Ranniku matkarada - Ratastooliga läbitav

Ranniku matkaraja lõik kulgeb kogu pikkuses mööda randa, mis Pape ümbruses on ääristatud kaunite eelluidetega. Pärast küla asenduvad eelluited 10 km pikkuses langenud männitüvesid täis kaldapealsega. Lauged luited ilmuvad taas välja Jūrmalciemsi lähedal. Bernāti neeme lähistel kõrgub muljetavaldav männimetsaga kaetud ja paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb kogu pikkuses mööda randa, mis Pape ümbruses on ääristatud kaunite eelluidetega. Pärast küla asenduvad eelluited 10 km pikkuses langenud männitüvesid täis kaldapealsega. Lauged luited ilmuvad taas välja Jūrmalciemsi lähedal. Bernāti neeme lähistel kõrgub muljetavaldav männimetsaga kaetud ja paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand.

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.

Ranniku matkaraja lõigul jäävad Pāvilostast kirdesse erakordsed vaated hallidele luidetele. Mõne kilomeetri pärast algab ka üks matkaraja kaunimaid lõike: 20 km uhkeid liivaklinte. Kõige huvitavamad rannikuvaated avanevad Strante, Ulmale ja Rīva jõesuudme juures. Varisenud ranniku alaosas õitsevad suviti orhideed. Jūrkalne kandis saab näha kahte päikeseloojangut – esimest rannajoonelt ning teist hetk hiljem kõrge pankranniku otsast vaadates.

Ranniku matkaraja Sārnate – Užava lõigul on Sārnate kandis näha Läänemere kõrget liivarannikut, mis põhja poole liikudes jääb järjest madalamaks, kuni muutub merre uhutud luitevalliks. Vendzavase ja Užava tuletorni vahel avanevad Läti jaoks ebatavalised vaated – loodus meenutab siin hõreda taimestikuga mahajäetud liiva-kivikõrbe – see on
nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Užava jõe suudme lähedal muutub luiteala järjest laiemaks ja luitevall madalamaks. Romantilise Užava tuletorni juurest avaneb üks matkaraja kaunimaid vaateid.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja lõik läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Matkarada lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala linnaosa ja vanalinna, üle Venta jõe ning mööda kergliiklusteed läbi Pārventa linnaosa Staldzene poole. Tehes tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas  mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.

Ranniku matkaraja lõik lookleb mööda väikeseid põllu- ja metsateid Saunagsist Vaideni, kus pöördub tagasi mereranda. Kolka neemeni sirutuvad laiad, liivased rannaribad, vaheldudes madalate ja hõreda taimestikuga eelluidetega, mille järel ilmuvad taas metsatukkadega kaetud rannaluited. Ligikaudu 2 km jagu on lainete uhutud liivaranda, mille taga kerkivad Dumbrkalni künkad. Kolka neem – Läänemere ja Liivi lahe vaheline piirineem – on Läänemere ranniku üks populaarsemaid linnuvaatluspiirkondi.

Ranniku matkaraja lõigul Kolkast Ģipka suunas märkab Kolka neemelt ära pöörates selget erinevust Läänemere ja Liivi lahe vahel. Matkaraja esimesed 10 km kulgevad piki Slītere rahvuspargi rannikut, mida iseloomustavad merre uhutud männitüved, kunagise kalurikolhoosi tootmishooned, sadamakai ja Ēvaži pankrannik. Viimase lähistel on ebatavaliselt kitsas liivane rannariba, mille kohale on kaardunud sanglepad. Ka edasist lõiku kuni Ģipkani iseloomustab kitsas, liivane ja siia suubuvate väikeste ojadega rannariba (suviti on veetase väga madal). Slītere rahvuspargi rannik oli nõukogude ajal kahekordne keeluala – siin oli looduskaitseala ja piiritsoon.

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.

Ranniku matkaraja Kaltene – Mērsrags lõigu muudavad eriti mitmekülgseks selle loodus, kultuuri- ja ajaloopärand ning kaunid vaated. Kaltene lähistel rikastavad rannajoont väikesed lahesopid ja kivised kaldad. Edasi kulgeb matkarada kõrkjatest ja taimestikust kinnikasvanud randa. Hiljem on kivine rannariba kohati vaid paari meetri laiune, paiguti savine, kõrkjatest läbikasvanud ning tihti täis adruvalle. Valgaciemsi ja Mērsragsi vahel muutub rand jälle liivaseks.
 

Ranniku matkaraja Mērsrags – Engure lõigul viib tee Mērsragsi külakeskusest läbi männimetsa randa. Edasi jääb matkarajast ühele poole rohtu ja kõrkjatesse kasvanud kivine rannariba ning teisele poole metsaga kaetud rannaluited. Kohati on rand justkui sillutatud väikeste ümarate kividega, teisalt kohtab liigirikkaid halle luiteid. Bērzciemsi juures avanevad rannaniidud ja kaugele merre ulatuvad madalikud (populaarne linnuvaatluskoht). Kinnikasvanud rand jätkub kuni Abragciemsini, edasi kuni Engureni on liivaluited.

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.

Ranniku matkaraja Ragaciems – Dubulti vahelise lõigu esimene kolmandik kulgeb Ķemersi rahvuspargis, kus saab tutvuda ajalooliste kalurikülade, paadikuuride ja kalaturuga. Starpiņupīte jõe suudmeala on populaarne linnuvaatluskoht. Ragaciemsi külast paistab hästi ka kogu Jūrmala rannajoon. Jaunķemerist kuni Dubultini kulgeb rada mööda Liivi lahe kõige laiemat liivaranda ja läbi Jūrmala ajaloolise kuurortlinna, mis on ühtlasi Läti pikim linn. Ilusate suviste ilmadega on siinses rannas palju suvitajaid.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.

Ranniku matkarada teeb alguses väikese tiiru Riia kesklinnas – vanalinnas ja kanali ääres, jätkub läbi Kronvaldsi pargi, mööda juugendstiilis Alberti tänavat kuni Miera tänavani, liikudes edasi läbi suure kalmistu (Lielie kapi) ning piki Koknese ja Osta puiesteid. Läbides Mežaparksi linnaosa jõuab rada Jaunmīlgrāvisesse ja ületab Mīlgrāvise kanali. Edasi lookleb rada mööda Vecāķi puiesteed kuni Ziemeļblāzma kultuurikeskuseni ja Vecdaugava jõe kallasteni, millest mõne kilomeetri kaugusele jääb Vecāķi asula. Pärast kahepäevast teekonda läbi Riia linna jõuab matkarada tagasi randa.

Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.

Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).

Ranniku matkaraja Saulkrasti – Lauči lõigu esimesed kilomeetrid kuni Zvejniekciemsini võib läbida mööda randa või liikuda läbi rannikuäärse männimetsa. Teele jääb vana kalavõrkude ja –tarvikute hoiustamise kuur. Enne Skulte sadamat ilmestavad Zvejniekciemsi rannikut ka kivid. Tehes tiiru ümber Aģe jõe suudmeala ja sadama, naaseb matkarada mereranda, kus juba kaugelt paistab Ārņu neem ja selle taga suure pruuni kivirahnu selg – Lielais Lauču akmens. Matkaraja lõigule jäävad mitmekülgsed rannikuvaated.

Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.

Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.

Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.
 

Der Strand zwischen Svētciems und Salacgrīva ist dicht bewachsen. Der Pfad Jūrtaka verläuft deshalb über einen Waldweg, der sich zwischen den Dünenwällen windet. Von Salacgrīva kann das Dorf Kuiviži über einen sandigen Strand oder Waldpfade erreicht werden. Um die Randu-Wiesen von Kuiviži bis Vēverupe muss man einen Umweg über einen Waldweg machen, der sich auf der östlichen Seite der Landstraße A1 befindet. Hinter dem Fluss Vēverupe führt der Pfad zurück zu einem sehr dicht bewachsenen Strand. Bei der Mündung des Flusses Blusupīte verlässt er diesen wieder, um über die Kāpu-Straße und Valdemāra-Straße das Pier Ainaži zu erreichen. In Lettland waren ~ 580 km zurückgelegt und nun die Staatsgrenze erreicht.

Dieser Streckenabschnitt ist für Vogelbeobachter besonders empfehlenswert. Die Küste ist an dieser Stelle durch weite mit Rohrgebüsch bedeckte Wiesen und Lagunen gekennzeichnet. Deshalb verläuft der Baltische Küstenwanderweg von Kabli bis zum südlichen Teil von Häädemeeste der alten Rigaer Landstraße entlang.  Kurz vor Häädemeeste biegt der Baltische Küstenwanderweg von der Landstraße in das Naturschutzgebiet Jaagupie ein (das Dorf bleibt westlich liegen). Dann schlängelt er sich die hohen Dünen hinauf und führt steil nach unten in die tiefen, von einem gelichteten Kieferwald bedeckten Senken zwischen den Dünen. Hier gibt es gute Orte zum Sammeln von Beeren und Pilzen.

Anfangs verläuft der Baltische Küstenwanderweg durch die alten, von einem Kiefernwald umschlungenen Küstenwege. Nach dem Lottemaa-Park biegt der Pfad in Richtung Meer und stößt auf den Reiu-Strand. Weiter führt der Streckenabschnitt durch einen überwachsenden Strand (bei ablandigem Wind - breite Flachwasserzonen). Nach knapp 4 Kilometern muss man in Richtung Binnenland abbiegen, einen Golfplatz überqueren und den Weg nach Pärnu einschlagen. In der Umgebung von Raeküla schlängelt sich der Pfad auf einem kleinen Wanderweg, der das Feuchtgebiet vom Wald abgrenzt. Dann läuft er in einem etwa 6 Kilometer langen Bogen um das Feuchtgebiet herum und erreicht den Strand Pärnu. Weiter führt der Pfad durch den westlichen Teil der Altstadt von Pärnu, überquert die Flüsse Pärnu und Sauga und mündet in der Umgebung von Vana-Pärnu.

Der Baltische Küstenwanderweg windet sich durch den westlichen Vorort von Pärnu, überquert den Fluss Audru und biegt in Richtung Valgeranna ab. Danach wird er auf der südlichen Seite von einem dichten Wald und einem weißen Sandstrand umschlungen, während sich auf der nördlichen Seite von ein Golfplatz befindet. Hinter Valgeranna verläuft der Baltische Küstenwanderweg zwischen den Poldern durch den nördlichen Teil der Pärnu-Bucht. Die Audru-Polder offenbaren einen herrlichen Blick auf die Pärnu-Bucht. Hinter dem Rohrgebüsch in Audru biegt der Pfad nach Süden ab und führt durch die an der Küste liegenden Fischerdörfer mit kleinen Häfen und Bootsanlegestellen. Hier kann man den Alltag eines Fischer kennenlernen und geräucherten Fisch probieren.

Auf diesem Abschnitt des Baltischen Küstenwanderweges ist eine traditionell ländliche Landschaft zu sehen.  Wegen vieler flacher Buchten, Halbinseln und Erdzungen sieht die Küste wie ausgezickt aus. Dazwischen liegen Küstenwiesen, Rohrgebüsch, wasserarme Lagunen und Feuchtgebiete sowie schwer zugängliche Inseln.  Folgt man dem Pfad auf den kleinen Dorfwegen, die im Herbst von roten Ebereschen umgeben sind, sieht man ethnographische Einzelhöfe, Landwirtschaften mit Kühen und Ziegen. Die Einzelhöfe sind von Resten von Steinzäunen, landwirtschaftlichen Nutzflächen und Wacholderheiden umgeben. Südlich des Dorfes Ranniku und in der Nähe des Dorfes Kastna gibt es einen Zugang zum Meer und Rastplätze.

Matsi paplūdimys yra vienas iš retų smėlio paplūdimių tolesnėje tako dalyje, vedančioje į Haapsalu. Baltijos pakrantės žygių maršrutas nuves jus į nedidelį pasivaikščiojimą per Kulli kaimą, o kitus 5 km veda nedideliais takais, apsuptais plačių miškų ir kopų. Rudenį jų apylinkėse gausu uogų ir grybų. Aplenkus Uue-Varbla dvarą, takas pasiekia Varblos kaimą.

Baltijos pakrantės žygių maršrutas leidžia pasivaikščioti po Kasario upės deltą, kur ji įteka į Matsalu įlanką ir kur susiformavo viena didžiausių šlapžemių Šiaurės Europoje su dideliais nendrių laukais, pakrantės pievomis, ežerais ir vandeniu iš seklios įlankos. , yra svarbi migruojančių paukščių lizdų ir sustojimo vieta. Maršrutas daugiausia veda per dirbamos žemės kraštovaizdžius ir mažus kaimelius. Kirblos apylinkėse galite pamatyti reljefo aukštį, kuris yra buvusi Baltijos ledo ežero sala su senovine pakrante šiaurėje.

Įvairi Baltijos pakrantės pėsčiųjų maršruto atkarpa. Pirmieji trys maršruto kilometrai eina palei buvusią Haapsalu – Rohuküla plačiojo geležinkelio liniją, pasivaikščioti Haapsalu įlanka per Pulapė ragą, kerta pakrantės miškus, kuriuose yra sveikatingumo takai, o toliau – pakrantės promenadomis ir nedidelėmis gatvelėmis aplinkui. Haapsalu miestas. Pervažiavus nedidelę pelkę už miestelio, ši tako atkarpa baigiasi nuostabiame Uuemõisa parke.

Baltijos pajūrio pėsčiųjų maršrutas daugiausia eina kelio pakraščiu ir vingiuoja tik mažesniais kaimo keliukais tarp Ingküla ir Aulepa kaimų, kur galėsite mėgautis kaimo kraštovaizdžiu su individualiomis sodybomis, rieduliais ir ganyklomis.

Išskyrus pirmus 3 km, maršrutas eina pajūriu. Tai daugiausia smėlėtas paplūdimys su gražiais priešakiais, pilkomis kopomis ir jūros rieduliais. Paplūdimys gali būti padengtas į krantą išplautos dumbliais ir retkarčiais apaugęs tankia augmenija. Priešais Rooslepos kaimą ir kitose vietose jūroje ir pajūryje stūkso prastai aptrupėję akmenys arba vadinamosios brekčios, kurios išsilydė ir aptrupėjo dėl senovinio meteorito sprogimo. Kelionės tikslo vietoje galite praleisti laiką užeigoje, o iš jos terasos atsiveria nuostabus vaizdas į jūrą ir uostą.

Kraštovaizdžiu išskirtinai įvairialypė Baltijos pajūrio pėsčiųjų maršruto atkarpa, kurioje jau galima pažvelgti į šiaurinei Estijos pakrantei būdingą gamtą. Maršrutas veda palei jūros pakrantę beveik visą ilgį, kur rasite nuostabių smėlio paplūdimių prie įlankų, paplūdimių, padengtų rieduliais prie kyšulių, o dolomito sluoksniai atsiskleidžia šiaurinėje Põõsaspea kyšulio dalyje (puiki paukščių stebėjimo vieta). Baltijos pajūrio žygių maršrutas eina per Nõvos gamtos rezervatą, kur atsiveria išskirtiniai baltųjų ir pilkųjų kopų vaizdai. Paplūdimiai yra populiarūs žvejybai ir jėgos aitvarams.

Ranniku matkaraja Laulasmaa – Vääna-Jõesuu lõik on maaliline ja mitmekülgne ning sobib vastupidavatele matkajatele. Siin kohtab nii kiviseid kui ka liivarandu, häid ujumiskohti ja ilusaid rannikuäärseid männimetsi, teele jäävad ka Türisalu pank ja kivirahnud. Laiad Keila parkmetsa rajad viivad Keila joani. Lohusalus saab tutvuda näitusega rannakalurite elust.

Ranniku matkaraja Tabasalu – Tallinna sadama lõigul, Tabasalu juures, ületab rada Tallinna linna piiri ning jõuab läbi Tiskre ja Vismeistri elurajoonide Kakumäe randa, kus teeb metsas tiiru peale pankrannikuga ümbritsetud Kakumäe poolsaarele. Siit avaneb vaade üle Kopli lahe Tallinna sadamale. Õismäe elamurajooni lähedal kulgeb mere ääres suurepärane rannapromenaad. Rada viib kaarega ümber Eesti vabaõhumuuseumi, piki promenaadi Stroomi randa ja sealt edasi läbi Pelguranna mööda kõnniteid Eesti meremuuseumini Lennusadamas. Kulgedes rannapromenaadil Tallinna sadamani, jõuab matkarada lõpp-punktini. Eestimaal on seljataha jäänud ligi 620 km.

Läänemere ranniku matkatee saab alguse Nida kesklinnast, sadama juurest. Nidas lookleb rada mööda Kura lahe jalutusrada, kust avanevad kaunid vaated laiuvatele vetele kuni Rusnė saareni Kura lahe idakaldal. Nida iseloomustab Kura sääre piirkonnale omane arhitektuur – ühekorruselised kivi- või pillirookatuse ja sinimustvalgeks värvitud aknaluugid. Nidast Bulviki neemeni (veidi enne neeme on mahajäetud lennurada) lookleb Balti ranniku matkatee läbi üherajaliste metsaradade mööda männikutega kaetud luiteid üles-alla, väljudes aeg-ajalt vähese taimestikuga rannaniitudele. Raja ääres on puhkekohad ja linnuvaatlustornid. Järgmisel lõigul on ainulaadsed avatud mereäärsed niidud, mis on kaetud Kuramaale iseloomuliku samblike ja taimestikuga. Läänemere ranniku matkatee kulgeb mööda rannikut Preila külas. Edasi lookleb see läbi metsaradade, lühidalt ka mööda jalakäijate/ratturite rada ja rannikuäärseid radu, jõudes lõpuks Pervalkani. See lõik viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Pervalkast väljunud Läänemere ranniku matkatee kulgeb mööda jalakäijate rada, et ületada Kura sääre ida-lääne suunas, jõudes Läänemere rannikule. Järgmine 13 km pikkune lõik kulgeb mööda kaunist liivaranda, mida kaitsevad idast kõrged ja järsud liivaluited. Seda nimetatakse kaitsvaks luiteharjaks ja see on inimese loodud selleks, et kaitsta sisemaad liiva liikumise eest. Juodkrantėsse sisenedes pöörab Balti ranniku matkatee itta ja läbib üle metsaste ja järskude luidete veel kord Kuramaa, et jõuda Kura lahe rannikule. Läänemere ranniku matkatee ühtib põgusalt Nõiamäe rajaga. Seejärel kulgeb see Juodkrantė rannaäärset kõnniteed mööda sadamasse. See lõik viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Juodkrantė rannaäärsest kõnniteest väljudes läbib Balti ranniku matkatee kagu-loode suunas Kuramaa, mis kulgeb mööda üherajalisi metsaradasid, mis looklevad läbi järskude mändidega kaetud luidete, kuni jõuab lõpuks tagasi mere rannikule. Läänemeri. Järgmise 9 km jooksul kulgeb Balti ranniku matkatee mööda rannajoont mööda liivarandu. Idakülje järsk eesluu kaitseb sisemaad liikuva liiva eest. Pärast Alksnynė küla (rannast ei nähta) pöördub Balti ranniku matkatee itta, ületades Pinus mugo mändide ja II maailmasõja aegse Saksa sõjaväebaasi, lähenedes lõpuks Kura lahe rannikule. Seejärel lookleb rada üle mändidega kaetud luidete seljandiku, kust avaneb korrapärane vaade Klaipėda sadamale. Uue ja vana parvlaevasadama vaheline marsruut kulgeb esmalt mööda üherajalist rada ja hiljem mööda rannaäärset kõnniteed. Vanast parvlaevasadamast Kura laguuni ületanud Balti ranniku matkatee jõuab Klaipėda kesklinna, kus kulgeb mööda Danės tänavat Birža sillani. Lõik kuni Smiltynėni viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Mööda H. Manto tänavat kulgeb Läänemere ranniku matkatee Klaipėda kesklinnast välja, läbib Klaipėda puhkeparki, ületab sillaga raudteeliini ja väljub Melnragė lõunaosas Läänemere rannikule. Edasi lookleb rada läbi luidete, mille kaitseks on rajatud puidust kõnniteed ning kulgeb edasi mööda kaunist rada läbi rannikumetsa, järgides umbes 10–20 m kaugusel jalakäijate/ratturite rada läbi Antroji Melnragė kuni Giruliai. Giruliai juures jõuab see korraks randa, kuid Kukuliškiaist Karklė küla lõunaossa kulgeb Läänemere ranniku matkatee esmalt mööda imekaunist ürgmetsaga kaetud kunagise Litoriina mere rannajoont ja hiljem mööda maalilist bluff, mis on loodud lainete pesemisel; tee ääres on mitu vaatepunkti (sh Hollandi müts). Karklė külast järgmise 11 km kaugusel Palanga botaanikaparki viib Balti ranniku matkarada mööda liiva- ja kiviklibuseid, kohati kiviseid randu. Läbi Palanga botaanikapargi lääneosas asuvate rannikuradade viib rada üle Meilėse puiestee ja sealt edasi Palanga jalakäijate sillani. Suurem osa sellest raja lõigust viib läbi Mereäärse regionaalpargi.

Pärast väikese Rąžė jõe ületamist kulgeb Balti ranniku matkatee Labrytyse jalakäijate/jooksjate rada ja väljub Kontininkų tänavalt randa. Järgmised 9 km kuni vana Šventoji kaini viib rada üle liivase merega uhutud ranna. Seejärel teeb see tiiru ümber Šventoji jõe suudme, viib läbi kuurortlinna ja Kopų tänava lõpus ületab Šventoji jõe üle rippuva jalgsilla, et tulla tagasi randa. Žemaičių Alka parklas teeb Balti ranniku matkatee veel väikese tiiru “sisemaale” ja kulgeb mööda liivaranda 3 km kaugusel asuva Läti-Leedu piirini.