Metsa matkarada - Veematka elamus

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Metsa matkarada ületab tunneli kaudu Via Baltic maantee ja kulgeb läbi Mazai Beltezersi järve eramupiirkonna. Seejärel suundub tee piki Gauja-Baltezersi kanalit itta. Garkalne-Āņi lõigus laiuvad kahel pool teed kaunid niidud, mida suvel ehivad punane pusurohi, valge karikakar ja kollane tulikas. Juba iidsetest aegadest saati on Gauja jõe kallastel kulgenud tähtsad ühendusteed; üle jõe on pääsenud Iļķenes parve või praamiga. Pärast Āņi küla suundub metsa matkarada läbi metsade ja asustatud kultuurmaastiku, kuni jõuab Gauja tänavat pidi Vangažisse.

Pärast Vangažit kulgeb metsa matkarada väiksematel teedel, mööda Vangaži kirikust ja Libahundimännist. Teel jahilossi juurde möödub rada ooperilaulja Anna Ludiņa rajatud arboreetumist ja järgib seejärel jahirada. Siin on juba näha Gauja ürgoru sügavaid kõrvalorge. Üks selline reljeefne kõrvalorg asub Kuradikoopa (Inčukalns Velnala) juures, mida ümbritsevad Gauja jõe vanajõgede jupid ehk soodid. Siit edasi kulgeb matkarada niitude vahel, ületab Murjāņi-Valmiera maantee ja jõuab Rāmkalni puhkeparki, mis asub juba Gauja rahvuspargis.

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Metsa matkarada suundub läbi lummavate männimetsade ja märgalade, üle ja ümber küngaste ja mägede. Eriti ilus vaade Gauja jõele avaneb Sietiņiezise paljandilt ning tasub võtta aega ja rännata siinsel Sietiņiezise matkarajal. Edasi viib rada läbi külamaastike ja metsade Valmierasse. Pärast Valmiera ümbersõitu kulgeb metsa matkarada kõnniteedel. Viimane lõik, mis algab vana Dzelzītise raudteesilla juurest ja viib Cēsise tänavani, kulgeb Gauja jõe äärsel metsarajal.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.

Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

1,5 km pärast Zaķit keerab metsa matkarada Sēļi–Vireši teelt (P23) kõrvale ning jätkub piki väikest külavaheteed kuni Zvārtavani, kus pika allee otsas paistab Zvārtava mõis. Pärast Zvārtavat naaseb metsa matkarada teele nr P23 ning 2 km pärast suundub järsult ülesmäge jõudes Gaujiena (Koivaliina) keskusesse. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Didžiasalis küla ja Druskininkai kuurortlinna vahelisel rajalõigul kulgeb Metsa matkarada läbi okasmetsa, kus on palju häid seene- ja marjakohti. Enne Druskininkaisse jõudmist liitub matkarada Nemunase teega, keerab ümber Druskininkai suusahalli (Snow Arena) ning suundub mööda kergliiklusteed Nemunase jõel asuva Pargisillani. Pärast jõe ületamist kulgeb rada piki Maironio tänavat ja Druskininkai ajaloolise kuurortlinna väikseid tänavaid ja pargiteid, ületab Ratnyčia jõe ja suundub Nemunase paremkaldal olevasse metsaparki. Veisiejai tänavalt viib rada edasi Neravų tänava kõnniteele ning keerab umbes 1 km pärast Sodžiause tänavale, mis Neravai küla lõpus jätkub kena metsateena. Siit saab alguse Dzūkija rahvuspark. Metsa matkarada teeb tiiru ümber Viečiūnai küla, kust avanevad kaunid vaated Nemunase vastaskaldal olevale Liškiava kloostrile. Nüüd suundub Metsa matkarada ilusale vaiksele metsateele, kuni jõuab lõpuks Žiogeliai külla.

Metsa matkarada kulgeb Nemunase jõe kaldal kuni Merkyse jõe suudmeni. Rada ümbritsevad Dzūkija rahvuspargi suured ja ilusad metsad, mis iseloomustavad Dainava madalikku. Metsade vahele on peitunud mõned hajakülad, mis loovad oma põllumaastikuga rändajale vaheldust. Česukai küla lähistel teeb Metsa matkarada suure looke ümber Merkyse jõe lehtersuudme, sest lähim sild asub suurel maanteel. Üle laia ja sügava Merkyse oru avanevad matkajale võrratud vaated ümbritsevale maastikule. Pärast Merkyse jõe ületamist suundub rada jõe vasakkaldal olevale kitsale külavaheteele, kust avanevad vaated Lõuna-Leedu kaunimatele maastikele. Piki väikseid ja looklevaid tänavaid (Piliakalnio, V. Sladkevičiaus, S. Dariaus ja S. Girėno) jõuab Metsa matkarada Merkinė kesklinna. Kogu päev kulgeb Dzūkija rahvuspargis.

Merkinė väikelinnast viib Metsa matkarada piki Seinų tänavat Nemunase jõe poole, keerab paremale ja jõuab vaatetorni juurde. Tornist avaneb hea vaade Nemunase laiale orule ja jões asuvale saarele, kus karjatatakse loomi. Veidi enam kui 3 km ulatuses kulgeb rada Nemunase oru järskudel nõlvadel, keerab seejärel järsult põhja ning suundub väikseid metsateid pidi Netiesose ja Druskininkai küladesse. Pärast Druskininkai küla jõuab Metsa matkarada selle päeva teekonna suurimale avamaastikule, kus avanevad ilusad vaated ümbritsevale. Seejärel kulgeb rada Nemunase orus, kuid jõgi ise ei ole rajalt nähtav. Rajal on mitu järskude nõlvadega küngast. Vangelonyse küla juures jõuab Metsa matkarada taas avamaastikule, läbib väikese metsatuka ning saabub Vangelonių ja Saulėtekio tänavaid pidi Nemunaitise asulasse. Osa päevateekonnast – Merkinė ja Druskininkai vaheline lõik – kulgeb Dzūkija rahvuspargi territooriumil.

Nemunaitisest algav Metsa matkaraja lõik kulgeb Vytauto tänavat ja Kaniūkai–Einorai–Nemunaitise maanteed (nr 1102) kaudu 1,5 km pikkuselt kirde suunas, pöörab seejärel põhja poole ja jõuab 3 km järel Gečialaukise külla. Siis keerab rada paremale, ida poole ning kohtub 3,3 km pärast taas maanteega nr 1102. Veel 3,3 km jalutamist, kuni Metsa matkarada jõuab teele nr 128 ning laskub kõnniteed pidi Nemunase orgu. Siit viib enam kui 3 km pikkune kena metsarada jalakäijate sillani, et ületada Nemunase jõgi. Pärast pikka tõusu jõuabki rada Leedu kõrgeimale jalakäijate sillale. Sillalt avanevad Nemunase jõele pikad ja võimsad vaated. Pärast silda kulgeb Metsa matkarada vanal raudteetammil, lookleb Alytuse kuurortpargi tänavatel, kuni jõuab S. Dariause ja S. Girėno tänavaid kaudu linna keskväljakule. Alytuse turismiinfokeskus asub väljaku lõunaküljel.

Alytust selja taha jättes kulgeb Metsa matkarada Vilniuse tänavat mööda linnakesest välja, ületab A. Juozapavičiause silla kaudu taas Nemunase jõe ning keerab vasakule, Jiezno tänavale, seejärel Miškininkų tänavale ja ületab Normandy–Nemunase maantee. Nüüd kulgeb rada umbes 2 km ulatuses metsas, jõuab seejärel väiksele külateele ja suundub 8 km põhja poole. Siin on näha ulatuslikud vaated Dzūkija kõrgustikule. Läbinud Staniava küla, suundub rada kena metsateed pidi Nemunase jõeni ja ronib seejärel üles Punia linnamäele, kust avanevad vaated Nemunase jõele. Tee möödub Punia kirikust ning jõuab Kaunase, Šilo ja Birštono tänavaid pidi u 4 km pärast suuremasse metsamassiivi. Nüüd kulgeb rada u 5 km metsas kuni saabub Nemajūnai külla, kust lõigu lõpp-punkti jääb veel 3,5 km.

Nemunase jõe lookeid järgides teeb Metsa matkarada Nemunase loogete regionaalpargis üle 20 km pikkuse looke, käänutades üle kultuurmaastike, mida ilmestavad traditsiooniline arhitektuur ja eri tooni värvitud puithooned. Rada on metsasem vaid Siponiai ja Puzoniai külade vahelisel lõigul, kus rada kulgeb väikestel metsateedel. Pärast Vilniuse–Marijampolė maantee (A16) ületamist laskub Metsa matkarada taas Nemunase loogetele, kus paikneb tuntud Birštonase kuurort. Mööda B. Sruogose tänava kõnniteed suundub rada Birštonase turismiinfokeskuse juurde.

Birštonase turismiinfokeskuse juurest jätkub Metsa matkarada enam kui 1 km pikkuselt Nemunase kaldapromenaadil, pöörab seejärel Algirdo tänavale, läbib Vytautas J. Meška nimelise pargi ning naaseb siis kaldapromenaadile, kust u 600 meetri pärast keerab kergliiklusteele. Järgmised 5 km kulgeb rada Žvėrinčiause metsas, seejärel läbib Paprienė suvituspiirkonna, kuni jõuab Greimų sillani Nemunase jõel. Teisel pool jõge suundub Metsa matkarada Vytauto, Nemuno, J. Zdebskio, Kęstučio, J. Basanavičiause tänavaid kaudu põhja poole, kuni Kęstučio tänav (nr 3306) viib matkaja Prienai kesklinnast välja. Piki Paupio tänavat kulgedes järgib rada taas üht Nemunase looget ning Prienai kesklinnast 7 km kaugusel keerab kirdesse, Alksniakiemise poole. Osaliselt kulgeb selle päeva teekond Nemunase loogete regionaalpargis.

Alksniakiemist alates kulgeb Metsa matkarada väikesel külavaheteel Nemunase vasakkaldal ning teeb üle 7 km pikkuse looke Kalviai metsade radadel. Vangai ja Pašventupyse külade vahel, u 3 km pikkusel lõigul, käänutab Metsa matkarada Nemunase kallastel, kus avanevad maalilised vaated ümbritsevale maastikule. Pidevalt vahelduv maastik toob matkajale elevust: väikesed külad oma lilledesse uppuvate aedadega ning tasasel jõekaldal olevate kalapaatidega. Pašventupyse külast jõuab rada u 3,3 km pärast Pakuonise kesklinna.

Kaunase veehoidla regionaalpargi külastuskeskusest viib Metsa matkarada läbi Rokų metsa ja piki Miškininkų, Kelmyno, Muraškinėse, Žarstose, Garšvėse ja Rokelių tänavaid Kaunase kesklinna suunas. Veidi aega tiirutab rada Kaunase eeslinnades, ületab Marijampolė maantee (nr 139) suundub Balčkalnio tänava kaudu Panemunė linnaosasse. Kaunase Tehnikaülikooli staadioni juurest laskub rada Vaidoto tänavale, jätkab teekonda Baterijose maantee ääres oleval kõnniteel, kuni keerab vasakule. Umbes kolmandik Kaunase linna pindalast on kaetud parkide ja teiste looduslike aladega. Metsa matkarada kulgeb läbi linna kõige rohelisemate alade. Umbes 2,5 km pikkuselt lookleb rada Panemunė männikus, kus on arvukalt teeradu, puhkealasid ja isegi supelrand. Nüüd ületab Metsa matkarada Kolme Neitsi silla kaudu Nemunase jõe, kulgeb läbi Gričiupise linnaosa, mööda Kaunase loomaaiast, läbib uhke Ąžuolynase tammiku ning jõuab Leedu Spordiülikooli taha asuvasse Vytauto parki. Pargist laskub rada mööda treppi Vabaduse puiesteele (Laisvės Alėja) ning suundub kindlalt Kaunase kesklinna.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Kaunas on Leedu suuruselt teine linn. 1621 meetri pikkune Vabaduse puiestee (Laisvės Alėja) paistab silma omapärase modernistliku arhitektuuri poolest: siinsed 1914.–1940. aastail ehitatud hooned on pälvinud Euroopa Pärandi märgi. Vilniuse tänav on „värav“ keskaegsesse Kaunasesse, mida juhtisid Hansa Liidu kaupmehed. Metsa matkaraja äärde jäävad Kaunase vanalinna kirikud, Raekoja plats ja arvukad ajaloolised hooned. Rada teeb looke Santakose pargis, kus kohtuvad Leedu kaks suurimat jõge, Nemunas ja Neris. Matkarada ületab Nerise jõe ning suundub kergliiklusteid pidi 4 km kaugusel asuva Lampėdise kruusakarjääri juurde. Karjääri on rajatud tehisjärv ning see on kohalike seas armastatud puhke- ja supluskoht.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Esimesed 2 km kulgeb Metsa matkarada Lampėdise karjääri põhjakaldal ning jõuab seejärel suurele maanteele. Mööda kõnniteed Raudondvare suunas siirdudes ületab rada Nevėžise jõe. Poole kilomeetri pärast keerab rada vasakule, Pakalnėse tänavale ning jõuab taas Nemunase paremkaldale, kus väiksed rajad viivad matkaja piki jõekallast üha edasi. Jõekallastel on näha kääpaid. Pärast Šilelise küla suundub Metsa matkarada kergliiklusteed mööda Kulautuva väikelinna, põigates mõneks ajaks ka väiksele metsarajale. Piki Pušyno ja V. Augustausko tänavaid jõuab rada päevateekonna lõpp-punkti.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Kogu sellel lõigul kulgeb Metsa matkarada Nemunase paremkalda metsa- ja külavaheteedel. Matkajat rõõmustavad kaunid vaated jõele, lamminiitudele ja väikestele küladele jõe kaldal. Päeva lõpp-punkt – Vilkija parvesadam – paistab Nemunase kaldal juba kaugele. Sadama lähedal on Vilkija väikelinna keskus koos kirikuga. Suve teisel poolel on Nemunase jõe niidud kaetud siniste ja kollaste lilledega. Kindlasti võiks varuda aega, et sõita parvega vastaskaldale ja tagasi, sest selliseid üleveoparvi on Balti riikides säilinud vaid väga vähestes kohtades.

Metsa matkaraja esimene kilomeeter kulgeb otse Nemunase kaldal, pöörab siis Kaunase–Jurbarkase teele (nr 141) ja jätkub kergliiklusteel kuni Ringovė linnamäeni. Keerates põhja poole, läbib matkarada väikese metsamassiivi (entomoloogiline ehk putukate kaitseala) ja siirdub teele nr 1929. 2 km pärast keerab Metsa matkarada vasakule ja teekond kulgeb läbi põllumajandusmaastiku. Enne Lazduoniai küla ületab rada Lazduona jõe sügava oru ja keerab õige pea paremale, loode suunas, kuni jõuab Dybusa jõe laia ja sügavasse orgu. Järgmised 2 km mööduvad Dubysa vasakkalda käänulisel külavaheteel, siin-seal on näha mõni üksik talukoht. Suvel on jõevesi selge, vool tasane ja voolu takistavad vaid mõne vana veskikoha varemed. Lõpuks keerab Metsa matkarada üles Dubysa oru kõrgele kaldale ja jõuab teekonna lõpp-punkti.

Keerutades Dubysa oru järskudel nõlvadel, läbib Metsa matkarada 2,5 km ulatuses väikse metsa ja jõuab 4 km pärast Čekiškė külla. Suvel laiuvad tee ääres suured maisipõllud. Järgmised 4 km on maastik üsna sarnane, kuniks rada ületab jalakäijate silla kaudu Kaunase–Klaipėda maantee (A1). Umbes 1,5 km pärast, enne Gėluva küla, laskub Metsa matkarada sügavale Dubysa orgu ja tiirleb jõe lookeid järgivatel väikestel külavaheteedel. Rajalt avanevad head vaated oru nõlval asuvale Ariogala linnale. Mööda Dubysose ja Gedimino tänavaid jõuab rada linnakese kesktänavale (Vytauto tn). Teekond jätkub Plento tänaval, mis viib linnast välja, päevateekonna sihtpuntki ehk 5 km kaugusel oleva Krikšnovė tiigi juurde.

Umbes pool kilomeetrit pärast alguspunkti Kirkšnovės keerab Metsa matkarada Ariogala–Betygala teelt (nr 3504) vasakule, kuni jõuab Raseiniai–Baisogala teeni (nr 225), mis lookleb Dybusa jõe käänulistel kallastel. Siin vahelduvad lamminiidud väikeste metsatukkade ja väikeküladega. Mõnes kohas avanevad pikad vaated Dubysa oru kõrgetele kallastele ja linnamägedele. Reljeef on mitmekesine: Metsa matkarada keerleb järskudel nõlvadel üles-alla ning tekitab tõelise matkamise tunde. See lõik on iga matkasõbra maiuspala!

Raseiniai–Baisogala maantee (nr 225) kõnniteel kulgedes läbib Metsa matkarada Dubysa jõe sügava oru ja keerab Ginčaičiai külas paremale. Nüüd suundub rada läbi ümbritseva kultuurmaastiku, kuni jõuab 6 km pärast Raseiniai–Šiluva teele (nr 148). Umbes 3 km hiljem laskub rada taas Dubysa orgu ja jõuab Kušeliškė külla. Järgmised 5,5 km mööduvad Kušeliškė–Lyduvėnai teel (nr 3516). Kuulus ja maaliline Lyduvėnai raudteesild on juba kaugelt näha. Veidi enne Dubysa maanteesilda keerab Metsa matkarada paremale, kirde suunas ja jätkub teel nr 3544, kuni jõuab 9 km pärast Šiluva linnapiirini. Siit on kesklinna veel veidi all kilomeetri. Selles lõigus muutub reljeef künklikumaks, kuna Dybusa jõe madalik läheb järk-järgult üle Ida-Žemaitija kõrgustikuks. Lyduvėnai sillani kulgev lõik kulgeb osaliselt Dubysa regionaalpargis või selle lähedal, kuid Šiluva jääb juba Tytuvėnai regionaalpargi territooriumile.

See rajalõik suundub Ida-Žemaitija kõrgustikule, mida tuntakse ka Ida-Samogitia kõrgustikuna. Metsa matkarada kulgeb 5 km pikkuselt põllumajandusmaastikus, ületab Šiauliai–Tauragė raudtee ja jõuab väikseid metsateid pidi Tytuvėnai regionaalpargi Šimša metsas asuvasse Kiaunoriai külla. Rada viib piki külakese peatänavat (Draugystėse tn), kuni keerab u 500 meetri pärast vasakule, loodesse (tee nr 2122), et suunduda 4 km kaugusel asuva Pašiaušė küla poole. Veel 4 km hiljem laskub Metsa matkarada Dubysa orgu ja keerab vasakule, kus lookleb edasi jõe paremal kaldal. Umbes poole kilomeetri pärast ongi päeva lõpp-punkt – Dengtiltis. Dengtiltis asub Kurtuvėnai regionaalpargis, kus kulgeb ka kogu järgmise päeva teekond.

Rendast lahkudes tiirutab Metsa matkarada lühemat aega Īvande jõe kivistel kallastel ning suundub siis Kroju teele. Kui algul ümbritseb matkajat kultuurmaastik, siis õige pea jõuab rada metsa. Mõnes kohas avanevad vaated Abava orule. Maastik muutub pidevalt, sest Metsa matkarada suundub Kursa madalikult Austrumkursa kõrgustikul asuvasse Vāne nõkku, kus kõrgused ulatuvad 50–60 meetrit ü.m.p. Enne Valgale küla teeb matkarada looke ümber Valgale jõe sügava sälkoru ja suundub seejärel piki Abava jõe orunõlva Sabile poole, laskudes alles Sabile lähedal alla orupõhja, et ületada Kuldīga tänava kaudu Abava jõgi. Sabile lähedal muutub ümbritsev maastik taas teistsuguseks, avades vaated Austrumkursa kõrgustikul asuvatele Salduse mägedele. Rumbciemsi ja Sabile vahel on Abava jõe org kuni 40 meetrit sügav. Nii sellel kui ka järgmisel matkapäeval kulgeb rada osaliselt Abava ürgoru maastikukaitsealal.

Metsa matkarada suundub Abava vasakkaldal kulgeva Kr. Barona tänava kaudu Sabilest välja. Väike rajake viib üle Abava ürgoru niitude ja läbi metsatukkade, kuni jõuab Rootsi Kaabu nimelise mäeni. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Plosti–Pūcese teele (V1471), ületab Amula jõe ja naaseb Kalnmuižas Abava orgu, kust jõuab 6 km pärast Aizdzire mõisaparki. Nüüd keerab rada põhja suunas ja ületab kilomeetri pärast Abava jõe. Siin on Abava ürgorg oma täies ilus. Oru sügavus on ligi 40 meetrit. Pärast Kalamehe silda tõuseb Metsa matkarada Abava ürgoru põhjanõlvale, kus on arvukalt viinapuuistandusi. Läbi metsa loogeldes ristub matkarada Kandava–Renda teega (P130) ning saabub lõpuks piki Sabile tänavat Kandava linna. Teekond armsas väikelinnas kulgeb mööda Lauku, Ozola, Zīļu, Sabile ja Pilsi tänavaid, kuni jõuab sihtpunkti, Kandava ordulinnuse varemeteni. Kogu selle päeva teekond kulgeb Abava jõe ürgoru maastikukaitsealal.