Metsa matkarada - Looduselamus

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Metsa matkarada suundub läbi lummavate männimetsade ja märgalade, üle ja ümber küngaste ja mägede. Eriti ilus vaade Gauja jõele avaneb Sietiņiezise paljandilt ning tasub võtta aega ja rännata siinsel Sietiņiezise matkarajal. Edasi viib rada läbi külamaastike ja metsade Valmierasse. Pärast Valmiera ümbersõitu kulgeb metsa matkarada kõnniteedel. Viimane lõik, mis algab vana Dzelzītise raudteesilla juurest ja viib Cēsise tänavani, kulgeb Gauja jõe äärsel metsarajal.

Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.

Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Pärast Apet kulgeb metsa matkarada künklikul põllumajandusmaastikul, siis siseneb pimedasse metsamassiivi, mida siin-seal ilmestavad sinised veesilmad. Peļļist edasi langeb metsa matkarada kokku Peļļi matkarajaga, ületab Eesti-Läti piiri ning lookleb 2 km ulatuses Eesti territooriumil, Paganamaal Liivajärve, Sarapuujärve ja Kikkajärve kallastel. Seejärel laskub rada Korneti-Peļļi liustikutekkelisse orgu. See on üks Läti kõige muljetavaldavamaid orge. Seejärel naaseb metsa matkarada Lätti ja viib üle künkliku maastiku kõrgele Drusku linnamäele. Päevateekond lõpeb Kornetis, kust on Eesti-Läti piirini veidi alla 3 km. Tee sinna viib mööda kaunitest Suur-Palkna (Lielais Baltiņš) ja Väike-Palkna (Mazais Baltiņš) järvedest. See osa teekonnast asub Veclaicene (Vana-Laitsna) maastikukaitsealal.

Pärast seda, kui metsa matkarada ületab mööda väikest külavaheteed Eesti-Läti piiri, kulgeb rada külateedel, möödub üksikutest taludest ja väikeküladest, seejärel ronib mööda Haanja kõrgustiku läänekülge üha kõrgemale kuni jõuab välja Suurele Munamäele. See on kogu Riiast Tallinna suunduva matkaraja kõrgeim punkt. Võta aega, et nautida Haanja kauneid maastikke ja kohalikke roogi.

Metsa matkarada suundub Haanja kõrgustiku kõrgeimast punktist allapoole, teeb tiiru ümber Vaskna järve lõunaosa ning kulgeb edasi mööda väikeseid külavaheteid. Siin-seal on üksiktalud ja väikesed külakesed. Künkad on kaetud metsaga, lamedamad kohad põllustatud. Tsiistrele lähenedes on kultuurmaastikku rohkem. Suve lõpus laiuvad siin kuldsed viljaväljad.

Selle lõigu esimeses pooles lookleb metsa matkarada võimsas Piusa ürgorus, seejärel suundub Härma külla ja sealt Obinitsa poole. Obinitsa on üks Setomaa tähtsamaid külasid. Siin saab osa seto kultuurist ja kommetest. Peale Obinitsat kulgeb rada ilusate kanarbikurikaste männimetsade kaudu taas Piusa ürgorgu ja pöörab itta, Piusa koobastiku poole. Siit alates kulgeb matkarada Piusa jõe vasakkaldal kuni jõuab maanteeni ja raudteeni Koidula raudteejaama juures.

Metsa matkarada viib teelise läbi Setomaa suurte metsade, piki rabasid ja nõmmesid, mis augustis ja septembris on kanarbikuõitest imeliselt lillaks värvunud. See on hõredasti asustatud piirkond ning matkajal on võimalik loodusega tõeliselt ühenduses olla. Õrsava järve ääres jäävad teele mitmed sillakesed. Rada teeb tiiru ümber Õrsava järve ja kulgeb Värska aleviku keskusesse. Võta aega ning tutvu seto kommete ja kohalike roogadega.

Pärast Värskat keerab metsa matkarada Värska lahe loodekaldale. Läbi metsa loogeldes jõuab rada välja Laossina külla, kus matkateelised saavad tundma õppida setode usukombeid. Rada kulgeb Peipsi järve rannikumadalikul, seetõttu on maastik tasane ja valdavad põllumaad. Võõpsu külas ületab rada Võhandu jõe ning võtab suuna Räpina poole.

Suurem osa teekonnast kulgeb läbi Emajõe Suursoost lääne pool asuva asustamata metsamassiivi. Emajõe Suursoo ja deltaala kaitseks on loodud Peipsiveere looduskaitseala. Kastre külas saabub matkarada tagasi tsivilisatsiooni. Et saada üle Emajõe ja jõuda Kavastu külla, tuleb võtta ette sõit Eesti ainsa regulaarliiklusega parvega. Peipsiveere looduskeskus ja loodusrajad asuvad Kavastust 3,5 km kaugusel.

Selle päeva esimene osa lookleb läbi võimsa okasmetsa. Eriti silmapaistev on Järvevälja maastikukaitsealal kulgev rajalõik, kus rajast põhja pool kõrguvad ilusad endised rannikuluited ja lõuna pool raba. Kindlasti tasub teha peatus Rannapungerja kalakioskis, et osta kaasa suitsurääbist ja muud talukaupa. Seejärel ületab metsa matkarada maanteesilla kaudu Rannapungerja jõe jõuab Kauksis tagasi Peipsi järve rannikule, kus on kena paik piknikupidamiseks ja kaasa ostetud suitsukalaga maiustamiseks. Siin, maalilise männimetsaga kaetud luidete taga on Peipsi ilusaim liivarand.

Siit alates kulgeb metsa matkarada läbi Eesti noorima rahvuspargi, 2018. aastal asutatud Alutaguse rahvuspargi, mis koosneb mitmest lahustükist. Rahvuspargi peamine kaitse-eesmärk on Eesti suurima okasmetsaala ja soomaastike kaitse. See on Kirde-Eesti hõredamalt asustatud piirkondi.

Pärast Kuremäe kloostrit kulgeb metsa matkarada maalilisel Kurtna maastikukaitsealal (osa Alutaguse rahvuspargist), mida ilmestavad ilusate valgete männimetsade vahel paiknevad arvukad järvesilmad (kokku 42 järve, see on Eesti tihedaim järvistu). Niiskemates kohtades on laudteed, üle jõekeste ja kraavide viivad sillad. Alutaguse puhke- ja spordikeskuse juurest saab alguse matka- ja kepikõnniradade võrgustik.

Vasaverest edasi kulgeb metsa matkarada jätkuvalt Kurtna maastikukaitsealal, tiirutab üle raba, läbib Oru töölisasunduse, keerab Voka jõe orgu ning jõuab välja Soome lahe äärde, kus keerab läände. Siin kõrgub majesteetlik Põhja-Eesti paekallas: järsk, kivine ja metsane klindiastang, mis ulatub Tallinnani ja jätkub sealt Balti klindina edasi Lääne-Eesti saarteni. Metsa matkarada lookleb paekalda serval, aeg-ajalt orgudesse laskudes. Toila-Oru pargis suundub rada läbi laia ja sügava Pühajõe oru ning saabub lõpuks Toilasse, populaarsesse rannakuurorti.

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Esimene pool kulgeb muinasjutulisel Käsmu poolsaarel metsaste luidete ja samblaga kaetud kivikülvide vahel. Erust alates jätkub rada 2 km ulatuses Võsu-Kotka teel, läbib Vihasoo küla ning viib edasi Viinistu poole. Siit näeb hästi Eru lahte ja Käsmu poolsaart. Sellel lõigul on Lahemaa rahvuspargi kõige muljetavaldavamad rändrahnud: Tammispea ja Jaani-Tooma rahnud. Viinistust näeb Mohni saart ja sellel asuvat tuletorni.

Sel lõigul kulgeb metsa matkarada üle Juminda poolsaare. Peale Loksat möödub rada 7 km kaugusel nõukogudeaegsest Hara allveelaevabaasist. Selle külastamiseks tuleb teha kahekilomeetrine kõrvalepõige ja osta pilet. Seejärel viib metsa matkarada läbi ilusa metsase ja soise ala. Poolsaare lääneosas kasvab liivaluidetel kõrge ja tihe mets. Teekond jätkub Pedaspealt Tsitre suunas ja möödub vahetult enne Tsitret Põhja-Eesti paekalda klindiastangul olevast Muuksi linnamäest. Lõpp-punkt ‒ Tsitre telkimisala ‒ asub merest 200 m kaugusel.

Kaberneemelt kulgeb rada läbi metsa, tee ääres on mandrijää sulamisel tekkinud kivikülv. Peale lühikest kruusateed jõuab metsa matkarada kunagise Antsülusjärve rannajoonel kulgevale matkarajale, ületab Kaberla‒Kaberneeme tee ja Kaberla jõe väikese liivakanjoni ning jõuab välja Kalevi-Liiva koonduslaagri asupaigani. Sealt edasi viib matkarada Linnamäe hüdroelektrijaamani ja rippsillani, sealt enne silda Jägala Jõesuu linnamäele. Rada kulgeb Jägala jõe paremkaldal kuni Jägala joani. Ületa jõgi Suka silla (vana raudteesild, nüüd jalakäijate sild) kaudu, mis on joast u 500 m ülesvoolu. Peale silda pöörab rada paremale, kulgeb läbi pargi ning suundub läbi Koogi küla Jõelähtme poole. Mine üle vana kivisilla, mööda Jõelähtme kirikust ja Vabadussambast.

Jättes Veisiejai keskuse selja taha, ületab Metsa matkarada Veisiejai kanali ning kulgeb mööda Vytauto, Turgause ja Leipalingio tänavaid (tee nr 134) Snaigynase järve kaldale, kus on vaatetorn ja puhkeplats. Läbides Veisiejai lähedal väikse metsamassiivi, kulgeb rada nüüd u 1,4 km ulatuses Veisiejai–Barčiai maanteel (nr 2529) ning keerab seejärel paremale. Seejärel suundub Metsa matkarada läbi Ančia järve kaldal kasvava kauni männimetsa, kus kasvab rikkalikult marju ja seeni. Rada pöörab itta ja läheneb lõunast Barčiai külale, keerates seejärel üle viljaväljade Trikojise järve suunas. Trikojise järve lahe ääres kulgeb rada läbi metsatuka ning jõuab teele nr 2517. See Metsa matkaraja lõik kuulub Veisiejai regionaalparki.

Trikojise järve ja Bertašiūnai küla juurest keerab Metsa matkarada lõunasse, teele nr 2517, ületab Leipalingise–Kapčiamiestise maantee (nr 2505) ja läbib Viktarinase küla. Seejärel lookleb rada ümber Stirtose järve ja läbi suurte metsade, mille vahel peituvad mõned põllulapid ja väikekülad. Suviti on siinsetes metsades rohkesti seeni ja marju. Nüüd ületab rada Baltajis Bilsase ja Juodajis Bilsase järvi ühendava kanali, tõuseb järve kõrgele kaldapervele ja keerab lõunasse. Siit on näha Didžiasalise küla. Trikojise järve ja Viktarinase küla vaheline teelõik kuulub Veisiejai regionaalpargi koosseisu.

Metsa matkarada kulgeb Nemunase jõe kaldal kuni Merkyse jõe suudmeni. Rada ümbritsevad Dzūkija rahvuspargi suured ja ilusad metsad, mis iseloomustavad Dainava madalikku. Metsade vahele on peitunud mõned hajakülad, mis loovad oma põllumaastikuga rändajale vaheldust. Česukai küla lähistel teeb Metsa matkarada suure looke ümber Merkyse jõe lehtersuudme, sest lähim sild asub suurel maanteel. Üle laia ja sügava Merkyse oru avanevad matkajale võrratud vaated ümbritsevale maastikule. Pärast Merkyse jõe ületamist suundub rada jõe vasakkaldal olevale kitsale külavaheteele, kust avanevad vaated Lõuna-Leedu kaunimatele maastikele. Piki väikseid ja looklevaid tänavaid (Piliakalnio, V. Sladkevičiaus, S. Dariaus ja S. Girėno) jõuab Metsa matkarada Merkinė kesklinna. Kogu päev kulgeb Dzūkija rahvuspargis.

Merkinė väikelinnast viib Metsa matkarada piki Seinų tänavat Nemunase jõe poole, keerab paremale ja jõuab vaatetorni juurde. Tornist avaneb hea vaade Nemunase laiale orule ja jões asuvale saarele, kus karjatatakse loomi. Veidi enam kui 3 km ulatuses kulgeb rada Nemunase oru järskudel nõlvadel, keerab seejärel järsult põhja ning suundub väikseid metsateid pidi Netiesose ja Druskininkai küladesse. Pärast Druskininkai küla jõuab Metsa matkarada selle päeva teekonna suurimale avamaastikule, kus avanevad ilusad vaated ümbritsevale. Seejärel kulgeb rada Nemunase orus, kuid jõgi ise ei ole rajalt nähtav. Rajal on mitu järskude nõlvadega küngast. Vangelonyse küla juures jõuab Metsa matkarada taas avamaastikule, läbib väikese metsatuka ning saabub Vangelonių ja Saulėtekio tänavaid pidi Nemunaitise asulasse. Osa päevateekonnast – Merkinė ja Druskininkai vaheline lõik – kulgeb Dzūkija rahvuspargi territooriumil.

Esimesed 2 km kulgeb Metsa matkarada Lampėdise karjääri põhjakaldal ning jõuab seejärel suurele maanteele. Mööda kõnniteed Raudondvare suunas siirdudes ületab rada Nevėžise jõe. Poole kilomeetri pärast keerab rada vasakule, Pakalnėse tänavale ning jõuab taas Nemunase paremkaldale, kus väiksed rajad viivad matkaja piki jõekallast üha edasi. Jõekallastel on näha kääpaid. Pärast Šilelise küla suundub Metsa matkarada kergliiklusteed mööda Kulautuva väikelinna, põigates mõneks ajaks ka väiksele metsarajale. Piki Pušyno ja V. Augustausko tänavaid jõuab rada päevateekonna lõpp-punkti.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Umbes pool kilomeetrit pärast alguspunkti Kirkšnovės keerab Metsa matkarada Ariogala–Betygala teelt (nr 3504) vasakule, kuni jõuab Raseiniai–Baisogala teeni (nr 225), mis lookleb Dybusa jõe käänulistel kallastel. Siin vahelduvad lamminiidud väikeste metsatukkade ja väikeküladega. Mõnes kohas avanevad pikad vaated Dubysa oru kõrgetele kallastele ja linnamägedele. Reljeef on mitmekesine: Metsa matkarada keerleb järskudel nõlvadel üles-alla ning tekitab tõelise matkamise tunde. See lõik on iga matkasõbra maiuspala!

See rajalõik suundub Ida-Žemaitija kõrgustikule, mida tuntakse ka Ida-Samogitia kõrgustikuna. Metsa matkarada kulgeb 5 km pikkuselt põllumajandusmaastikus, ületab Šiauliai–Tauragė raudtee ja jõuab väikseid metsateid pidi Tytuvėnai regionaalpargi Šimša metsas asuvasse Kiaunoriai külla. Rada viib piki külakese peatänavat (Draugystėse tn), kuni keerab u 500 meetri pärast vasakule, loodesse (tee nr 2122), et suunduda 4 km kaugusel asuva Pašiaušė küla poole. Veel 4 km hiljem laskub Metsa matkarada Dubysa orgu ja keerab vasakule, kus lookleb edasi jõe paremal kaldal. Umbes poole kilomeetri pärast ongi päeva lõpp-punkt – Dengtiltis. Dengtiltis asub Kurtuvėnai regionaalpargis, kus kulgeb ka kogu järgmise päeva teekond.

Kurtuvėnai regionaalpark on Kesk-Leedu metsasemaid alasid. Piirkonda iseloomustab liigendatud reljeef, mis on eriti märkimisväärne Venta ja Dubysa jõgede vahel asuval Ida-Žemaitija kõrgustikul. Dengtiltisist alates siirdub Metsa matkarada Kelmė maanteele (nr 2106) ja keerab sealt 400 meetri järel vasakule. Rada tiirutab metsateedel Pageluvise ja Geluva järvede poole, teeb looke ümber Geluva, Barsukyno ja Dubuko järvede ning keerab seejärel lääne ja loode suunas, ületab tunneli kaudu A12 maantee ning jõuab avamaastikule, kus teekonda ilmestavad väikekülad. Rada möödub ringiga Dambose tiikidest ning jõuab tiigisüsteemi läänekaldal olevasse Kurtuvėnai külla. Piki P. Višinskio tänavat, mis on küla peatänav, jõuab rada päevateekonna lõpp-punkti Kurtuvėnai keskuses.

Metsa matkarada kulgeb metsa-ja külavaheteid pidi läbi Kurtuvėnai regionaalpargi. Siin on arvukalt loodusradasid. Kurtuvėnaist viib Metsa matkarada mööda ilusat alleed külast välja, seejärel lookleb kalatiikidevahelisel külateel ja väikestel küngastel kuni jõuab taas metsa. Rada teeb tiiru ümber Vainagiai küla, kulgeb määda laudteed läbi soo ja viib Vainagiai järve kaldal asuva linnamäe juurde. Järgmised 8 km Šaukėnai linnakese suunas mööduvad väiksel metsateel. Enne linna jõudmist möödub Metsa matkarada Juodlė järvest ning siseneb siis Juodlė tänavat mööda Šaukėnai väikelinna.

Sellele Metsa matkaraja lõigule jäävad Žemaitija kõrgustiku kõrgeimad künkad, sealhulgas Šatrija mägi. Maastik on väga vaheldusrikas ja künklik. Üle Žemaitija kõrgustiku viivad teed on väiksed ja käänulised ning viivad matkaja kord mäest üles, kord alla. Esimesed 2,4 km lookleb matkarada Ramučiai–Luokė teel (nr 2111), pöörab seejärel vasakule, lõunasse, tehes laia kaare ümber Šatrija mäe. Umbes 2 km hiljem jõuab rada Užmiestise külla, kus pöörab taas vasakule ja kulgeb 10 km Luokė–Užventise teel (2114). Siis keerab Metsa matkarada paremale, edelasse ning jõuab 7 km pärast Pavandenė asulasse. Kogu selle päeva lõigul vahelduvad avamaastikud metsatukkadega, moodustades nauditava mosaiikse maastiku.

Metsa matkarada naudib mõnda aega Mastise järve põhjakalda promenaadi vaateid ning võtab seejärel suuna läände, kulgedes piki Ežero, L. Giros ja Plungėse tänavaid (kõnniteed, kergliiklusteed). Järvest u 2,5 km kaugusel keerab rada vasakule, edelasse, mis suundub mööda teed nr 4656 Lieplaukė suunas. 2,1 km pärast, Užgiriai küla lähedal keerab Metsa matkarada põhja suunas paremale ning kulgeb mööda väikseid metsateid ja laudteid läbi Germantase maastikukaitseala. Piki J. Perkovskio tänavat suundub rada Telšiai äärelinna, keerab Plungė tänavale, ületab raudtee, pöörab ringteelt paremale (Margiukų tänavale), ületab A11 maantee ning pärast 5-kilomeetrist matka külateel jõuab sihtkohta Buožėnai külas.

Buožėnaist algav lõik kulgeb siksakitades põhja poole, ületades 5 km pärast Seda–Gaudikaičiai tee (nr 161) ja jõuab 2 km hiljem Pamarkija metsa. Veel 2,5 km pärast algab suurem metsamassiiv ning Metsa matkarada siirdub nüüd 7 km ulatuses Plinkšiai metsa biosfäärikaitseala territooriumile. 2 km pärast Plinkšėse küla saabub päevateekonna lõpp-punkt. Selle lõigu esimeses osas domineerib Žemaitija kõrgustiku põhjaosale iseloomulik kultuurmaastik, kuid teine osa kulgeb peamiselt metsas.

Esimesed 3,5 km mööduvad kaunites okasmetsades, mis katavad Žemaitija kõrgustiku nõlvu. Kuni Külma sõja muuseumini kulgeb Metsa matkarada Plokštinė tundmusrajal. Pärast muuseumi suundub rada Plokštinė tee kõrval kergliiklusteele. Plateliai järvele lähenedes laskub matkarada järvemadalikule. Teel nr 3202 (Malūno tänaval) keerab Metsa matkarada vasakule, kagu suunas ning 300 m hiljem paremale, jõudes u poole kilomeetri pärast Ilgio Ežero tänavale. Järgmise 5,5 km jooksul teeb matkarada laia kaare ümber Ilgise ja Beržorase järvede, kuni saabub Beržorase külla. Külast väljudes kulgeb tee 2 km mööda Plungėse tänavat ja jõuab seejärel Plateliai alevisse. Rada teeb nüüd hoogsa looke, siirdudes Ežero tänava ja Šeirė õpperaja kaudu Plateliai järve ranna suunas. Rannast suundub Metsa matkarada piki Ežero, Naujoji ja Žemaičių Kalvarijose tänavaid tagasi alevi keskusesse.

Rendast lahkudes tiirutab Metsa matkarada lühemat aega Īvande jõe kivistel kallastel ning suundub siis Kroju teele. Kui algul ümbritseb matkajat kultuurmaastik, siis õige pea jõuab rada metsa. Mõnes kohas avanevad vaated Abava orule. Maastik muutub pidevalt, sest Metsa matkarada suundub Kursa madalikult Austrumkursa kõrgustikul asuvasse Vāne nõkku, kus kõrgused ulatuvad 50–60 meetrit ü.m.p. Enne Valgale küla teeb matkarada looke ümber Valgale jõe sügava sälkoru ja suundub seejärel piki Abava jõe orunõlva Sabile poole, laskudes alles Sabile lähedal alla orupõhja, et ületada Kuldīga tänava kaudu Abava jõgi. Sabile lähedal muutub ümbritsev maastik taas teistsuguseks, avades vaated Austrumkursa kõrgustikul asuvatele Salduse mägedele. Rumbciemsi ja Sabile vahel on Abava jõe org kuni 40 meetrit sügav. Nii sellel kui ka järgmisel matkapäeval kulgeb rada osaliselt Abava ürgoru maastikukaitsealal.

Metsa matkarada suundub Abava vasakkaldal kulgeva Kr. Barona tänava kaudu Sabilest välja. Väike rajake viib üle Abava ürgoru niitude ja läbi metsatukkade, kuni jõuab Rootsi Kaabu nimelise mäeni. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Plosti–Pūcese teele (V1471), ületab Amula jõe ja naaseb Kalnmuižas Abava orgu, kust jõuab 6 km pärast Aizdzire mõisaparki. Nüüd keerab rada põhja suunas ja ületab kilomeetri pärast Abava jõe. Siin on Abava ürgorg oma täies ilus. Oru sügavus on ligi 40 meetrit. Pärast Kalamehe silda tõuseb Metsa matkarada Abava ürgoru põhjanõlvale, kus on arvukalt viinapuuistandusi. Läbi metsa loogeldes ristub matkarada Kandava–Renda teega (P130) ning saabub lõpuks piki Sabile tänavat Kandava linna. Teekond armsas väikelinnas kulgeb mööda Lauku, Ozola, Zīļu, Sabile ja Pilsi tänavaid, kuni jõuab sihtpunkti, Kandava ordulinnuse varemeteni. Kogu selle päeva teekond kulgeb Abava jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Piki Melnezera tänavat lahkub Metsa matkarada Tukumsi linnast. Kuni Milzkalneni lookleb rada ilusas metsas, välja arvatud väike lõik Jaunūdru teel. Rada läheb mööda Raudase küngastiku järsupoolseid nõlvu muudkui üles ja alla. Üks siinseid kõrgemaid tippe on Milzkalnsi mägi, mis ulatub 113 meetrit üle merepinna. Pärast Tukumsi–Milzkalne–Smārde teed (V1446) viib Metsa matkarada läbi Šlokenbeka mõisa territooriumi, ületab Slocene jõe, teeb looke ümber Bērzāji küla ning suundub seejärel Slocene jõe vasakkallast pidi läbi ilusate metsade Tukumsi–Milzkalne–Smārde tee ääres asuva Kārniņi kalmistu suunas. Valguma järv, mille ümbruses on mitmeid majutuskohti, on siit umbes 2,5 km kaugusel. Veidi pärast Bērzāji küla on matkaja jõudnud Ķemeri rahvuspargi territooriumile.

Veidi aega kulgeb Metsa matkarada kultuurmaastikul, jõudes seejärel ilusasse okasmetsa, mööda Čaukciemsi asulast kuni keerab Antiņciemsi–Smārde teele, et siirduda Rohelise Luite (Zaļā kāpa) poole. Maastik on tasane, sest rada on jõudnud Piejūrase madalikul asuvale Engre lammile. Roheliselt Luitelt avanevad ulatuslikud vaated Rohesoole (Zaļais purvs) ja Nõiasoole (Raganu purvs). Väike metsatee viib mööda luitejalamit, kahes kohas viivad purded üle soolappide. Ķemerisse jõudes kulgeb Metsa matkarada piki Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāle ja E. Dārziņa tänavaid, mööda rahvuspargi külastuskeskusest ja Vēršupīte jõest, kuhu suubuvad sulfaadirikkad allikad. Rada ületab Tūristi tänava ning viib mööda Dūņu teed edasi Sloka järve poole. Seejärel jõuab rada Vēršupīte lodumetsa, mis on üks omalaadsemaid metsatüüpe kogu Kuramaale jääval Metsa matkaraja osal. Melnezersis keerab matkarada Ķemeri vanale maanteele ning saabub 2 km pärast Bigauņciemsi. Õige pea ületab Metsa matkarada Talsi maantee ning jõuab Liivi lahe rannikule, kus kohtub Ranniku matkarajaga. Kogu päeva teekond möödub Ķemeri rahvuspargis.