran ja kalapood ning proovi suitsurääbist ja koha. Raja viimane osa kulgeb piki järveäärset teed.

Selle maalilise ja traditsioonideküllase rajalõigu sümbol on sibul. Sibulakasvatuse tõid 17. sajandil siia piirkonda vene vanausulised. Tee ääres sibulapalmikuid müüvatest naistest-meestest on saanud selle piirkonna visiitkaart. Varnja ja Kallaste vaheline 24-kilomeetrine teelõik kannab nime Sibulatee. Maastikku ilmestavad värvikirevad puumajad, väikesed kalapoed ja restoran, kus saab nautida samovariteed täpselt nii, nagu vanausulistele kombeks. Kindlasti proovi ka Peipsi rääbist!

Metsa matkarada on nüüd juba kolm päeva Emajõe Suursoo ümbruses tiirutanud. Tänase päevateekonna kõige põnevam osa on Vanaussaia ja Varnja vaheline teelõik, kus rada kulgeb väikestel külavaheteedel. Enne Varnjat jõuab matkarada Peipsi rannikule, siit järvele vaadetes saad aru, kui suur see järv tegelikult on. Järgnev teekond Varnjast Remnikule piki Peipsi järve kallast võtab terve nädala. Selle nädala jooksul õpib matkateeline tundma Peipsi järve äärsete elanike kombeid, tutvub kohaliku käsitöö, toidu, kalanduse ja sibulakasvatustraditsioonidega ning vanausuliste kultuuriga.

Suurem osa teekonnast kulgeb läbi Emajõe Suursoost lääne pool asuva asustamata metsamassiivi. Emajõe Suursoo ja deltaala kaitseks on loodud Peipsiveere looduskaitseala. Kastre külas saabub matkarada tagasi tsivilisatsiooni. Et saada üle Emajõe ja jõuda Kavastu külla, tuleb võtta ette sõit Eesti ainsa regulaarliiklusega parvega. Peipsiveere looduskeskus ja loodusrajad asuvad Kavastust 3,5 km kaugusel.

See lõik õigustab täielikult metsa matkaraja nime, kuna järgmise kolme päeva jooksul kulgeb teekond läbi ühe Eesti suurima märgala, Emajõe-Suursoo, mida ümbritsevad suured metsamassiivid. Ainus asustatud koht Jõepera ja Lääniste vahel on metsade vahel asuv Järvselja. Maapind on tasane, kuna rada kulgeb Peipsi järve rannikumadalikul. Lõpp-punkt asub Ahja jõe ääres, mis on tuntud oma maaliliste Devoni liivakivipaljandite poolest. Ahja on populaarne veespordijõgi.

Umbes pool päevateekonnast möödub Räpina poldri nöörsirgetel teedel. Peipsi järve rannikumadalikul asuv polder on rajatud nõukogude ajal ümbritsevate rohumaade kuivandamiseks. Kõrge tamm kaitseb kevadiste üleujutuste eest. Poldritel on põllud ja karjamaad. Nahast Mehikoormani kulgeb matkarada Räpina-Mehikoorma maantee ääres, Mehikoorma tuletornist avaneb kena vaade Lämmijärvele. See on Peipsi ja Pihkva järvede vahel asuv kitsam järveosa. Teisel pool Lämmijärve, 1,7 km kaugusel on Venemaa.

Pärast Värskat keerab metsa matkarada Värska lahe loodekaldale. Läbi metsa loogeldes jõuab rada välja Laossina külla, kus matkateelised saavad tundma õppida setode usukombeid. Rada kulgeb Peipsi järve rannikumadalikul, seetõttu on maastik tasane ja valdavad põllumaad. Võõpsu külas ületab rada Võhandu jõe ning võtab suuna Räpina poole.

Metsa matkarada viib teelise läbi Setomaa suurte metsade, piki rabasid ja nõmmesid, mis augustis ja septembris on kanarbikuõitest imeliselt lillaks värvunud. See on hõredasti asustatud piirkond ning matkajal on võimalik loodusega tõeliselt ühenduses olla. Õrsava järve ääres jäävad teele mitmed sillakesed. Rada teeb tiiru ümber Õrsava järve ja kulgeb Värska aleviku keskusesse. Võta aega ning tutvu seto kommete ja kohalike roogadega.

Selle lõigu esimeses pooles lookleb metsa matkarada võimsas Piusa ürgorus, seejärel suundub Härma külla ja sealt Obinitsa poole. Obinitsa on üks Setomaa tähtsamaid külasid. Siin saab osa seto kultuurist ja kommetest. Peale Obinitsat kulgeb rada ilusate kanarbikurikaste männimetsade kaudu taas Piusa ürgorgu ja pöörab itta, Piusa koobastiku poole. Siit alates kulgeb matkarada Piusa jõe vasakkaldal kuni jõuab maanteeni ja raudteeni Koidula raudteejaama juures.

Selles rajalõigus kulgeb metsa matkarada mööda Haanja kõrgustiku põhjaosa ning laskub siis Vana-Vastseliina suunas. Piusa jõe ürgorus asuv Vastseliina piiskopilinnus on iidne palverännakute sihtkoht. Oru kõrgel kaldal kõrguvad linnusevaremed on uhke vaatamisväärsus.

Metsa matkarada suundub Haanja kõrgustiku kõrgeimast punktist allapoole, teeb tiiru ümber Vaskna järve lõunaosa ning kulgeb edasi mööda väikeseid külavaheteid. Siin-seal on üksiktalud ja väikesed külakesed. Künkad on kaetud metsaga, lamedamad kohad põllustatud. Tsiistrele lähenedes on kultuurmaastikku rohkem. Suve lõpus laiuvad siin kuldsed viljaväljad.

Pärast seda, kui metsa matkarada ületab mööda väikest külavaheteed Eesti-Läti piiri, kulgeb rada külateedel, möödub üksikutest taludest ja väikeküladest, seejärel ronib mööda Haanja kõrgustiku läänekülge üha kõrgemale kuni jõuab välja Suurele Munamäele. See on kogu Riiast Tallinna suunduva matkaraja kõrgeim punkt. Võta aega, et nautida Haanja kauneid maastikke ja kohalikke roogi.

Pärast Apet kulgeb metsa matkarada künklikul põllumajandusmaastikul, siis siseneb pimedasse metsamassiivi, mida siin-seal ilmestavad sinised veesilmad. Peļļist edasi langeb metsa matkarada kokku Peļļi matkarajaga, ületab Eesti-Läti piiri ning lookleb 2 km ulatuses Eesti territooriumil, Paganamaal Liivajärve, Sarapuujärve ja Kikkajärve kallastel. Seejärel laskub rada Korneti-Peļļi liustikutekkelisse orgu. See on üks Läti kõige muljetavaldavamaid orge. Seejärel naaseb metsa matkarada Lätti ja viib üle künkliku maastiku kõrgele Drusku linnamäele. Päevateekond lõpeb Kornetis, kust on Eesti-Läti piirini veidi alla 3 km. Tee sinna viib mööda kaunitest Suur-Palkna (Lielais Baltiņš) ja Väike-Palkna (Mazais Baltiņš) järvedest. See osa teekonnast asub Veclaicene (Vana-Laitsna) maastikukaitsealal.

Esimesed 6 km kulgevad maanteel P44, seejärel keerab matkarada põhja suunas Ādamsi–Ape teele. 4 km enne Riia-Pihkva maanteele jõudmist läbib metsa matkarada võimsa paksu metsa, mis on populaarne marja- ja seenemets. Pärast Riia-Pihkva maanteed kulgeb rada läbi põllumajandusmaastiku, ületab endise Ape-Valka kitsarööpmelise raudteetammi ning jõuab välja Ape, ühe Läti väikseima linna keskusesse.

Gaujiena ja Līzespastsi vaheline teelõik kulgeb läbi üksildaste metsade, mida ümbritsevad suured sood. Ainus asula on Mežciems, üksiktalud puuduvad. Umbes viiekilomeetrine lõik Līzespastsist Trapenesse kulgeb läbi avatud põllumajandusmaastike, mida iseloomustavad lopsakad niidud ja Alūksne kõrgustiku lääneosale omased maastikud. Umbes pool sellest 5 km lõigust kulgeb piki imelist Trapene lehisealleed.

1,5 km pärast Zaķit keerab metsa matkarada Sēļi–Vireši teelt (P23) kõrvale ning jätkub piki väikest külavaheteed kuni Zvārtavani, kus pika allee otsas paistab Zvārtava mõis. Pärast Zvārtavat naaseb metsa matkarada teele nr P23 ning 2 km pärast suundub järsult ülesmäge jõudes Gaujiena (Koivaliina) keskusesse. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Metsa matkarada suundub läbi lummavate männimetsade ja märgalade, üle ja ümber küngaste ja mägede. Eriti ilus vaade Gauja jõele avaneb Sietiņiezise paljandilt ning tasub võtta aega ja rännata siinsel Sietiņiezise matkarajal. Edasi viib rada läbi külamaastike ja metsade Valmierasse. Pärast Valmiera ümbersõitu kulgeb metsa matkarada kõnniteedel. Viimane lõik, mis algab vana Dzelzītise raudteesilla juurest ja viib Cēsise tänavani, kulgeb Gauja jõe äärsel metsarajal.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Vangažit kulgeb metsa matkarada väiksematel teedel, mööda Vangaži kirikust ja Libahundimännist. Teel jahilossi juurde möödub rada ooperilaulja Anna Ludiņa rajatud arboreetumist ja järgib seejärel jahirada. Siin on juba näha Gauja ürgoru sügavaid kõrvalorge. Üks selline reljeefne kõrvalorg asub Kuradikoopa (Inčukalns Velnala) juures, mida ümbritsevad Gauja jõe vanajõgede jupid ehk soodid. Siit edasi kulgeb matkarada niitude vahel, ületab Murjāņi-Valmiera maantee ja jõuab Rāmkalni puhkeparki, mis asub juba Gauja rahvuspargis.

Metsa matkarada ületab tunneli kaudu Via Baltic maantee ja kulgeb läbi Mazai Beltezersi järve eramupiirkonna. Seejärel suundub tee piki Gauja-Baltezersi kanalit itta. Garkalne-Āņi lõigus laiuvad kahel pool teed kaunid niidud, mida suvel ehivad punane pusurohi, valge karikakar ja kollane tulikas. Juba iidsetest aegadest saati on Gauja jõe kallastel kulgenud tähtsad ühendusteed; üle jõe on pääsenud Iļķenes parve või praamiga. Pärast Āņi küla suundub metsa matkarada läbi metsade ja asustatud kultuurmaastiku, kuni jõuab Gauja tänavat pidi Vangažisse.

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.