Ranniku matkarada - Ratastooliga läbitav

Der Baltische Küstenwanderweg führt auf der ganzen Strecke am Strand entlang, der auf der Festlandseite in der Umgebung von Pape von einer wunderschönen Vordüne umschlossen ist. Hinter dem Dorf wird er auf einer Länge von fast 10 km von einem abgespülten Uferstreifen abgelöst, auf dem Kiefernstämme umgestürzt herumliegen. Die Flachdüne kommt in der Umgebung des Dorfes Jūrmalciems wieder zum Vorschein. Hinter Jūrmalciems erstrecken sich weitläufig Strände. Nähert man sich dem Kap Bernātu ragt eine eindrucksvolle, mit einem Kieferwald bewachsene und streckenweise durch die Meeresbrandung ausgehöhlte Steilküste empor.

Der Baltische Küstenwanderweg führt auf der ganzen Strecke am Strand entlang, der auf der Festlandseite in der Umgebung von Pape von einer wunderschönen Vordüne umschlossen ist. Hinter dem Dorf wird er auf einer Länge von fast 10 km von einem abgespülten Uferstreifen abgelöst, auf dem Kiefernstämme umgestürzt herumliegen. Die Flachdüne kommt in der Umgebung des Dorfes Jūrmalciems wieder zum Vorschein. Hinter Jūrmalciems erstrecken sich weitläufig Strände. Nähert man sich dem Kap Bernātu ragt eine eindrucksvolle, mit einem Kieferwald bewachsene und streckenweise durch die Meeresbrandung ausgehöhlte Steilküste empor.

Von Bernāti bis Liepāja führt der Baltische Küstenwanderweg an einem breiten Strand entlang. Dort erfreuen auf der Festlandseite anfangs eine abgespülte Küste das Auge, später dann beim Herankommen an die Stadt Liepāja hohe, mit Strandroggen und Strandhafer bewachsene Vordünen. Der Pfad windet sich weiter durch den zentralen Teil der Stadt Liepāja – Vecliepāja und kurz nach dem Passieren des Karosta-Kanals (Kriegshafenkanal) erreicht man Karosta – einen Komplex von Militär- und Fortifikationsbauten. Um ihn genauer zu erkunden, sollte man mindestens einen halben
Tag einplanen. Unbedingt probieren sollte man die Spezialität von Liepāja – ”Liepājas menciņi”, geräucherten Dorsch, zubereitet nach einem alten südkurländischen Rezept.

Von Bernāti bis Liepāja führt der Baltische Küstenwanderweg an einem breiten Strand entlang. Dort erfreuen auf der Festlandseite anfangs eine abgespülte Küste das Auge, später dann beim Herankommen an die Stadt Liepāja hohe, mit Strandroggen und Strandhafer bewachsene Vordünen. Der Pfad windet sich weiter durch den zentralen Teil der Stadt Liepāja – Vecliepāja und kurz nach dem Passieren des Karosta-Kanals (Kriegshafenkanal) erreicht man Karosta – einen Komplex von Militär- und Fortifikationsbauten. Um ihn genauer zu erkunden, sollte man mindestens einen halben
Tag einplanen. Unbedingt probieren sollte man die Spezialität von Liepāja – ”Liepājas menciņi”, geräucherten Dorsch, zubereitet nach einem alten südkurländischen Rezept.

Ein von Reisenden nur wenig besuchter Strand, wo man Bernstein und Steine mit Fossilien sammeln und dem Klang des Sandes lauschen kann. In der Umgebung von Ziemupe kommt die durch die Meeresbrandung ausgehöhlte Steilküste zum Vorschein. Danach folgen weiter von Akmensrags bis Pāvilosta schöne, streckenweise abgespülte Vordünen, die mit Strandroggen und Strandhafer bedeckt sind. An einigen Stellen sind Graudünen zu sehen. Der Leuchtturm Akmeņrags ist der beste Rastplatz. Pāvilosta mit seinem Kleinstadt-Flair, den Häfen und dem Aroma der geräucherten Fische bringt Besucher von der unberührten Natur wieder in die Zivilisation zurück.

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.

Ranniku matkaraja lõigul jäävad Pāvilostast kirdesse erakordsed vaated hallidele luidetele. Mõne kilomeetri pärast algab ka üks matkaraja kaunimaid lõike: 20 km uhkeid liivaklinte. Kõige huvitavamad rannikuvaated avanevad Strante, Ulmale ja Rīva jõesuudme juures. Varisenud ranniku alaosas õitsevad suviti orhideed. Jūrkalne kandis saab näha kahte päikeseloojangut – esimest rannajoonelt ning teist hetk hiljem kõrge pankranniku otsast vaadates.

Ranniku matkaraja Sārnate – Užava lõigul on Sārnate kandis näha Läänemere kõrget liivarannikut, mis põhja poole liikudes jääb järjest madalamaks, kuni muutub merre uhutud luitevalliks. Vendzavase ja Užava tuletorni vahel avanevad Läti jaoks ebatavalised vaated – loodus meenutab siin hõreda taimestikuga mahajäetud liiva-kivikõrbe – see on
nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Užava jõe suudme lähedal muutub luiteala järjest laiemaks ja luitevall madalamaks. Romantilise Užava tuletorni juurest avaneb üks matkaraja kaunimaid vaateid.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja lõik läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Matkarada lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala linnaosa ja vanalinna, üle Venta jõe ning mööda kergliiklusteed läbi Pārventa linnaosa Staldzene poole. Tehes tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas  mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.

Ranniku matkaraja lõik lookleb mööda väikeseid põllu- ja metsateid Saunagsist Vaideni, kus pöördub tagasi mereranda. Kolka neemeni sirutuvad laiad, liivased rannaribad, vaheldudes madalate ja hõreda taimestikuga eelluidetega, mille järel ilmuvad taas metsatukkadega kaetud rannaluited. Ligikaudu 2 km jagu on lainete uhutud liivaranda, mille taga kerkivad Dumbrkalni künkad. Kolka neem – Läänemere ja Liivi lahe vaheline piirineem – on Läänemere ranniku üks populaarsemaid linnuvaatluspiirkondi.

Ranniku matkaraja lõigul Kolkast Ģipka suunas märkab Kolka neemelt ära pöörates selget erinevust Läänemere ja Liivi lahe vahel. Matkaraja esimesed 10 km kulgevad piki Slītere rahvuspargi rannikut, mida iseloomustavad merre uhutud männitüved, kunagise kalurikolhoosi tootmishooned, sadamakai ja Ēvaži pankrannik. Viimase lähistel on ebatavaliselt kitsas liivane rannariba, mille kohale on kaardunud sanglepad. Ka edasist lõiku kuni Ģipkani iseloomustab kitsas, liivane ja siia suubuvate väikeste ojadega rannariba (suviti on veetase väga madal). Slītere rahvuspargi rannik oli nõukogude ajal kahekordne keeluala – siin oli looduskaitseala ja piiritsoon.

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.

Ranniku matkaraja Kaltene – Mērsrags lõigu muudavad eriti mitmekülgseks selle loodus, kultuuri- ja ajaloopärand ning kaunid vaated. Kaltene lähistel rikastavad rannajoont väikesed lahesopid ja kivised kaldad. Edasi kulgeb matkarada kõrkjatest ja taimestikust kinnikasvanud randa. Hiljem on kivine rannariba kohati vaid paari meetri laiune, paiguti savine, kõrkjatest läbikasvanud ning tihti täis adruvalle. Valgaciemsi ja Mērsragsi vahel muutub rand jälle liivaseks.
 

Ranniku matkaraja Mērsrags – Engure lõigul viib tee Mērsragsi külakeskusest läbi männimetsa randa. Edasi jääb matkarajast ühele poole rohtu ja kõrkjatesse kasvanud kivine rannariba ning teisele poole metsaga kaetud rannaluited. Kohati on rand justkui sillutatud väikeste ümarate kividega, teisalt kohtab liigirikkaid halle luiteid. Bērzciemsi juures avanevad rannaniidud ja kaugele merre ulatuvad madalikud (populaarne linnuvaatluskoht). Kinnikasvanud rand jätkub kuni Abragciemsini, edasi kuni Engureni on liivaluited.

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.

Ranniku matkaraja Ragaciems – Dubulti vahelise lõigu esimene kolmandik kulgeb Ķemersi rahvuspargis, kus saab tutvuda ajalooliste kalurikülade, paadikuuride ja kalaturuga. Starpiņupīte jõe suudmeala on populaarne linnuvaatluskoht. Ragaciemsi külast paistab hästi ka kogu Jūrmala rannajoon. Jaunķemerist kuni Dubultini kulgeb rada mööda Liivi lahe kõige laiemat liivaranda ja läbi Jūrmala ajaloolise kuurortlinna, mis on ühtlasi Läti pikim linn. Ilusate suviste ilmadega on siinses rannas palju suvitajaid.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.

Ranniku matkarada teeb alguses väikese tiiru Riia kesklinnas – vanalinnas ja kanali ääres, jätkub läbi Kronvaldsi pargi, mööda juugendstiilis Alberti tänavat kuni Miera tänavani, liikudes edasi läbi suure kalmistu (Lielie kapi) ning piki Koknese ja Osta puiesteid. Läbides Mežaparksi linnaosa jõuab rada Jaunmīlgrāvisesse ja ületab Mīlgrāvise kanali. Edasi lookleb rada mööda Vecāķi puiesteed kuni Ziemeļblāzma kultuurikeskuseni ja Vecdaugava jõe kallasteni, millest mõne kilomeetri kaugusele jääb Vecāķi asula. Pärast kahepäevast teekonda läbi Riia linna jõuab matkarada tagasi randa.

Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.

Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).

Ranniku matkaraja Saulkrasti – Lauči lõigu esimesed kilomeetrid kuni Zvejniekciemsini võib läbida mööda randa või liikuda läbi rannikuäärse männimetsa. Teele jääb vana kalavõrkude ja –tarvikute hoiustamise kuur. Enne Skulte sadamat ilmestavad Zvejniekciemsi rannikut ka kivid. Tehes tiiru ümber Aģe jõe suudmeala ja sadama, naaseb matkarada mereranda, kus juba kaugelt paistab Ārņu neem ja selle taga suure pruuni kivirahnu selg – Lielais Lauču akmens. Matkaraja lõigule jäävad mitmekülgsed rannikuvaated.

Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.

Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.

Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.
 

Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.
 

Ranniku matkaraja lõik Kablist Häädemeeste lõunaosani tuleb läbida mööda vana Riia maanteed, sest teest mereni laiuvad roostunud ja abajatega rannaniidud. Antud lõik sobib eriti hästi linnuvaatluseks. Vahetult enne Häädemeestet keerab matkarada maanteelt kõrvale, lookleb Jaagupi hoiualal ja teeb lääne poolt alevikule tiiru peale, ronib kord kõrgele luitenõlvale ja laskub siis taas alla luidete vahelisse kõrgesse männikusse. Matkaraja ääres on head marja- ja seenemetsad.

Ranniku matkaraja Uulu - Pärnu lõik kulgeb alguses männimetsade vahel olevaid vanu mereäärseid teid pidi, kuid pärast Lottemaa teemaparki keerab mere poole jõudes Reiu randa. Edasi tuleb kõndida mööda võsastuvat luidet ning umbes 4 km pärast pöörata sisemaa suunas,  läbida golfiväljaku äärne territoorium ja võtta suund Pärnu linnale. Raeküla linnaosas kulgeb matkarada piki märgala ja metsa piiri. Umbes 6 km pikkuse tiiru järel ümber märgalade jõuab rada Pärnu randa. Edasi viib teekond läbi Pärnu linna, Vallikääru aasa, üle Pärnu ja Sauga jõgede ja lõpeb Vana-Pärnus.

Ranniku matkaraja Pärnu – Liu lõik lookleb läbi Pärnu läänepoolse eeslinna ja üle Audru jõe Valgeranna poole. Rada ääristab lõuna poolt mets ja valge liivarand, põhja poolt aga Valgeranna golfiväljak. Valgerannast edasi kulgeb rada Pärnu lahe põhjakülje poldrite vahel, Audru poldritelt avanevad kaunid vaated Pärnu lahele. Audru roostiku tagant keerab rada lõunasse ning kulgeb läbi rannakülade ja väikeste kalasadamate, kus saab jälgida kalurite argitoimetusi ja kui veab, siis maitsta ka suitsukala.

Ranniku matkaraja Tõstamaa – Matsi lõigul näeb tõelist maaelu idülli. Rannajoont liigendavad paljud madalad lahesopid ja poolsaared, mille vahel on rannaniidud, roostikud ja abajad, aga ka ligipääsmatud laiud. Liikudes mööda väikeseid külavaheteid, mida ääristavad sügiseti punetavad pihlakad, saab näha talumajasid ning karjamaid lehmade ja kitsedega. Taluhoovid vahelduvad kiviaedade, põldude ja kadakasaludega. Pääs mere äärde ja puhkekohad asuvad matkarajast lõuna pool, Kastna küla lähedal.

Ranniku matkaraja Matsi – Varbla lõik teeb tiiru läbi Kulli küla ja kulgeb edasi 5 km mööda kohalikke metsade ja luidetega ääristatud teid. See piirkond on sügiseti marja- ja seenerohke. Olles teinud tiiru ümber Uue-Varbla mõisa, jõuab matkarada Varbla külla. Matkaraja lõigul asuv Matsi rand on kuni Haapsaluni üks vähestest liivarandadest.

Ranniku matkaraja Penijõe – Laiküla lõik teeb tiiru ümber Kasari jõe delta. Kasari jõgi suubub Matsalu lahte, moodustades ühe Põhja-Euroopa suurimatest märgaladest. Laiadest roostikest, rannaniitudest, jõesängist ja madala lahe vetest koosnev ala on oluline puhke- ja pesitsuspaik rändlindudele. Suurem osa matkarajast kulgeb läbi avarate põldude ja väikeste külade. Kirbla kandis on näha kõrgendik – see on kunagise Balti jääpaisjärve saare põhjarannik.

Eine vielfältige Strecke des Baltischen Küstenwanderweges. Die ersten drei Kilometer verlaufen der ehemaligen Breitspurbahnlinie Haapsalu-Rohuküla entlang. Dann umkreist der über Pullapää neem die Haapsalu-Bucht und überquert die Küstenwälder, in denen Gesundheitspfade eingerichtet sind. Danach verläuft er im Bogen auf den Küstenpromenaden und kleinen Straßen um die Stadt Haapsalu herum. Nach dem Überqueren eines kleinen Feuchtgebietes jenseits der Stadt mündet der Pfadabschnitt im herrlichen Uuemõisa-Park.

Der Pfad verläuft vorwiegend der Landstraße entlang. Nur zwischen den Dörfern Ingküla und Aulepa schlängelt er sich auf kleinen Waldwegen an Gehöften, Felssteinen und Weiden vorbei.

Mit Ausnahme der ersten drei Kilometer verläuft der Routenabschnitt der Meeresküste entlang. Vorwiegend erstreckt sich hier ein sandiger Strand mit herrlichen Vordünen, Graudünen und Feldsteinen im Meereswasser. Am Strand können zusammengetriebene Wasserpflanzen liegen; stellenweise ist er mit dichter Vegetation bewachsen. Gegenüber dem Dorf Rooslepa, aber auch im Meer und an der Küste kommen verwitterte Steine bzw. Brekzien zum Vorschein, die infolge einer alten Meteoritenexplosion zusammengeschmolzen und verwittert sind. Zum Abschluss kann man eine Kneipe besuchen, von deren Terrasse aus sich ein schöner Blick auf die Meeres - und Hafenlandschaft offenbart.

Ein Streckenabschnitt mit sehr vielfältigen Landschaften, der dem Wanderer die Natur der Nordküste Estlands nahebringt. Der Baltische Küstenwanderweg verläuft zum größten Tel der Meeresküste entlang, wo es in den Buchten herrliche Sandstrände und auf den Erdzungen mit Feldsteinen bedeckte Strände gibt. Im nördlichen Teil des Põõsaspea neem-Kaps (ein hervorragender Ort zur Vogelbeobachtung) sind Dolomit-Freilegungen zu sehen. Danach windet sich der Pfad durch das Naturschutzgebiet Nõva, wo sich ein hervorragender Blick auf weiße und graue Dünen bietet. Der Strand ist ein beliebter Ort für Fischer und Kitesurfer.

Aus landschaftlicher Sicht ist es der vielfältigste Abschnitt des Baltischen Küstenwanderweges. Geeignet ist er für ausdauernde Wanderer. Zu sehen bekommt man sowohl steinige Strände als auch Sandstrände und gute Badeorte, herrliche Kiefernwälder und den eindrucksvolle Türisalu-Fels sowie Jahrhundertsteine. Auf den kleinen Pfaden des Keila-Waldparks kann man den Keila-Wasserfall erreichen. Auch kann man die dem Leben der Küstenfischer gewidmete Ausstellung im Dorf Lohusalu besuchen.

Bei Tabasalu überquert der Baltische Küstenwanderweg die Stadtgrenze von Tallinn und führt durch die Stadtteile Tiskre und Vismeistri zum Strand Kakumäe. Von dort läuft er im Bogen um die felsumschlungene Kakumäe-Halbinsel und deren vom Wald bedeckten Spitze herum Von hier aus bietet sich ein schöner Ausblick auf den Hafen von Tallinn. Gegenüber dem Stadtteil Õismäe verläuft eine herrliche Strandpromenade. Der Pfad umkreist das Freilichtmuseum Estlands und schlängelt sich der Strandpromenade entlang bis zum Strand Stroomi. Weiter verläuft der Routenabschnitt auf den Gehwegen des Stadtviertels Pelguranna bis zum Estnischen Meeresmuseum. Von dort aus führt der Pfad der Strandpromenade entlang und erreicht den Hafen von Tallinn – den Endpunkt des Baltischen Küstenwanderweges. Durch Estland sind ~ 620 Kilometer zurückgelegt worden.

Der Meeresweg (lt. Jūrų takas) beginnt im Zentrum von Nida in der Nähe des Hafens. Er schlängelt sich weiter am Ufer des Kurischen Haffs entlang und öffnet einen schönen Blick auf das weite Wasser, das bis zum Ostufer des Kurischen Haffs liegende Insel Rusnė reicht. In Nida bestaunt man die typische Architektur der Kurischen Nehrung: einstöckige Holzbauten mit Dachziegel oder mit Schilf bedeckt, die Fensterläden in blau-weiß gestrichen. Weiter von Nida aus führt der Meeresweg zu dem Kap von Bulvikis hin (gegenüber dem Kap richtet sich der Blick auf eine Start-Landebahn des verwahrlosen Flughafens). Danach windet er sich auf kleineren Waldwegen, durch mit Kiefern bewachsenen Dünen auf und ab. Stellenweise schlängelt er sich über die Küstenwiesen mit ganz bescheidener Vegetation. Neben dem Weg sind Rastplätze und Vogelbeobachtungstürme eingerichtet. Im folgendem Abschnitt sind sehr eigentümliche, mit Flechten und Flora der Kurischen Nehrung typischer Art, bewachsene offene Küstenwiesen zu beobachten. In der Siedlung von Preila verläuft der Meeresweg an der Promenade entlang. Bis zu Pervalka schlängelt er sich über die Waldwege, Wander- /und Radwege bis in das Zentrum der Pervalka. Dieser Abschnitt verläuft durch den Nationalpark der Kurischen Nehrung (lt. Kuršių nerijos nacionalinis parkas).

Hinter der Pervalka überquert der "Meeresweg" (lt. "Jūrų takas") die Kurische Nehrung in Ost-West-Richtung und erreicht die Küste der Ostsee. Eine weitere Strecke von ca. 13 km führt zu einem wunderschönen Sandstrand, der im Osten durch einem hohen Dünenrücken eingegrenzt wird. Der Dünenrücken wurde von Menschenhand geschaffen, um die Halbinsel vor Sandrutschen zu schützen. Vor dem Ort Juodkrantė biegt der Meeresweg nach Osten ab und überquert erneut die Kurische Nehrung durch steile, mit Wäldern zugewachsenen Dünen und führt weiter in die Richtung des Kurischen Haffs. Ein kleiner Abschnitt des Meeresweges schließt sich mit dem Weg über den Hexenberg (lt. Raganų kalnas) zusammen. Weiter geht es über die Uferpromenade von Juodkrantė zum Hafen. Die Strecke verläuft durch den romantischen Nationalpark der Kurischen Nehrung (lt. Kuršių nerijos nacionalinis parkas).

Fortführend von der Küstenpromenade des Ortes Juodkrantė überquert der "Meeresweg" (lt. "Jūrų takas") die Kurische Nehrung in nordwestlicher Richtung auf kleinen Waldwegen, die sich entlang steiler, mit Kiefern bewachsener Dünenhänge schlängeln, bis man wieder an der Ostseeküste ankommt. Weitere 9 km verläuft der Meeresweg an den Sandstränden entlang. Auf der Ostseite wird er durch eine steile Düne, die die Nehrung vor durch den Wind verwehten Sand schützt, begrenzt. Außerhalb der Siedlung Alksnynė (vom Ufer aus unsichtbar) biegt er nach Osten ab und in den Wald der Latschenkiefer Pinus Mugo, den Militärstützpunkt der deutschen Armee während des Zweiten Weltkriegs durchquert, und sich  den Ufern des Kurischen Haffs nähert. Danach verläuft der Meeresweg weiterhin durch die mit Kiefern bedeckten Dünen, von denen ein Ausblick auf die Stadt Klaipėda sich eröffnet. Die Route zwischen der neuen und alten Fähre verläuft zunächst über einen kleinen Pfad und dann über die Küstenpromenade. Von der alten Fähre überquert der Meeresweg (mit der Fähre) das Kurische Haff und endet im Zentrum von Klaipėda - auf der Danės-Straße bis zur Biržos-Brücke (dt. Brücke der Börse). Der Abschnitt bis zur Fähre passiert den Nationalpark der Kurischen Nehrung (lt. Kuršių nerijos nacionalinis parkas).

Zuerst führt der Meeresweg (lt. Jūrų takas) der H. Manto Straße, durch das Zentrum der Stadt Klaipėda entlang, dann überquert er den Erholungspark und die Eisenbahn und an der Südseite der Siedlung Melnragė bevor er wieder an der Küste der Ostsee ankommt. Danach führt er weiter an der Strandpromenade und den schmalen, die Dünen schützenden Holzpfaden (Knüppelpfad) vorbei und erstreckt sich dann auf einem gemütlichen Weg, der ca. 10–20 m vom Wander- / Radweg entfernt durch die Wälder der Küste verläuft und die Zweite Melnragė hinter sich lässt - bis die Siedlung Giruliai erreicht ist. In der Nähe von Giruliai bevorzugt er für einen kurzen Augenblick den Genuss eines Strandes, dann führt er vom Ort Kukuliškės bis südlich von Karklė und anschließend dem sehr schönen Ufer des ehemaligen Litorina-Meeres, das mit unberührtem Wald bewachsen ist. Weiter verläuft er neben der malerischen, von den Wellen durchfluteten Klippe mit mehreren Aufsichtsplattformen inkl. den "Olando kepurė" (dt. Hut/ Mütze des Holländers ) in Richtung Karklė. Folgende 11 km von der Siedlung Karkle bis zum Botanischen Park verläuft der Meeresweg an sandigen Kiesstränden mit ihren wunderschönen großen Steinen. Dem Pfad im westlichen Teil des botanischen Parks folgend, erreicht der Meeresweg die "Meilės Alėja" (dt. Allee der Liebe) und führt zur Fußgängerbrücke von Palanga. Ein Großteil dieser Strecke passiert  den Regionalen Park der Küstenregion (lt.Pajūrio regioninis parkas).

Nachdem der Meeresweg (lt. Jūrų takas) über eine Brücke das Flüsschen Rąžė überquert hat, schlängelt er sich weiter, der Fußgänger- / Joggingpfad "Labrytys" entlang und führt zum Meer in der Nähe der Kontininkų-Straße. Abwechslungsreich geht er dann 9 km am sandigen, vom Meer umgespültem Strand weiter bis zur alten Mole des Städtchen Šventoji, entlang. Anschließend windet er sich um die Mündung des Flusses Šventoji, führt durch das Kurort-Städtchen, am Ende der Kopų-Straße überquert er den Fluss mit einer Fußgänger - Hängebrücke und lotst wieder zum Strand hinaus. Der Meeresweg macht noch einmal einen kleinen Bogen in der Nähe des Heiligtums "Žemaičių Alka" um dann am Sandstrand entlang nach 3 km die litauisch-lettische Grenze zu erreichen.