Ranniku Matkarada - Hea teada

Rannikuloodus

  • Maastik on peamiselt tasane ja suurema osa ajast kulgeb rada merepinna kõrgusel.
  • Maastik on reljeefsem Kura säärel, kus luidete kõrgus ulatub 50 meetrini ning luidete suurim tipp, Vecekrugase luide, koguni 67 m üle merepinna. Liiva kinnistamiseks on paljudesse kohtadesse istutatud mägimändi, mille salud moodustavad olulise osa Kura sääre taimkattest.
  • Ranniku matkarajal näeb matkaja erinevaid luitebiotüüpe, mis on Euroopas haruldased ning seega kaitse all, nt kujunevad liikuvad rannikuluited (rändluited), liikuvad rannikuluited (valged luited), rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited) ja metsastunud luited.
  • Leedus asuvad kõrgeimad paljandid (kuni 24 meetrit) Karklė küla lähedal. Lätis on esinduslikud rannikupaljandid Strante ja Ošvalki vahel (kõrgus 12–16 meetrit) ja Staldzene lähedal (kuni 8 meetrit, ning põhja pool kuni 29 meetrit) ning Vidzeme kivisel rannal. Eestis on pankrannik tähelepanuväärseim Harjumaal, Tallinna lähedal.
  • Ranniku matkaraja peamised takistused on jõesuudmed (Šventoji jõgi, Pape jõgi, Liepāja ja Meresadama kanalid, Saka, Užava, Venta, Irbe ja Roja jõed, Mērsragsi kanal, Engure, Liepāja, Daugava, Gauja, Salatsi, Pärnu jt jõed) ning sadamad. Ranniku matkarada kulgeb neist takistustest mööda lähima jalakäijate silla või teed kaudu.
  • Väiksematest jõgedest ja ojadest pääseb madalveega hooajal jalgsi üle. Väikeste jõesuudmete lähedal on tavaliselt jalakäijate sillad või purded.
  • Läänemere rannikul pole ühtegi tõsist looduslikku ohtu. Tugevad tormid on harvad ja tavalisemad sügisel ja talvel. Tormiga käivad lained vastu pankrannikut ning need võivad vahel variseda, seetõttu tuleb tormi korral pankrannikul olevaid lõike vältida ning valida sisemaal kulgev teelõik.
  • Valdavalt puhub läänetuul. Eriti tugev võib tuul olla Läti rannikul. Kui plaanid matkata väga tuulise ilmaga, siis jälgi tuulesuunda ja vali võimalusel liikumiseks selline sound, kus tuul puhul selja tagant.
  • Ranniku matkarajal puuduvad tõusud ja mõõnad. Äikese korral ole ettevaatlik ja püüa mõnes hones varju leida.
  • Rannik on pidevas muutumises ning sama koht võib iga kord erinev välja näha. Järske rannikulõike lõhub tormilainetus, aga muutuvad ka rannad: liivarannad võivad asenduda klibu- või isegi kivise rannaga ja ka vastupidi: merest välja uhutud liiv võib katta klibu ja kivid.
  • Ranniku matkarada ja seda ümbritsevad metsad sobivad hästi linnu- ja loomavaatluseks. Siin võib kohata Euroopa suuruselt teist imetajat – põtra. Kui vaikselt liigud, võid ranna-äärsetes metsades kohtuda metskitse, hirve, rebase, jänese, nugise, saarma, orava või siiliga. Kui veab, võid näha isegi hundi ja ilvese jalajägi.
  • Rannad, märgalad, sood, madalad rannikujärved ja rannaniidud on linnuvaatlejate paradiis. Mērsrags, Kolka neem, Liepāja ja Pape järved, Nemunase delta ja Vente neem on lindude kevad- ja sügisrände vaatlemiseks suurepärased paigad.
  • Rannikul kasvab palju erinevaid taimeliike, nagu merisinep, merihumur, liiv-vareskaer, rand-luidekaer, balti luidekastik, villane katkujuur, nõmm-liivatee, harilik kukehari, seahernes, tumepunane neiuvaip, aas-karukell, nõmmnelk. Neist viimased neli kuuluvad kaitsealuste taimede hulka.
  • Eestlased ja lätlased armastavad käia metsas marjul ja seenel. Marjadest korjatakse eelkõige mustikaid, pohli ja vaarikaid, soodest ja rabadest jõhvikaid ja murakaid. Korjatakse ka erinevaid taimi taimeteede jaoks.

Teekate

  • Leedus kulgeb Ranniku matkarada peamiselt liivarannal, kõnniteedel ja metsateedel. Mõnes kohas suundub rada ka asfaltteedele ja kruusateedele. Lühikestes lõikudes kulgeb rada pinnaseteedel, laudteedel, rannanniidul ja kliburannal.
  • Lätis kulgeb Ranniku matkarada samuti valdavalt liivarannal, kohati kivirannal ja mõnes lõigus rannaniidul. Rannalähistes metsades on korralikud metsateed. Mõnes koas võib liiv olla väga pehme, mis teeb liikumise raskeks.
  • Eestis kulgeb ranniku matkarada otse rannal vaid u 100 km ulatuses, peamiselt Haapsalu ja Tallinna vahel. Mujal on rannikul väga palju neemi, poolsaari, pillirooga kaetud märgalasid, luhtasid, lahtesid ja väikseid abajaid, mistõttu rannajoone järginime oleks keerukas ning seetõttu kulgeb ülejäänus 500 km rannalähedastel teedel, radadel ja maanteedel.
  • Linnades ja asulates kulgeb Ranniku matkarada kõnniteedel.

Aastaajad Balti riikides

Ranniku matkarada sobib matkamiseks aastaringselt. Igal aastaajal on omad eelised ja võlud, aga ka ebamugavused:

Suvi (juuni-august) on Eestis, Lätis ja Leedus turismihooaeg ning rannikul viibib rohkem inimesi kui muudel aastaaegadel ja mereäärsed majutuskohad on sgaeli pikalt ette reserveeritud. Suvel võib merevee temperatuur ulatuda +20 °C-ni või isegi 26 °C-ni, nii et tõenäoliselt saab minna ujuma. Olenevalt tuulesuunast võib siiski juhtuda, et ka kõige kuumemal suvepäeval on vesi jääkülm. Liivarandadel on mõnus kõndida paljajalu, ületades sel viisil ka väikeseid ojasid ja jõeniresid, mis merre voolavad. Suvel võib ette tulla ka pikemaid vihma- ja madalama õhutemperatuuriga (ca +13 °C) perioode, nii et soovitatav on eelnevalt ilmateadet kontrollida. 

Sügisel (september-november) muutub kogu loodus koos puulehtede värvumisega värviliseks ning metsad on täis seeni, marju ja pähkleid. See on ka lindude sügisrände aeg. Sügistormid uhuvad Leedu rannikul kaldale merevaiku. Sel hooajal võib osa majutus- ja söögikohti olla suletud. 

Marsruut on läbitav ka talvel (detsember-märts), kuid siis tuleb arvestada, et enamik teenuseid ei ole sel ajal kättesaadavad. Kui on püsiv lumi ja pakane, siis on võimalik mitu matkaetappi, näiteks Kuramaa rannikul, läbida suuskadel. Püsiv lumikate on Läänemere rannikul siiski harv nähtus, seda tuleb ette vaid kord või paar kümne aasta jooksul. Külmadel talvedel saab imetleda erinevaid jäämoodustisi. Sügisel ja talvel, eriti lumesulamise aegu, on paljudes väikestes jõgedes, mis suvel on jalgsi läbitavad, väga kõrge veeseis. Seetõttu tuleb nende ületamiseks leida lähim sild.

Kevadel (märts-mai) matkates saab olla tunnistajaks looduse ärkamisele. Kõikjal muutub loodus roheliseks, aedades lõhnavad sirelid ja linnud lendavad lõunamaalt tagasi. Ojades ja jõekestes, mis on suvel hõlpsasti ületatavad, võib veetase kevadel kõrge olla, mistõttu tuleb leida lähim sild. Kevadel on majutus- ja toitlustusteenuste pakkumine endiselt piiratud. Kevadel on rannikul tavaliselt hulga külmem kui sisemaal, sest talvel jahtunud meri vajab soojenemiseks rohkem aega.

Teenused ja infrastruktuur

Majutuskohtade arv on Ranniku matkaraja eri lõikudes väga erinev. Info majutusasutuste kohta leiad käesoleva teejuhi lõigukirjeldustest. Toodud on majutuse nimi, GPS-koordinaadid ja telefoninumber. Majutus tasub eelnevalt broneerida, eriti kõrghooajal (juuni-august). Talvel võivad aga osad kohad hoopis suletud olla. Kaardil on majutused tähistatud märgiga , telkimsiplatsid märgiga .

Toitlustuskohtade arv on eri lõikudes väga erinev. Mõnes lõigus pole ühtegi söögikohta. Pea meeles, et mõned ettevõtted on avatud vaid suvel või kindlatel aegadel, seega tuleks ette helistada.

Ranniku matkaraja ääres või vahetuses läheduses on üle 85 avalikult ligipääsetava, hästi välja arendatud ja tasuta puhkekoha. Puhkekohtades on enamasti varjualused, lauad, pingid, prügikastid ning lõkke- või grillimisvõimalus ja käimlad (mitte igal pool). Puhkekohad on ka paljude telkimisplatside ja majutuskohtade juures, kuid nende kasutamise osas tuleb omanikelt eelnevalt luba küsida. Lõigukirjelduste juures on vastavate sümbolitega märgitud, kas puhkekohas on lubatud panna üles telke, lõket teha ja grillida.

Poed on ainult tihedamalt asustatud piirkondades. Pane tähele, et mõnel Ranniku matkaraja lõigul pole terve päevateekonna või isegi mitme ulatuses ühtegi poodi. See teave on lõigukirjelduses kirjas.

Ühistransport (eelkõige buss, mõnes kohas ka rong) on matkaraja lähedal üldjuhul olemas, kuid sõidugraafikud tuleb kindlasti eelnevalt üle vaadata.

Leedus: www.autobusubilietai.lt/ (bussid), www.traukiniobilietas.lt (rongid).

Lätis: www.1188.lv/satiksme (bussid), www.pv.lv (rongid), and www.1188.lv (ühistransport).

Eestis: www.peatus.ee (bussid), www.tpilet.ee (bussid), www.elron.ee (rongid).

Klaipėdas, Liepājas, Ventspilsis, Jūrmalas, Riias, Pärnus, Haapsalus ja Tallinnas võib kasutada linna ühistransporti. Eesti saartele saab praamiga: Kihnu, Vormsi (www.veeteed.com), Saaremaa, Hiiumaa (www.praamid.ee). Osmussaarele sõiduks tuleb teha eelbroneering (www.osmussaar.ee, +372 5866 9980 Osmussaare Reisid).

Lõigukirjeldustes ja kaartidel on märgitud ka: pangaautomaadid, apteegid ja lähimad turismiinfopunktid. Hädaabitelefon:  112!

KUIDAS RANNIKU MATKARAJAL MATKATA?

  • Ranniku matkarada koosneb 73 erinevast lõigust, mis on käesolevas teejuhis ja veebis kirjeldatud.
  • Lõigud on nummerdatud nende rajamise järjekorras. Nidast Läti-Leedu piirini kulgevad lõigud # 64-73. Leedu-Läti piirilt Riiga kulgevad lõigud kannavad numbreid #1-23, Riiast Eesti-Läti piirini aga #24-30. Eesti-Läti piirilt Tallinnasse suunduvad lõigud #31-60. Mõnel Eesti saarel on tähistatud lõigud #61-63.
  • Iga # lõik on vaadeldav eraldi, iseseisva lõiguna. Teejuhis ja veebilehel on iga lõigu # soovituslikud algus- ja lõpp-punktid märgitud sümboliga . Lõike kombineerides saad liita mitu lõiku üheks marsruudiks ning kavandada endale mitmeks päevaks või isegi mitmeks kuuks sobiva marsruudi.
  • Matka võib alustada mis tahes punktist ning matkata võib mõlemat pidi (tähised on mõlemas suunas).
  • Sõltuvalt oma huvidest ja võimalustest võid mõned lõigud liikuda ühistranspordiga. Võid ka majutuskohtade omanikega iseenda ja oma pagasi transpordi osas kokku leppida.
  • Iga Ranniku matkaraja lõigu trükitavad kirjeldused ja alla laetavad GPX-failid on saadavad veebis www.baltictrails.eu/coastal/itinerary.
  • Ranniku matkarada tähistavad puudel ja muudel objektidel olevad valge-sini-valgetriibulised suunatähised. Asustatud kohtades asuvad tähised kleepsudena liiklusmärkidel ja teistel objektidel. Kura säärel ning Slītere ja Ķemeri rahvuspargis kattub Ranniku matkarada kohati teiste jalgsimatka- ja rattaradadega, mis on samuti värviliste märkidega tähistatud. Ole tähelepanelik ja jälgi hoolega Ranniku matkaraja tähiseid ning kasuta lisaks GPX-faile.
  • Ranniku matkaraja äärde on püstitatud ka mõned infotahvlid, mis samuti aitavad piirkonnaga tutvuda.
  • Kura säärel kulgeb Ranniku matkarada pikemat aega sirgelt piki Kura lahe kallast, Läänemere rannikul enamasti liivarannal või mereäärsetel metsaradadel. Rusnė saarel kulkgeval rajaharul saab matkaja kõndida poldriteedel ning väikestel kruusa- ja külateedel. Kura lahe idakaldal kulgeb rada peamiselt väiksetel rannateedel ja metsaradadel.
  • Kuramaal kulgeb Ranniku matkarada eelkõige otse kaldal ja rannaliival. Rajale jäävad ka mõned metsateed. Asulates viib rada edasi piki kõnniteid. Liivi lahe rannik on väga mitmekesine, liivarannad vahelduvad kiviklibuga ja rannaniitudega. Riia lähedal suundub Ranniku matkarada väikestele metsateedele ja kõnniteedele.
  • Eestis kulgeb Ranniku matkarada otse rannal vaid u 100 km ulatuses, peamiselt Haapsalu ja Tallinna vahel. Mujal on rannikul väga palju neemi, poolsaari, pillirooga kaetud märgalasid, luhtasid, lahtesid ja väikseid abajaid, mistõttu rannajoone järginime oleks keerukas ning seetõttu kulgeb ülejäänud 500 kilomeetril rannalähedastel teedel, radadel ja maanteedel.
  • Kohtades, kus Ranniku matkarada liigub mööda rannikut ja pikemat aega ei pea suunda muutma, ei ole rada märgistatud. Kuramaa rannikul, nii Läänemere avaosa kui ka Liivi lahe piirkonnas on luidetele paigutatud suured puidust infotahvlid, mis kirjeldavad asulat ning näitavad mõlemas suunas kaugust järgmise külani. 

Kuidas ma liigun mööda Ranniku matkarada, kui jätan oma auto alguspunkti?

  • Kui võimalik, lepi majutuskoha omanikuga transporditeenuse osas kokku: pererahvas võib su sõidutada su autoni või vajadusel sulle järgi tulla.
  • Koos matkates võib jätta ühe auto lõigu lõpp-punkti ning teise alguspunkti. Nii saad kasutada lõpp-punktis olevat autot, et minna järgi alguspunktis olevale autole. Kui võimalik, kasuta ühistransporti, et auto juurde tagasi saada.
  • Kui oled otsustanud kogu Ranniku matkaraja läbi käia, tuleks ühistranspordi kasutamine nii ühe riigi piires kui ka rahvusvahelised sõidud ette ära planeerida. Tallinna ja Riia ning Riia ja Klaipėda vajel toimub regulaarne bussiliiklus. Klaipėdast saab sõita bussiga Kura säärele ja Leedu-Vene piiril asuvasse Nidasse. Klaipėda ja Kura sääre vahel peavad ühendust kaks praami.

Teave teekattetüüpide kohta on leitav siit: baltictrails.eu/et/coastal/surfaces?lang=et

Käesolevas teejuhis ja GPX-failides olev teave vastab 2020. ja 2021. aasta teadmistele ja olukorrale. GPX-faile kasutades pane tähele, et kohati, nt metsas, rannikujärskakutel, linnades ja asulates võib Ranniku matkaraja marsruut võib olla vahepeal muudetud (st andmed võivad olla vigased).

Matkajasõbralik märgis

Matkajasõbralikku märgist võib Baltimaades taotleda iga teenusepakkuja, kes turiste teenindab. Märgisega näitab teenusepakkuja, et soovib olla matkaja suhtes “sõbralik” ning pakkuda sellele sihtgrupile vajalikke teenuseid. Märgis ei ole seotud ühegi konkreetse marsruudi või piirkonnaga. “Matkajasõbralikkuse” kriteeriumid toimivad teenuspakkujatele juhistena. Mõned neist on märgi saamiseks kohustuslikud, mõned aga soovituslikud. Märgist taotlev teenusepakkuja peab vastama vähemalt 75% kohustuslikele nõutele.

Loe lisaks:

Matkajasõbralik märgis

Hiker_Friendly_Criteria_Print_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (läti keeles) – trükiversioon
Hiker_Friendly_Criteria_en.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (inglise keeles)
Hiker_Friendly_Criteria_et.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (eesti keeles)
Hiker_Friendly_Criteria_lt.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (leedukeeles)
Hiker_Friendly_Criteria_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (läti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_et.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, eesti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_et.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, eesti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lt.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, leedu keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lt.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, leedu keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, läti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lv.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, läti keeles)

KASULIKUD NÕUANDED

Sularaha ja dokumendid

  • Võiksid matkale võtta veidi sularaha (eurod), sest mõnes kohas ei saa pangakaardiga maksta ja sularahaautomaadid puuduvad.
  • Eesti-Läti piiri ületamisel ning Lätis ja Leedus matkates peab kaasas olema isikut tõendav dokument.

 Varustus

  • Kruusastel ja kivistel lõikudel matkamiseks sobivad kõige paremini kinnised jalanõud. Võsastunud rannikualadel on mugav veekindlates jalatsites. Mõistlik on riietuda vihma- ja tuulekindlalt.
  • Soovitav on kaasa võtta esmaabikarp plaastritega, eriti algajate matkajate puhul.
  • Hea oleks kaasa võtta ka akupank telefoni jaoks, sest rajal on mitmeid pikki lõike, kus elektriseadmete laadimine pole võimalik.

Telkimine ja lõkkekohad

  • Leedus: ainult selleks ette nähtud kohtades. Rannal ei tohi lõket teha ega telkida.
  • Lätis:
    • teatud kaitsealadel (), nagu rahvuspargid, looduspargid ja looduskaitsealad, võib telkida ja lõket teha ainult selleks spetsiaalselt ette valmistatud kohtades;
    • väljaspool kaitsealasid võib rannal telkida ja lõket teha alal, mis jääb veepiiri ja esimese taimestunud luite vahele, välja arvatud seal, kus kohalik omavalitsus on selle keelanud. Piirangutega saab lähemat tutvuda lähimas turismiinfokeskuses .
  • Eestis: telkida ja lõket teha tohib ainult selleks ette nähtud kohtades. Rannal telkida ei tohi.
  • Kui lõkkekohas lõkkematerjal puudub, võib lõkke jaoks korjata kuivi oksi. Jälgi hoolikalt, et lõke oleks hoolikalt kustutatud.
  • Kaasaskantavat grilli kasuta ainult selleks ette nähtud lõkkekohtades.
  • Tuleohtlikul perioodil, tavaliselt suvel, on lõkke tegemine keelatud. Info tuleohutuse kohta Eestis: www.emhi.ee; Lätis: www.lvgmc.lv; Leedus: www.meteo.lt/lt/misku-gaisringumo-klases-prognozes. Jälgi, et metsaminek pole tuleohu tõttu keelatud (Lätis vt www.vmd.gov.lv, Leedus www.vivmu.lt). Leedus asuval Kura säärel, kus lõkke tegemine on lubatud, on lõkkekohtadesse paigaldatud infotahvlid hädaabinumbriga, kuhu tulekahju korral helistada.
  • Tulekahju korral helista Lätis 112. Eestis olles helista Päästeameti numbrile 1524 või lähimasse RMK teabekeskusesse (www.rmk.ee).
  • Eestis, Lätis ja Leedus võib ohutusreegleid järgides kasutada kaasaskantavat priimust, et teha süüa, kohvi või teed. Gaasiballoone saab osta järgmistest Ranniku matkaraja lähedusse jäävatest kauplustest (helista igaks juhuks ette ja uuri, kas balloonid on olemas):

Riia

Kauplus “Gandrs”, Riia, Kalnciema 28, +371 25445223

Kaubanduskeskus “Alfa", TP “Alfa”, Brīvības gatve 372, +371 22018137

Tallinn

Tööriistamarket, Pärnu mnt 238, Tallinn, +372 53440330

Matkasport, Järve kaubanduskeskus, Pärnu mnt 234, +372 6813140

Ohutus ja kommunikatsioon

  • Kui sul on küsimusi Ranniku matkaraja kohta, võta ühendust kohaliku infopunktiga   või kontakteeru veebilehe www.baltictrails.eu kaudu.
  • Mõnes kohas võib mobiilse andmeside võrk olla hõre.
  • Enamikes majutus- ja söögikohtades on Wi-Fi.
  • Paljandid ja rannaastangud koosnevad settekivimitest, mis võivad pudeneda. Paljandite juures võib esineda maalihet või varinguid.
  • Tugeva tuule korral on ohtlik liikuda piirkonnas, kus lained löövad vastu pankrannikut; sel juhul tuleks valida teine liikumistee.
  • Sooja ilmaga on hea, kui kaasas on sääsetõrjevahend. Põõsastes ja rohus võib olla puuke.
  • Läänemeres ega siseveekogudes pole ühtegi taime- ega loomaliiki, mis oleks inimese jaoks mürgine või ohtlik (sh meduusid). Baltimaade ainus mürkmadu on rästik. Tavaliselt rästik ei ründa, v.a juhul, kui ta tunneb end ohustatuna. Rästikud elavad raiesmikel ja metsaservades, rabades ja hõredates männikutes, kus kasvab kanarbik, mustikas ja pohl. Neile meeldib metsaradadel end soojendada.
  • Rannikule võib olla uhutud nn fosforiiti. Need on nõukogude keemiarelva jäänused, mis näevad välja nagu merevaik ja on väga ohtlikud. Teavita leiust politseid telefonil 110 või 112.
  • Endised militaarobjektid, mis pole külastajatele avatud, võivad olla ohtlikud.
  • Politsei vastab numbril 112.
  • Endised sõjaväeosade asupaigad, mis pole külastajatele avatud, võivad olla ohtlikud.
  • Karud ei ründa inimesi – karude peletamiseks tee häält (räägi, laula).

 Keskkonnasõbralik matkamine

  • Looduskaitsealasid ja loodusobjekte tähistab sümbol
  • Nii Eestis, Lätis kui ka Leedus võib juua kraanivett. Kasuta korduvkasutatavat pudelit!
  • Kõnni vaikselt, et loomi-linde või teisi matkajaid mitte segada.
  • Proovi valida vähempakendatud kaup ning viska prügi lähimasse prügikasti.
  • Kaitsealadel järgi kehtestatud käitumisreegleid. Eesti igaüheõigus ehk käitumisjuhised looduses on leitavad RMK veebilehelt: https://loodusegakoos.ee/kuidas-looduses-kaituda/igauheoigus.
  • Rohkem infot Läti kaitsealadel matkamiseks: www.daba.gov.lv. Sealt leiad ka näpunäited keskkonnasõbralikuks matkamiseks kaitsealadel.

Koeraga reisimine

  • Metsas jalutades jälgi tähelepanelikult, et su koer ei häiriks loomi ega linde, kevadel tuleb jälgida, et nad ei vigastaks hülgepoegi. Kaitsealadel peavad koerad olema jalutusrihmaga.
  • Koertega seonduvad eeskirjad, sh kohad, kus koerad võivad liikuda ilma jalutusrihmata, sätestab iga kohalik omavalitsus. Need reeglid võivad aeg-ajalt muutuda, seega on kõige kindlam kohaliku omavalitsusega ühendust võtta.
  • Enamikes linnades ja asulates peavad koerad olema jalutusrihmaga. Koeraomanik peab tagama, et koer ei kahjustaks teisi inimesi, loomi ega vara.
  • Koerad pole lubatud laste mänguväljakutel, spordiväljakutel ja mõnedes puhkekohtades, eeskätt ujumiskohtades (erandiks on juhtkoerad).
  • Kui suundud käesolevas teejuhis toodud puhkekohta, peab koer olema rihmastatud.
  • Praamil sõites peab koer olema rihmastatud ja suukorviga.
  • Rannas ja rannalähedastel aladel peab koer olema rihmastatud ning omanik peab tagama, et koer ei häiriks pesitsevaid või puhkavaid linde ja teisi loomi, sh hülgepoegi, kes võivad kevaditi rannal olla.
  • Asulatelähedastes randades on spetsiaalsed alad, kus koeraga liikumine on lubatud. Teatud randades on koerad keelatud, neist tuleks suvel ringiga mööduda. Koerasõbralikud rannad on järgmised:

Nida (GPS: 55.32511, 20.99223),
Juodkrantė (GPS: 55.54094, 21.09848),
Smiltynė (GPS: 55.71176, 21.09525),
Nemirseta (GPS: 55.86966, 21.06346),
Ventspils (GPS: 57.378839, 21.517392 kuni GPS: 57.382166, 21.520697),
Liepāja (GPS: 56.509326, 20.990846 kuni GPS: 56.520494, 20.9826140).

NaviCup


Mobiilirakendus NaviCup viib matkamismugavuse uuele tasemele. Laadi alla: Google Play või App Store.

Loe rohkem: NaviCup website

Käesolevas teejuhis ja GPX-failides olev teave vastab 2020. ja 2021. aasta teadmistele ja olukorrale. GPX-faile kasutades pane tähele, et kohati, nt metsas, rannikujärskakutel, linnades ja asulates võib Ranniku matkaraja marsruut võib olla vahepeal muudetud (st andmed võivad olla vigased).