Ranniku Matkarada - Turundus

See lehekülg kajastab Ranniku matkaraja üldinfot, mis on vajalik eelkõige piirkondlike turismiinfokeskuste, majutusasutuste ja teiste ettevõtjate trükiste jaoks. Lehe allosas on teie veebilehtedele sobivad bännerid ning ametlikud logod nii eesti, läti, inglese, vene ja saksa keeles. Palun kasutage oma keelele sobivaid logosid.

Lühike, kokkuvõtlik kirjeldus

Läänemere kallastel kulgev Ranniku matkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E9. Matkarada algab Vene-Leedu piirilt Nida külas ning lõpeb Tallinna sadamas. Matkaraja kogupikkus on 1419 km, millest 216 km kulgeb Leedus, 581 km Lätis ja 622 km Eestis. Ranniku matkarajale võib suunduda mis tahes punktist ning seda võib läbida mõlemat pidi. Rada on märgistatud mõlemas suunas ja alguspunktiks sobib seega ka Tallinn. Rada on jaotatud ühe päevaga läbitavateks lõikudeks ning märgitud on ka raskusaste, seega saad ise endale kõige sobivama lõigu ja liikumissuuna valida. Tule Ranniku matkarajale mis iganes punktist, puhka täpselt siis, kui vaja ning tule aga uuesti, kui tunned, on aeg matkata!

English

Latviski

Eesti keeles

 

Pikem, üksikasjalikum kirjeldus

Läänemere kallastel kulgev Ranniku matkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E9. Matkarada algab Vene-Leedu piirilt Nida külas ning lõpeb Tallinna sadamas. Matkaraja kogupikkus on 1419 km, millest 216 km kulgeb Leedus, 581 km Lätis ja 622 km Eestis. Ranniku matkarajale võib suunduda mis tahes punktist ning seda võib läbida mõlemat pidi. Rada on märgistatud mõlemas suunas ja alguspunktiks sobib seega ka Tallinn.

Kuidas Ranniku matkarajale minna?

Ranniku matkarada koosneb 73-st ühe- või kahepäevasest matkalõigust. Iga päeva võib vaadelda kui eraldi matkarada. Lõike kombineerides saab kavandada mitmepäevase matka. Ranniku matkarajale võib minna mis tahes füüsiliselt ligipääsetavast paigast ning liikuda omale sobivas suunas – rada on märgistatud mõlemas suunas. Teejuhis on kirjas iga lõigu soovituslik algus- ja lõpp-punkt. Olenevalt oma võimalustest ja huvidest võib mõne lõigu või teejupi liikuda ühistranspordiga, mitte jalgsi, samuti võib majutuskohtade omanikega kokku leppida transpordiabi osas. Ranniku matkarada on tähistatud valge-sinise-valgetriibulise märgiga puudel, kividel ja teistel looduslikel objektidel ning Ranniku matkaraja marsruudikleepsuga liiklusmärkidel, elektripostidel, sildadel jms. Kohtades, kus Ranniku matkarada liigub mööda rannikut ja pikemat aega ei pea suunda muutma, ei ole rada märgistatud. Kuramaa rannikul, nii Läänemere avaosa kui ka Liivi lahe piirkonnas on luidetele paigutatud suured puidust infotahvlid, mis kirjeldavad asulat ning näitavad mõlemas suunas kaugust järgmise külani. Infotahvleid on Ranniku matkarajal mujalgi.

Matkaraja eripära

Leedus kulgeb Ranniku matkarada peamiselt liivarandadel, kõnniteedel ja metsaradadel. Mõnes kohas suundub rada asfaldile või kruusateele, paiguti ka pinnase- või laudteele, rannaniidule või kliburannale. Lätis kulgeb matkarada eelkõige liivarammal, kohati kivirannal ning mõnes lühemas lõigus rannaniidul. Läti rannikut iseloomustuavad arvukad liivaluited. Mereäärses metsas on hästihooldatud metsarajad ja väiksed külateed. Eestis kulgeb Ranniku matkarada otse rannal vaid u 100 km ulatuses, peamiselt Haapsalu ja Tallinna vahel. Mujal on rannikul väga palju neemi, poolsaari, pillirooga kaetud märgalasid, luhtasid, lahtesid ja väikseid abajaid, mistõttu rannajoone järginime oleks keerukas ning seetõttu kulgeb ülejäänud 500 kilomeetril rannalähedastel teedel, radadel ja maanteedel.

Ranniku matkarada ja neli aastaaega

Ranniku matkarada sobib matkamiseks aastaringselt. Suvi on Eestis, Lätis ja Leedus turismihooaeg ning rannikul viibib rohkem inimesi kui muudel aastaaegadel ja mereäärsed majutuskohad on sgaeli pikalt ette reserveeritud. Suvel saab meres ujuda, kõndida paljajalu liivarannal ja kõndida läbi väikeste ojade, mis merre voolavad. Suvel võib ette tulla ka pikemaid vihma- ja madalama õhutemperatuuriga (ca +13 °C) perioode, nii et soovitatav on eelnevalt ilmateadet kontrollida. Sügisel muutub kogu loodus koos puulehtede värvumisega värviliseks, eriti Eestis, ning metsad on täis seeni, marju ja pähkleid. See on ka lindude sügisrände aeg. Sügistormid uhuvad Leedu rannikul kaldale merevaiku. Sel hooajal võib osa majutus- ja söögikohti olla suletud. Marsruut on läbitav ka talvel, kuid siis tuleb arvestada, et enamik teenuseid ei ole sel ajal kättesaadavad. Kui on püsiv lumi ja pakane, siis on võimalik mitu matkaetappi, näiteks Kuramaa rannikul, läbida suuskadel. Külmadel talvedel saab imetleda erinevaid jäämoodustisi, nt Pakri pankrannikul. Sügisel ja talvel, eriti lumesulamise aegu, on paljudes väikestes jõgedes, mis suvel on jalgsi läbitavad, väga kõrge veeseis. Seetõttu tuleb nende ületamiseks leida lähim sild. Kevadel matkates saab olla tunnistajaks looduse ärkamisele. Kõikjal muutub loodus roheliseks, aedades lõhnavad sirelid ja linnud lendavad lõunamaalt tagasi. Ojades ja jõekestes, mis on suvel hõlpsasti ületatavad, võib veetase kevadel kõrge olla, mistõttu tuleb leida lähim sild. Kevadel on majutus- ja toitlustusteenuste pakkumine endiselt piiratud. 

Kasulikud nõuanded

Võiksid matkale võtta veidi sularaha (eurod), sest mõnes kohas ei saa pangakaardiga maksta ja sularahaautomaadid puuduvad. Riigipiiride ületamisel ja piirialadel matkates peab kaasas olema isikut tõendav dokument. Kruusastel ja kivistel lõikudel liikumiseks sobivad kõige paremini kinnised jalanõud. Võsastunud rannikualadel on mugav veekindlates jalatsites. Mõistlik on riietuda vihma- ja tuulekindlalt. Soovitav on kaasa võtta esmaabikarp plaastritega, eriti algajate matkajate puhul. Hea oleks kaasa võtta ka akupank telefoni jaoks. Mõnes kohas ei pruugi olla andmesidet. Enamikes majutus- ja toitlustusasutustes on olemas Wi-Fi. Paljandid ja rannaastangud koosnevad settekivimitest, mis võivad pudeneda. Paljandite juures võib esineda maalihet või varinguid. Tugeva tuule korral on ohtlik liikuda piirkonnas, kus lained löövad vastu pankrannikut; sel juhul tuleks valida teine liikumistee.

Tule Ranniku matkarajale mis iganes punktist, puhka täpselt siis, kui vaja ning tule aga uuesti, kui tunned, on aeg matkata! Rohkem infot: www.coastalhiking.eu.

Huvitav teada

Läänemere kallastel kulgev Ranniku matkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E9. Matkarada algab Vene-Leedu piirilt Nida külas ning lõpeb Tallinna sadamas. Ranniku matkarajale võib suunduda mis tahes punktist ning seda võib läbida mõlemat pidi. Rada on märgistatud mõlemas suunas ja alguspunktiks sobib seega ka Tallinn. Rada on jaotatud ühe päevaga läbitavateks lõikudeks ning märgitud on ka raskusaste, seega saad ise endale kõige sobivama lõigu ja liikumissuuna valida.

  • Pikkus: 1419 km, millest 216 km on Leedus, 581 km Lätis ja 622 km Eestis.
  • Matkarajal on kaks pealinna, mille vanalinnad kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse: Riia ja Tallinn. Ka Kura sääre rahvuspark kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
  • Piirkond: Läänemere, sh Liivi lahe ja Soome lahe rannikud
  • Marsruut: Nida (Leedu) – Klaipėda – Palanga – Nida (Läti) – Liepāja – Ventspils – Kolka neem – Jūrmala – Riia – Saulkrasti – Ainaži – Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinn.
  • Kõrgeimad punktid: Kura säär Leedus (rajale jäävas lõigus kuni 67 m ü.m.p), Rannamõisa pank Eestis (35 m ü.m.p), Pakri tuletorn koos Pakri pangaga (vaateplatvorm on u 70 m ü.m.p).
  • Marsruudi läbimiseks vajalik aeg: umbes 70-72 päeva. Kogenud matkajad suudavad raja läbida kiiremini.
  • Mida vaadata: Ranniku matkarajale või selle lähedale jääb enam kui 600 loodus-, ajaloo- ja kultuuriobjekti ja vaatamisväärsust.
  • Ranniku matkaraja lähistele jäävad arvukad Eesti saared: Kihnu, Saaremaa, Muhu, Hiiumaa, Vormsi, Osmussaar, Naisaar.

Tule Ranniku matkarajale mis iganes punktist, puhka täpselt siis, kui vaja ning tule aga uuesti, kui tunned, on aeg matkata! Rohkem infot: www.coastalhiking.eu.

Iga lõigu ehk päevateekonna üksiksasjalikud kirjeldused viies keeles on olemas meie veebilehel. Neid kirjeldusi võib turunduseesmärkidel julgesti kasutada. Vali just need lõigud, mis jäävad sinu asukoha lähedale: https://baltictrails.eu/et/coastal/itinerary?8&lang=et

Logofailid raster- ja vektorformaadis

Vektorfailid ja nende kasutusjuhendid on leitavad Ranniku matkaraja stiiliraamatust.

Ranniku matkaraja stiiliraamat

Coastalhiking_brandbook_et.pdf
Ranniku matkaraja stiiliraamat (eesti keeles)
Coastalhiking_brandbook_lt.pdf
Ranniku matkaraja stiiliraamat (leedu keeles)
Coastalhiking_brandbook_lv.pdf
Ranniku matkaraja stiiliraamat (läti keeles)

Matkajasõbralik märgis

Hiker_Friendly_Criteria_Print_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (läti keeles) – trükiversioon
Hiker_Friendly_Criteria_en.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (inglise keeles)
Hiker_Friendly_Criteria_et.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (eesti keeles)
Hiker_Friendly_Criteria_lt.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (leedukeeles)
Hiker_Friendly_Criteria_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” kriteeriumid (läti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_et.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, eesti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_et.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, eesti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lt.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, leedu keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lt.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, leedu keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lv.pdf
Märgise “Matkajasõbralik” logo (pdf, läti keeles)
Hiker_Friendly_Logo_lv.png
Märgise “Matkajasõbralik” logo (png, läti keeles)

Ranniku matkaraja märgistamisjuhised

CoastalHiking_Marking_Guidelines_en.pdf
Ranniku matkaraja märgistamisjuhised (inglise keeles)
CoastalHiking_Marking_Guidelines_et.pdf
Ranniku matkaraja märgistamisjuhised (eesti keeles)
CoastalHiking_Marking_Guidelines_lt.pdf
Ranniku matkaraja märgistamisjuhised (leedukeeles)
CoastalHiking_Marking_Guidelines_lv.pdf
Ranniku matkaraja märgistamisjuhised (läti keeles)