Metsa matkarada – praktiline info

Teenused ja infrastruktuur

 Majutuskohtade arv on Metsa matkaraja eri lõikudes väga erinev. Info majutusasutuste kohta leiad käesoleva teejuhi lõigukirjeldustest. Toodud on majutuse nimi, koordinaadid ja telefoninumber. Majutus tasub eelnevalt broneerida, eriti kõrghooajal. Talvel võivad aga osad kohad hoopis suletud olla.

 Toitlustuskohtade arv on eri lõikudes väga erinev. Mõnes lõigus pole ühtegi söögikohta. Pea meeles, et mõned ettevõtted on avatud vaid suvel või kindlatel aegadel, seega tuleks ette helistada.

 Metsa matkaraja ääres või vahetuses läheduses on üle 190 avalikult ligipääsetava, hästi välja arendatud ja tasuta puhkekoha. Puhkekohtades on enamasti varjualused, lauad, pingid, prügikastid ning lõkke- või grillimisvõimalus ja käimlad (konkreetne ülesehitus võib erineda). Puhkekohad on ka paljude telkimisplatside ja majutuskohtade juures, kuid nende kasutamise osas võiks omanikelt eelnevalt luba küsida. Sümbol  märgib telkimisplatse. Sümbol  näitab, et puhkekohas on lubatud lõket teha ja grillida.

 Poed on ainult tihedamalt asustatud piirkondades. Pane tähele, et mõnel Metsa matkaraja lõigul pole terve päevateekonna või isegi mitme ulatuses ühtegi poodi. See teave on lõigukirjelduses kirjas.

Ühistransport (eelkõige buss, mõnes kohas ka rong) on matkaraja lähedal üldjuhul olemas, kuid sõidugraafikud tuleb kindlasti eelnevalt üle vaadata. Leedus: www.autobusubilietai.lt/ (bussid) ja www.traukiniobilietas.lt (rongid). Lätis: www.autoosta.lv (bussid), www.pv.lv (rongid), ja www.1188.lv/satiksme (ühistransport), Eestis: www.peatus.ee (bussid), www.tpilet.ee (bussid), ja www.elron.ee (rongid). Kaunases, Riias ja Tallinnas võib kasutada linna ühistransporti. Eesti väikesaartele saab paatide või väikelaevadega: Prangli (www.tuuleliinid.ee), Naissaar (www.monica.ee), Pedassaar (mart.praks@gmail.com, +372 5040792)

Lõigukirjeldustes ja kaartidel on märgitud ka: pangaautomaadid, apteegid ja lähimad turismiinfopunktid .

Hädaabitelefon:   112! 

Kuidas Metsa matkarajal matkata?

  • Metsa matkarada koosneb 102 erinevast lõigust, mis on käesolevas teejuhis kirjeldatud.
  • Iga # lõik on vaadeldav eraldi, iseseisva lõiguna. Teejuhis on iga lõigu # soovituslikud algus- ja lõpp-punktid märgitud sümbolitega   Lõike # kombineerides saad liita mitu lõiku# üheks marsruudiks.
  • Matka võib alustada mis tahes  punktist ning matkata võib mõlemat pidi (tähised on mõlemas suunas).

    Sõltuvalt oma huvidest ja võimalustest võid mõned # lõigud ühistranspordiga. Võid ka majutuskohtade omanikega iseenda ja oma pagasi transpordi osas kokku leppida.

    Iga # lõigu trükitavad kirjeldused ja alla laetavad GPX-failid on saadavad veebis baltictrails.eu/forest.
  • Metsa matkarada tähistavad puudel ja muudel objektidel olevad suunatähised  . Asustatud kohtades asuvad tähised kleepsudena liiklusmärkidel ja teistel objektidel.   Soome lahe lõunarannikul, Toila ja Tallinna vahel on Metsa matkarada tähistatud ka märgiga , ja seal, kus Metsa matkarada kattub mõne RMK rajaga, on Metsa matkaraja tähistamiseks kasutatud tähist . Tähistuse muutusest informeerivad matkajat spetsiaalsed infotahvlid.
  • Olulised vaatamisväärsused Metsa matkaraja ääres on tähistatud infotahvlitega.
  • Metsastes piirkondades kulgeb matkarada piki väikseid metsa- või külateid, kui vähegi võimalik. Selleks, et rada toimiks ühtse, katkestamatu marsruudina, kulgeb see mõnes kohas asfalttee servas. Peipsi järve põhjakaldal ja Soome lahe kaldal kulgeb rada kohati klibusel, kivisel, liivasel või võsastunud rannikuribal. Linnades ja asulates kulgeb Metsa matkarada kõnniteedel või tänava ääres.
  • Teejuhile lisatud kaardid aitavad sul Metsa matkarajal orienteeruda. Võid ka kohalike käest juhiseid paluda.
  • Metsa matkaraja rannaäärsed lõigud ei ole tormi ajal läbitavad.
  • KUIDAS MA LIIGUN MÖÖDA METSA MATKARADA, KUI JÄTAN OMA AUTO ALGUSPUNKTI?
    • Kui võimalik, kasuta ühistransporti, et auto juurde tagasi saada ning suundu sealt majutuskohta või mõnda teise sihtkohta.
    • Võid majutuskoha omanikuga transporditeenuse kokku leppida: pererahvas võib su sõidutada su autoni või vajadusel sulle järgi tulla.
    • Koos matkates võib jätta ühe auto lõigu lõpp-punkti ning teise alguspunkti. Nii saad kasutada lõpp-punktis olevat autot, et minna järgi alguspunktis olevale autole.

Teave teekattetüüpide kohta on leitav siit: https://baltictrails.eu/et/forest/surfaces

Käesolevas teejuhis ja GPX-failides olev teave vastab 2019. ja 2020. aasta teadmistele ja olukorrale. GPX-faile kasutades pane tähele, et  kohati, nt metsas, linnades ja asulates võib Metsa matkaraja marsruut võib olla vahepeal muudetud (st andmed võivad olla vigased).

Matkajasõbralik märgis

Matkajasõbralikku märgist võib Baltimaades taotleda iga teenusepakkuja, kes turiste teenindab. Märgisega näitab teenusepakkuja, et soovib olla matkaja suhtes “sõbralik” ning pakkuda sellele sihtgrupile vajalikke teenuseid. Märgis ei ole seotud ühegi konkreetse marsruudi või piirkonnaga. “Matkajasõbralikkuse” kriteeriumid toimivad teenuspakkujatele juhistena. Mõned neist on märgi saamiseks kohustuslikud, mõned aga soovituslikud. Märgist taotlev teenusepakkuja peab vastama vähemalt 75% kohustuslikele nõutele.

Loe lisaks:

Matkajasõbralik märgis

Hiker_Friendly_Criteria_Print_lt.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (leedu keeles) – trükiversioon
Hiker_Friendly_Criteria_Print_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (läti keeles) – trükiversioon
Hiker_Friendly_Criteria_en.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (inglise keeles)
Hiker_Friendly_Criteria_et.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (eesti keeles)
Hiker_Friendly_Criteria_lt.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (leedukeeles)
Hiker_Friendly_Criteria_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (läti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_et.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, eesti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_et.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, eesti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lt.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, leedu keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lt.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, leedu keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, läti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lv.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, läti keeles)

Kasulikud nõuanded

Sularaha ja dokumendid

  • Võiksid matkale võtta veidi sularaha (eurod), sest mõnes kohas ei saa pangakaardiga maksta ja sularahaautomaadid puuduvad.
  • Eesti-Läti piiri ületamisel ning Lätis ja Leedus matkates peab kaasas olema isikut tõendav dokument.

Varustus

  • Kruusastel ja kivistel lõikudel, nt Soome lahe rannikul, on kinnised jalanõud parimad. Võsastunud rannikualadel on mugav veekindlates jalatsites. Mõistlik on riietuda vihma- ja tuulekindlalt.
  • Soovitav on kaasa võtta esmaabikarp plaastritega, eriti algajate matkajate puhul.
  • Hea oleks kaasa võtta ka akupank telefoni jaoks.

Tekimine ja lõkkekohad

  • Telkimis- ja lõkkekohad on välja toodud lõigukirjeldustes. Rohkem infot uuri kohalikest turismiinfopunktidest .
  • Kui lõkkekohas lõkkematerjal puudub, võib lõkke jaoks korjata kuivi oksi. Jälgi hoolikalt, et lõke oleks hoolikalt kustutatud. Tuleohtlikul perioodil on lõkke tegemine keelatud.

Eestis, Lätis ja Leedus võib ohutusreegleid järgides kasutada kaasaskantavat priimust, et teha süüa, kohvi või teed. Gaasiballoone saab osta järgmistest Metsa matkaraja lähedusse jäävatest kauplustest (helista igaks juhuks ette ja uuri, kas balloonid on olemas):

Ria

Kauplus “Gandrs”, Riia, Kalnciema 28, +371 25445223

Kaubanduskeskus “Alfa", TP “Alfa”, Brīvības gatve 372, +371 22018137

Cēsis

Kaubanduskeskus “Mājai un dārzam”, Lapsu 31, +371 27861641

Valmiera

Kauplus “Gandrs”, Riia tn 27, +371 22018353

Tartu

Matkasport, Ringtee 78, +372 53016181

Matkasport, Lõunakeskus, Ringtee 75, +372 6813147

Kauplus “Magaziin”, Ringtee 10, + 372 5552 0333 

Jõhvi

Tööriistamarket, Narva mnt 143A, +372 53458401

Rakvere 

Tööriistamarket, Lõõtspilli 2, Lääne-Virumaa, Rakvere, +372 51973977 

Tallinn

Tööriistamarket, Pärnu mnt 238, Tallinn, +372 53440330

Matkasport, Järve kaubanduskeskus, Pärnu mnt 234, +372 6813140

Ohutus ja kommunikatsioon

  • Kui sul on küsimusi Metsa matkaraja kohta, võta ühendust kohaliku infopunktiga .
  • Mõnes kohas võib mobiilse andmeside võrk olla hõre. Vene piiri lähedal võib su telefon ühenduda Venemaa mobiilivõrkudega.
  • Enamikes majutus- ja söögikohtades on Wi-Fi.
  • Paljandid koosnevad settekivimitest, mis võivad pudeneda. Paljandite juures võib esineda maalihet või varinguid.
  • Tugeva tuule korral on ohtlik liikuda piirkonnas, kus lained löövad vastu pankrannikut; sel juhul tuleks valida teine liikumistee.
  • Sooja ilmaga on hea, kui kaasas on sääsetõrjevahend. Põõsastes ja rohus võib olla puuke.
  • Läänemeres ega siseveekogudes pole ühtegi taime- ega loomaliiki, mis oleks inimese jaoks mürgine või ohtlik (sh meduusid). Baltimaade ainus mürkmadu on rästik. Tavaliselt rästik ei ründa, v.a juhul, kui ta tunneb end ohustatuna. Rästikud elavad raiesmikel ja metsaservades, rabades ja hõredates männikutes, kus kasvab kanarbik, mustikas ja pohl. Neile meeldib metsaradadel end soojendada.
  • Politsei vastab numbritel 110 ja 112.
  • Endised sõjaväeosade asupaigad, mis pole külastajatele avatud, võivad olla ohtlikud.
  • Karud ei ründa inimesi – karude peletamiseks tee häält (räägi, laula).

Keskkonnasõbralik matkamine

  • Looduskaitsealasid ja loodusobjekte tähistab sümbol .
  • Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus võib juua kraanivett. Kasuta korduvkasutatavat pudelit!
  • Proovi valida vähempakendatud kaup ning viska prügi lähimasse prügikasti. Ära jäta loodusesse maha midagi peale oma jalajälgede!
  • Kõnni vaikselt, et loomi-linde mitte segada.
  • Kaitsealadel järgi kehtestatud käitumisreegleid. Rohkem infot Lätis: www.daba.gov.lv. Nn rohelised näpunäited keskkonnasõbralikuks matkamiseks kaitsealadel leiad siit: https://www.daba.gov.lv/public/lat/turistiem/zalie_padomi
  • Eesti igaüheõigus ehk käitumisjuhised looduses on leitavad RMK veebilehelt: https://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda/igauheoigus. Eesti kaitsealade jalgradadel ei tohi sõita jalgratta ega mootorsõidukiga.

Koeraga reisimine

  • Koertega seonduvad eeskirjad, sh kohad, kus koerad võivad liikuda ilma jalutusrihmata, sätestab iga kohalik omavalitsus. Need reeglid võivad aeg-ajalt muutuda, seega on kõige kindlam kohaliku omavalitsusega ühendust võtta .
  • Enamikes linnades ja asulates peavad koerad olema jalutusrihmaga. Koerad pole lubatud laste mänguväljakutel, spordiväljakutel ja mõnedes puhkekohtades, eeskätt ujumiskohtades. Kui suundud käesolevas teejuhis toodud puhkekohta, peab koer olema rihmastatud.
  • Metsas jalutades jälgi tähelepanelikult, et su koer ei häiriks loomi ega linde.

Baltic Country Holidays, Kalnciema street 40, Rīga, Latvia, LV-1046, phone: +371 67617600, lauku@celotajs.lv, www.celotajs.lv