Metsa matkarada - Looduskaunid vaated

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Metsa matkarada suundub läbi lummavate männimetsade ja märgalade, üle ja ümber küngaste ja mägede. Eriti ilus vaade Gauja jõele avaneb Sietiņiezise paljandilt ning tasub võtta aega ja rännata siinsel Sietiņiezise matkarajal. Edasi viib rada läbi külamaastike ja metsade Valmierasse. Pärast Valmiera ümbersõitu kulgeb metsa matkarada kõnniteedel. Viimane lõik, mis algab vana Dzelzītise raudteesilla juurest ja viib Cēsise tänavani, kulgeb Gauja jõe äärsel metsarajal.

Pärast Apet kulgeb metsa matkarada künklikul põllumajandusmaastikul, siis siseneb pimedasse metsamassiivi, mida siin-seal ilmestavad sinised veesilmad. Peļļist edasi langeb metsa matkarada kokku Peļļi matkarajaga, ületab Eesti-Läti piiri ning lookleb 2 km ulatuses Eesti territooriumil, Paganamaal Liivajärve, Sarapuujärve ja Kikkajärve kallastel. Seejärel laskub rada Korneti-Peļļi liustikutekkelisse orgu. See on üks Läti kõige muljetavaldavamaid orge. Seejärel naaseb metsa matkarada Lätti ja viib üle künkliku maastiku kõrgele Drusku linnamäele. Päevateekond lõpeb Kornetis, kust on Eesti-Läti piirini veidi alla 3 km. Tee sinna viib mööda kaunitest Suur-Palkna (Lielais Baltiņš) ja Väike-Palkna (Mazais Baltiņš) järvedest. See osa teekonnast asub Veclaicene (Vana-Laitsna) maastikukaitsealal.

Selle lõigu esimeses pooles lookleb metsa matkarada võimsas Piusa ürgorus, seejärel suundub Härma külla ja sealt Obinitsa poole. Obinitsa on üks Setomaa tähtsamaid külasid. Siin saab osa seto kultuurist ja kommetest. Peale Obinitsat kulgeb rada ilusate kanarbikurikaste männimetsade kaudu taas Piusa ürgorgu ja pöörab itta, Piusa koobastiku poole. Siit alates kulgeb matkarada Piusa jõe vasakkaldal kuni jõuab maanteeni ja raudteeni Koidula raudteejaama juures.

Selle maalilise ja traditsioonideküllase rajalõigu sümbol on sibul. Sibulakasvatuse tõid 17. sajandil siia piirkonda vene vanausulised. Tee ääres sibulapalmikuid müüvatest naistest-meestest on saanud selle piirkonna visiitkaart. Varnja ja Kallaste vaheline 24-kilomeetrine teelõik kannab nime Sibulatee. Maastikku ilmestavad värvikirevad puumajad, väikesed kalapoed ja restoran, kus saab nautida samovariteed täpselt nii, nagu vanausulistele kombeks. Kindlasti proovi ka Peipsi rääbist!

Selle päeva esimene osa lookleb läbi võimsa okasmetsa. Eriti silmapaistev on Järvevälja maastikukaitsealal kulgev rajalõik, kus rajast põhja pool kõrguvad ilusad endised rannikuluited ja lõuna pool raba. Kindlasti tasub teha peatus Rannapungerja kalakioskis, et osta kaasa suitsurääbist ja muud talukaupa. Seejärel ületab metsa matkarada maanteesilla kaudu Rannapungerja jõe jõuab Kauksis tagasi Peipsi järve rannikule, kus on kena paik piknikupidamiseks ja kaasa ostetud suitsukalaga maiustamiseks. Siin, maalilise männimetsaga kaetud luidete taga on Peipsi ilusaim liivarand.

Pärast Kuremäe kloostrit kulgeb metsa matkarada maalilisel Kurtna maastikukaitsealal (osa Alutaguse rahvuspargist), mida ilmestavad ilusate valgete männimetsade vahel paiknevad arvukad järvesilmad (kokku 42 järve, see on Eesti tihedaim järvistu). Niiskemates kohtades on laudteed, üle jõekeste ja kraavide viivad sillad. Alutaguse puhke- ja spordikeskuse juurest saab alguse matka- ja kepikõnniradade võrgustik.

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Esimene pool kulgeb muinasjutulisel Käsmu poolsaarel metsaste luidete ja samblaga kaetud kivikülvide vahel. Erust alates jätkub rada 2 km ulatuses Võsu-Kotka teel, läbib Vihasoo küla ning viib edasi Viinistu poole. Siit näeb hästi Eru lahte ja Käsmu poolsaart. Sellel lõigul on Lahemaa rahvuspargi kõige muljetavaldavamad rändrahnud: Tammispea ja Jaani-Tooma rahnud. Viinistust näeb Mohni saart ja sellel asuvat tuletorni.

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.

Jättes Veisiejai keskuse selja taha, ületab Metsa matkarada Veisiejai kanali ning kulgeb mööda Vytauto, Turgause ja Leipalingio tänavaid (tee nr 134) Snaigynase järve kaldale, kus on vaatetorn ja puhkeplats. Läbides Veisiejai lähedal väikse metsamassiivi, kulgeb rada nüüd u 1,4 km ulatuses Veisiejai–Barčiai maanteel (nr 2529) ning keerab seejärel paremale. Seejärel suundub Metsa matkarada läbi Ančia järve kaldal kasvava kauni männimetsa, kus kasvab rikkalikult marju ja seeni. Rada pöörab itta ja läheneb lõunast Barčiai külale, keerates seejärel üle viljaväljade Trikojise järve suunas. Trikojise järve lahe ääres kulgeb rada läbi metsatuka ning jõuab teele nr 2517. See Metsa matkaraja lõik kuulub Veisiejai regionaalparki.

Didžiasalis küla ja Druskininkai kuurortlinna vahelisel rajalõigul kulgeb Metsa matkarada läbi okasmetsa, kus on palju häid seene- ja marjakohti. Enne Druskininkaisse jõudmist liitub matkarada Nemunase teega, keerab ümber Druskininkai suusahalli (Snow Arena) ning suundub mööda kergliiklusteed Nemunase jõel asuva Pargisillani. Pärast jõe ületamist kulgeb rada piki Maironio tänavat ja Druskininkai ajaloolise kuurortlinna väikseid tänavaid ja pargiteid, ületab Ratnyčia jõe ja suundub Nemunase paremkaldal olevasse metsaparki. Veisiejai tänavalt viib rada edasi Neravų tänava kõnniteele ning keerab umbes 1 km pärast Sodžiause tänavale, mis Neravai küla lõpus jätkub kena metsateena. Siit saab alguse Dzūkija rahvuspark. Metsa matkarada teeb tiiru ümber Viečiūnai küla, kust avanevad kaunid vaated Nemunase vastaskaldal olevale Liškiava kloostrile. Nüüd suundub Metsa matkarada ilusale vaiksele metsateele, kuni jõuab lõpuks Žiogeliai külla.

Metsa matkarada kulgeb Nemunase jõe kaldal kuni Merkyse jõe suudmeni. Rada ümbritsevad Dzūkija rahvuspargi suured ja ilusad metsad, mis iseloomustavad Dainava madalikku. Metsade vahele on peitunud mõned hajakülad, mis loovad oma põllumaastikuga rändajale vaheldust. Česukai küla lähistel teeb Metsa matkarada suure looke ümber Merkyse jõe lehtersuudme, sest lähim sild asub suurel maanteel. Üle laia ja sügava Merkyse oru avanevad matkajale võrratud vaated ümbritsevale maastikule. Pärast Merkyse jõe ületamist suundub rada jõe vasakkaldal olevale kitsale külavaheteele, kust avanevad vaated Lõuna-Leedu kaunimatele maastikele. Piki väikseid ja looklevaid tänavaid (Piliakalnio, V. Sladkevičiaus, S. Dariaus ja S. Girėno) jõuab Metsa matkarada Merkinė kesklinna. Kogu päev kulgeb Dzūkija rahvuspargis.

Merkinė väikelinnast viib Metsa matkarada piki Seinų tänavat Nemunase jõe poole, keerab paremale ja jõuab vaatetorni juurde. Tornist avaneb hea vaade Nemunase laiale orule ja jões asuvale saarele, kus karjatatakse loomi. Veidi enam kui 3 km ulatuses kulgeb rada Nemunase oru järskudel nõlvadel, keerab seejärel järsult põhja ning suundub väikseid metsateid pidi Netiesose ja Druskininkai küladesse. Pärast Druskininkai küla jõuab Metsa matkarada selle päeva teekonna suurimale avamaastikule, kus avanevad ilusad vaated ümbritsevale. Seejärel kulgeb rada Nemunase orus, kuid jõgi ise ei ole rajalt nähtav. Rajal on mitu järskude nõlvadega küngast. Vangelonyse küla juures jõuab Metsa matkarada taas avamaastikule, läbib väikese metsatuka ning saabub Vangelonių ja Saulėtekio tänavaid pidi Nemunaitise asulasse. Osa päevateekonnast – Merkinė ja Druskininkai vaheline lõik – kulgeb Dzūkija rahvuspargi territooriumil.

Umbes pool kilomeetrit pärast alguspunkti Kirkšnovės keerab Metsa matkarada Ariogala–Betygala teelt (nr 3504) vasakule, kuni jõuab Raseiniai–Baisogala teeni (nr 225), mis lookleb Dybusa jõe käänulistel kallastel. Siin vahelduvad lamminiidud väikeste metsatukkade ja väikeküladega. Mõnes kohas avanevad pikad vaated Dubysa oru kõrgetele kallastele ja linnamägedele. Reljeef on mitmekesine: Metsa matkarada keerleb järskudel nõlvadel üles-alla ning tekitab tõelise matkamise tunde. See lõik on iga matkasõbra maiuspala!

Kurtuvėnai regionaalpark on Kesk-Leedu metsasemaid alasid. Piirkonda iseloomustab liigendatud reljeef, mis on eriti märkimisväärne Venta ja Dubysa jõgede vahel asuval Ida-Žemaitija kõrgustikul. Dengtiltisist alates siirdub Metsa matkarada Kelmė maanteele (nr 2106) ja keerab sealt 400 meetri järel vasakule. Rada tiirutab metsateedel Pageluvise ja Geluva järvede poole, teeb looke ümber Geluva, Barsukyno ja Dubuko järvede ning keerab seejärel lääne ja loode suunas, ületab tunneli kaudu A12 maantee ning jõuab avamaastikule, kus teekonda ilmestavad väikekülad. Rada möödub ringiga Dambose tiikidest ning jõuab tiigisüsteemi läänekaldal olevasse Kurtuvėnai külla. Piki P. Višinskio tänavat, mis on küla peatänav, jõuab rada päevateekonna lõpp-punkti Kurtuvėnai keskuses.

Metsa matkarada kulgeb metsa-ja külavaheteid pidi läbi Kurtuvėnai regionaalpargi. Siin on arvukalt loodusradasid. Kurtuvėnaist viib Metsa matkarada mööda ilusat alleed külast välja, seejärel lookleb kalatiikidevahelisel külateel ja väikestel küngastel kuni jõuab taas metsa. Rada teeb tiiru ümber Vainagiai küla, kulgeb määda laudteed läbi soo ja viib Vainagiai järve kaldal asuva linnamäe juurde. Järgmised 8 km Šaukėnai linnakese suunas mööduvad väiksel metsateel. Enne linna jõudmist möödub Metsa matkarada Juodlė järvest ning siseneb siis Juodlė tänavat mööda Šaukėnai väikelinna.

Esimesed 3,5 km mööduvad kaunites okasmetsades, mis katavad Žemaitija kõrgustiku nõlvu. Kuni Külma sõja muuseumini kulgeb Metsa matkarada Plokštinė tundmusrajal. Pärast muuseumi suundub rada Plokštinė tee kõrval kergliiklusteele. Plateliai järvele lähenedes laskub matkarada järvemadalikule. Teel nr 3202 (Malūno tänaval) keerab Metsa matkarada vasakule, kagu suunas ning 300 m hiljem paremale, jõudes u poole kilomeetri pärast Ilgio Ežero tänavale. Järgmise 5,5 km jooksul teeb matkarada laia kaare ümber Ilgise ja Beržorase järvede, kuni saabub Beržorase külla. Külast väljudes kulgeb tee 2 km mööda Plungėse tänavat ja jõuab seejärel Plateliai alevisse. Rada teeb nüüd hoogsa looke, siirdudes Ežero tänava ja Šeirė õpperaja kaudu Plateliai järve ranna suunas. Rannast suundub Metsa matkarada piki Ežero, Naujoji ja Žemaičių Kalvarijose tänavaid tagasi alevi keskusesse.

Metsa matkarada suundub Abava vasakkaldal kulgeva Kr. Barona tänava kaudu Sabilest välja. Väike rajake viib üle Abava ürgoru niitude ja läbi metsatukkade, kuni jõuab Rootsi Kaabu nimelise mäeni. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Plosti–Pūcese teele (V1471), ületab Amula jõe ja naaseb Kalnmuižas Abava orgu, kust jõuab 6 km pärast Aizdzire mõisaparki. Nüüd keerab rada põhja suunas ja ületab kilomeetri pärast Abava jõe. Siin on Abava ürgorg oma täies ilus. Oru sügavus on ligi 40 meetrit. Pärast Kalamehe silda tõuseb Metsa matkarada Abava ürgoru põhjanõlvale, kus on arvukalt viinapuuistandusi. Läbi metsa loogeldes ristub matkarada Kandava–Renda teega (P130) ning saabub lõpuks piki Sabile tänavat Kandava linna. Teekond armsas väikelinnas kulgeb mööda Lauku, Ozola, Zīļu, Sabile ja Pilsi tänavaid, kuni jõuab sihtpunkti, Kandava ordulinnuse varemeteni. Kogu selle päeva teekond kulgeb Abava jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Veidi aega kulgeb Metsa matkarada kultuurmaastikul, jõudes seejärel ilusasse okasmetsa, mööda Čaukciemsi asulast kuni keerab Antiņciemsi–Smārde teele, et siirduda Rohelise Luite (Zaļā kāpa) poole. Maastik on tasane, sest rada on jõudnud Piejūrase madalikul asuvale Engre lammile. Roheliselt Luitelt avanevad ulatuslikud vaated Rohesoole (Zaļais purvs) ja Nõiasoole (Raganu purvs). Väike metsatee viib mööda luitejalamit, kahes kohas viivad purded üle soolappide. Ķemerisse jõudes kulgeb Metsa matkarada piki Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāle ja E. Dārziņa tänavaid, mööda rahvuspargi külastuskeskusest ja Vēršupīte jõest, kuhu suubuvad sulfaadirikkad allikad. Rada ületab Tūristi tänava ning viib mööda Dūņu teed edasi Sloka järve poole. Seejärel jõuab rada Vēršupīte lodumetsa, mis on üks omalaadsemaid metsatüüpe kogu Kuramaale jääval Metsa matkaraja osal. Melnezersis keerab matkarada Ķemeri vanale maanteele ning saabub 2 km pärast Bigauņciemsi. Õige pea ületab Metsa matkarada Talsi maantee ning jõuab Liivi lahe rannikule, kus kohtub Ranniku matkarajaga. Kogu päeva teekond möödub Ķemeri rahvuspargis.