Ranniku matkarada - Jalgrattaga läbitav

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.

Ranniku matkaraja esimesel neljal kilomeetril kohtab erinevaid kaitserajatisi ja rannapatareide varemeid, mis võivad huvi pakkuda sõjaajaloo huvilistele, kuid matkamiseks on tegu kõige keerulisema lõiguga Kuramaa rannikul. Kindluse taga, pärast Cietokšņa kanalit, lookleb rada lühikest aega rannaäärsel niidul, jõudes seejärel rannaribale ja jätkudes mööda randa kuni Ziemupeni. Rannariba on lai, muutudes tugeva tuulega Lenkupe ja Kārļupīte jõgede vahel kitsamaks. Kohati on teel väiksemaid pankrannikuid, kuid valdavalt kulgeb tee mööda kõrgeid, paiguti merre uhutud eelluiteid. Räägitakse, et Ziemupe sügavikus on hukkunud palju laevu ning üks olla põhja läinud koguni koos pronkskahuritega.

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.

Ranniku matkaraja lõigul jäävad Pāvilostast kirdesse erakordsed vaated hallidele luidetele. Mõne kilomeetri pärast algab ka üks matkaraja kaunimaid lõike: 20 km uhkeid liivaklinte. Kõige huvitavamad rannikuvaated avanevad Strante, Ulmale ja Rīva jõesuudme juures. Varisenud ranniku alaosas õitsevad suviti orhideed. Jūrkalne kandis saab näha kahte päikeseloojangut – esimest rannajoonelt ning teist hetk hiljem kõrge pankranniku otsast vaadates.

Ranniku matkaraja Jūrkalne – Sārnate lõigul jätkub muljetavaldav Läänemere kõrge liivakallas. Ošvalki kandis laskub kallas alla, muutudes tihedate pajutihnikutega kaetud
eelluiteks. Sārnate juures näeb aga taas piirkonnale iseloomulikke kõrgeid kaldaid. Siin avanevad suhteliselt lühikese rännaku jooksul mitmed meeldejäävad loodusvaated.

Ranniku matkaraja Sārnate – Užava lõigul on Sārnate kandis näha Läänemere kõrget liivarannikut, mis põhja poole liikudes jääb järjest madalamaks, kuni muutub merre uhutud luitevalliks. Vendzavase ja Užava tuletorni vahel avanevad Läti jaoks ebatavalised vaated – loodus meenutab siin hõreda taimestikuga mahajäetud liiva-kivikõrbe – see on
nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Užava jõe suudme lähedal muutub luiteala järjest laiemaks ja luitevall madalamaks. Romantilise Užava tuletorni juurest avaneb üks matkaraja kaunimaid vaateid.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja lõik läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Matkarada lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala linnaosa ja vanalinna, üle Venta jõe ning mööda kergliiklusteed läbi Pārventa linnaosa Staldzene poole. Tehes tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas  mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.

Ranniku matkaraja lõigul Staldzene – Oviši näeb Staldzene rannas mõne meetri kõrgust liivakivipaljandit, mis tõuseb järjest kõrgemaks (kõrgeim punkt Kokkalns – 29 m). Pärast Liepenet muutub rannik tasapisi madalamaks ning Jaunupest Ovišragsi neemeni saab näha laiu liivaluiteid, mis on kõige laiemad Ovišragsi neeme tipus.

Ranniku matkaraja lõik viib läbi Oviši looduskaitseala, mida iseloomustavad laiad liivarannad ja luited. Siinse ranna munakivid ja liiv moodustavad suuri maastikumosaiike. Lūžņas köidab tähelepanu erinevatest ajastutest pärit militaarpärand. Lūžupe jõe suudmealal peab arvestama lindude pesitsusajal kehtivate piirangutega: 01.04–15.07 on seal liikumine keelatud. Ümber saab minna, jälgides matkaraja viitasid. Marsruudi lõpp-punkt, Miķeļbāka tuletorn, paistab juba kaugelt.

Ranniku matkaraja lõigul Miķeļtornisest kuni Irbe vantsilla pöördeni avanevad vaated madala ja hõreda eelluitega rannaalale. Umbes 4,5 km kulgeb rada ümber Irbe suudmeala – siin on hooajaline looduskaitseala ja lindude pesitsusperioodil 01.04–1.08 on alal viibimine keelatud. Matkarada viib kaitsealast mööda läbi kõrgete luitevallidega männimetsa, mille nõlvad on seene- ja marjarikkad. Irbe jõe suudme järel kuni Sīkragsini laiub avar liivarand, millest jookseb umbes kilomeeter enne Sīkragsi risti läbi Ķikansi oja, tähistades Slītere rahvuspargi piiri.

Ranniku matkaraja lõigul Sīkragsist kuni Mazirbeni laiub liivane rannaala, millest voolab risti läbi Mazirbe jõgi. Matkarada viib läbi Mazirbe keskuse, kus saab tutvuda liivlaste ajalooga. Edasi kulgeb rada mööda väikeseid metsa- ja põlluteid läbi liivlaste rannakülade, Košragsi ja Pitragsi, kuni jõuab Saunagsisse. Kuramaa rand on ainuke paik, kus saab tutvuda maailma ühe väikseima rahva, liivlaste, kultuuripärandiga. Siin on ka kakskeelsed teeviidad: läti ja liivi keeltes.

Ranniku matkaraja lõik lookleb mööda väikeseid põllu- ja metsateid Saunagsist Vaideni, kus pöördub tagasi mereranda. Kolka neemeni sirutuvad laiad, liivased rannaribad, vaheldudes madalate ja hõreda taimestikuga eelluidetega, mille järel ilmuvad taas metsatukkadega kaetud rannaluited. Ligikaudu 2 km jagu on lainete uhutud liivaranda, mille taga kerkivad Dumbrkalni künkad. Kolka neem – Läänemere ja Liivi lahe vaheline piirineem – on Läänemere ranniku üks populaarsemaid linnuvaatluspiirkondi.

Ranniku matkaraja lõigul Kolkast Ģipka suunas märkab Kolka neemelt ära pöörates selget erinevust Läänemere ja Liivi lahe vahel. Matkaraja esimesed 10 km kulgevad piki Slītere rahvuspargi rannikut, mida iseloomustavad merre uhutud männitüved, kunagise kalurikolhoosi tootmishooned, sadamakai ja Ēvaži pankrannik. Viimase lähistel on ebatavaliselt kitsas liivane rannariba, mille kohale on kaardunud sanglepad. Ka edasist lõiku kuni Ģipkani iseloomustab kitsas, liivane ja siia suubuvate väikeste ojadega rannariba (suviti on veetase väga madal). Slītere rahvuspargi rannik oli nõukogude ajal kahekordne keeluala – siin oli looduskaitseala ja piiritsoon.

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.

Ranniku matkaraja Kaltene – Mērsrags lõigu muudavad eriti mitmekülgseks selle loodus, kultuuri- ja ajaloopärand ning kaunid vaated. Kaltene lähistel rikastavad rannajoont väikesed lahesopid ja kivised kaldad. Edasi kulgeb matkarada kõrkjatest ja taimestikust kinnikasvanud randa. Hiljem on kivine rannariba kohati vaid paari meetri laiune, paiguti savine, kõrkjatest läbikasvanud ning tihti täis adruvalle. Valgaciemsi ja Mērsragsi vahel muutub rand jälle liivaseks.
 

Ranniku matkaraja Mērsrags – Engure lõigul viib tee Mērsragsi külakeskusest läbi männimetsa randa. Edasi jääb matkarajast ühele poole rohtu ja kõrkjatesse kasvanud kivine rannariba ning teisele poole metsaga kaetud rannaluited. Kohati on rand justkui sillutatud väikeste ümarate kividega, teisalt kohtab liigirikkaid halle luiteid. Bērzciemsi juures avanevad rannaniidud ja kaugele merre ulatuvad madalikud (populaarne linnuvaatluskoht). Kinnikasvanud rand jätkub kuni Abragciemsini, edasi kuni Engureni on liivaluited.

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.

Ranniku matkaraja Ragaciems – Dubulti vahelise lõigu esimene kolmandik kulgeb Ķemersi rahvuspargis, kus saab tutvuda ajalooliste kalurikülade, paadikuuride ja kalaturuga. Starpiņupīte jõe suudmeala on populaarne linnuvaatluskoht. Ragaciemsi külast paistab hästi ka kogu Jūrmala rannajoon. Jaunķemerist kuni Dubultini kulgeb rada mööda Liivi lahe kõige laiemat liivaranda ja läbi Jūrmala ajaloolise kuurortlinna, mis on ühtlasi Läti pikim linn. Ilusate suviste ilmadega on siinses rannas palju suvitajaid.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.

Ranniku matkarada teeb alguses väikese tiiru Riia kesklinnas – vanalinnas ja kanali ääres, jätkub läbi Kronvaldsi pargi, mööda juugendstiilis Alberti tänavat kuni Miera tänavani, liikudes edasi läbi suure kalmistu (Lielie kapi) ning piki Koknese ja Osta puiesteid. Läbides Mežaparksi linnaosa jõuab rada Jaunmīlgrāvisesse ja ületab Mīlgrāvise kanali. Edasi lookleb rada mööda Vecāķi puiesteed kuni Ziemeļblāzma kultuurikeskuseni ja Vecdaugava jõe kallasteni, millest mõne kilomeetri kaugusele jääb Vecāķi asula. Pärast kahepäevast teekonda läbi Riia linna jõuab matkarada tagasi randa.

Ranniku matkaraja Saulkrasti – Lauči lõigu esimesed kilomeetrid kuni Zvejniekciemsini võib läbida mööda randa või liikuda läbi rannikuäärse männimetsa. Teele jääb vana kalavõrkude ja –tarvikute hoiustamise kuur. Enne Skulte sadamat ilmestavad Zvejniekciemsi rannikut ka kivid. Tehes tiiru ümber Aģe jõe suudmeala ja sadama, naaseb matkarada mereranda, kus juba kaugelt paistab Ārņu neem ja selle taga suure pruuni kivirahnu selg – Lielais Lauču akmens. Matkaraja lõigule jäävad mitmekülgsed rannikuvaated.

Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.

Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.

Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.
 

Ranniku matkarada algab Eestis Iklast. Ikla – Treimani lõigul kulgeb teekond mööda vana Riia maanteed. Peale Treimani keerab rada mere poole ja kulgeb järgnevad 2,8 km mööda kitsaid, liivaseid, kiviseid ja kohati võsastunud luiteid. Olles teinud tiiru ümber Orajõe oja, naaseb rada parkla juures luidetele ja viib matkaja umbes 4 km jalutuskäigule kuni Lepanina hotellini. Seal tuleb minna tagasi vana Riia maanteele, mis viib Kablisse. Tee peale jäävad head võimalused linnuvaatluseks. Rannaäärsed alad kuni Pärnuni, linn kaasa arvatud, on ammusest ajast armastatud piirkond vaba aja ja rannapuhkuse veetmiseks.

Ranniku matkaraja lõik Kablist Häädemeeste lõunaosani tuleb läbida mööda vana Riia maanteed, sest teest mereni laiuvad roostunud ja abajatega rannaniidud. Antud lõik sobib eriti hästi linnuvaatluseks. Vahetult enne Häädemeestet keerab matkarada maanteelt kõrvale, lookleb Jaagupi hoiualal ja teeb lääne poolt alevikule tiiru peale, ronib kord kõrgele luitenõlvale ja laskub siis taas alla luidete vahelisse kõrgesse männikusse. Matkaraja ääres on head marja- ja seenemetsad.

Ranniku matkaraja Häädemeeste - Uulu lõik sobib vastupidavatele matkajatele, kes eelistavad rannaala asemel rännata metsarajal. Rada kulgeb läbi Luitemaa looduskaitseala suursuguste okaspuumetsade ja valge põdrasamblavaibaga kaetud sisemaaluidete. Suviti ja sügiseti leidub siin mitmeid kohti linnu- ja loomavaatluseks ning seente ja marjade korjamiseks. Rada lookleb mööda Maarjapeakse raba ning viib läbi metsade ja raiesmike mosaiigi Lepaküla ja Uulu küladeni.

Ranniku matkaraja Uulu - Pärnu lõik kulgeb alguses männimetsade vahel olevaid vanu mereäärseid teid pidi, kuid pärast Lottemaa teemaparki keerab mere poole jõudes Reiu randa. Edasi tuleb kõndida mööda võsastuvat luidet ning umbes 4 km pärast pöörata sisemaa suunas,  läbida golfiväljaku äärne territoorium ja võtta suund Pärnu linnale. Raeküla linnaosas kulgeb matkarada piki märgala ja metsa piiri. Umbes 6 km pikkuse tiiru järel ümber märgalade jõuab rada Pärnu randa. Edasi viib teekond läbi Pärnu linna, Vallikääru aasa, üle Pärnu ja Sauga jõgede ja lõpeb Vana-Pärnus.

Ranniku matkaraja Pärnu – Liu lõik lookleb läbi Pärnu läänepoolse eeslinna ja üle Audru jõe Valgeranna poole. Rada ääristab lõuna poolt mets ja valge liivarand, põhja poolt aga Valgeranna golfiväljak. Valgerannast edasi kulgeb rada Pärnu lahe põhjakülje poldrite vahel, Audru poldritelt avanevad kaunid vaated Pärnu lahele. Audru roostiku tagant keerab rada lõunasse ning kulgeb läbi rannakülade ja väikeste kalasadamate, kus saab jälgida kalurite argitoimetusi ja kui veab, siis maitsta ka suitsukala.

Ranniku matkaraja Liu – Munalaiu lõik kulgeb mööda teid ja jalgradu. Marsruut sobib linnuvaatluseks, sest mere ääres on niisked rannaniidud, roostikud, madalikud ja kinnikasvanud lahesopid. Pärast Liu sadamat vahetab rannatee keerulise ja raskesti läbitava rannajoone tõttu tihti suunda. Parimad paigad loodus- ja linnuvaatluseks on Kavaru külas, Peerni sadama piirkonnas ja Munalaiu sadamas. Viimasest avaneb hea vaade avarale Pärnu lahele, Kihnu väinale ja saartele – Sorgule, Manilaiule ja Kihnule, aga ka rannaniitudele koos seal olevate kariloomadega.

Ranniku matkaraja Munalaiu – Tõstamaa rannaäärsel lõigul on palju märgalasid, seetõttu pääseb mere äärde vaid mõnest kohast. Munalaiu sadamast lookleb matkarada mööda teeperve läbi Lao küla kuni Tõstamaani. Esimene pääs merele on Selistest lõunas, teine on Värati sadama lähedal (teel Väratisse näeb maalilisi rannaniitusid koos kariloomadega) ja kolmas on Suti külas.

Ranniku matkaraja Tõstamaa – Matsi lõigul näeb tõelist maaelu idülli. Rannajoont liigendavad paljud madalad lahesopid ja poolsaared, mille vahel on rannaniidud, roostikud ja abajad, aga ka ligipääsmatud laiud. Liikudes mööda väikeseid külavaheteid, mida ääristavad sügiseti punetavad pihlakad, saab näha talumajasid ning karjamaid lehmade ja kitsedega. Taluhoovid vahelduvad kiviaedade, põldude ja kadakasaludega. Pääs mere äärde ja puhkekohad asuvad matkarajast lõuna pool, Kastna küla lähedal.

Ranniku matkaraja Matsi – Varbla lõik teeb tiiru läbi Kulli küla ja kulgeb edasi 5 km mööda kohalikke metsade ja luidetega ääristatud teid. See piirkond on sügiseti marja- ja seenerohke. Olles teinud tiiru ümber Uue-Varbla mõisa, jõuab matkarada Varbla külla. Matkaraja lõigul asuv Matsi rand on kuni Haapsaluni üks vähestest liivarandadest.

Ranniku matkaraja Varbla – Pivarootsi lõik kulgeb mööda rannaäärseid teid, kuid meri on nähtav vaid kahes kohas, sest rannajoont palistavad madalad lahesopid, laiud, niisked rannaniidud, roostikud, abajad, rabad ja pisikesed merest eraldunud järved. Varbla – Allika lähistel avanevad vaated haritud põllumaadele, Allika – Tamba lõik läheb läbi kaunitest metsadest. Tehes tiiru ümber Paatsalu ja Illuste mõisate, jätkub matkarada üle Nehatu looduskaitseala märgalade ja lookleb Muriste küla juures piki teed, mida ääristab muljetavaldav kiviaed. Enne Pivarootsi mõisa avaneb vaade avaratele karjamaadele ja lahele.

Ranniku matkaraja Pivarootsi – Virtsu lõigul kulgeb rada umbes 3,7 km mööda kunagist Virtsu – Rapla kitsarööpmelise raudteetammi. Kirsiks tordil on Puhtulaiu poolsaar, mis kunagi oli saar, kuid on tänaseks maismaaga kokku kasvanud. Poolsaarel kasvab laialehine, huvitava taimestiku ja põlispuudega mets, kus on mitmeid mälestusmärke. Virtsu sadamast läheb praam Muhu saarele, mis on tammiga ühendatud Saaremaaga.

Ranniku matkaraja Virtsu – Kuke lõik lookleb läbi Virtsu aleviku, kulgeb 3 km pärast aleviku lõppu mööda maanteed ning pöörab seejärel loodesse läbi tuulepargi ja kunagise nõukogude armee lennuvälja, kus suvel on rikkalikes õites kohalikud orhideed. Mõne aja pärast avaneb vaade Suurele väinale ja kaunitele kadakasaludele. Enne Jõeoja oja kulgeb tee kilomeetri jagu piki iidset pankrannikut.

Ranniku matkaraja Kuke – Meelva lõik kulgeb mööda väikeseid, talude ja hooldatud põldudega ääristatud külavaheteid. Matsalu lahe lähedal on näha kariloomade pügatud rannaniite ja märgalasid, kunagi merest eraldunud lahesoppe, mis täna on kinnikasvamise ohus järved. Mõisaküla ja Salivere juures, kus algab Matsalu rahvuspark, on selgelt näha kõrgendikke, mis 10 000 aasta eest olid saared Balti jääpaisjärves.

Ranniku matkaraja Meelva – Penijõe matkapäeva algus ja lõpp on Matsalu rahvuspargis, kuid suur osa teekonnast kulgeb pargist väljaspool. Rändajate tähelepanu köidavad hoolitsetud taludega külakesed ja külavaheteed ning hobusekoplid ja lambad. Rada läheb läbi Lihula, mis sai 1211. aastal Saare Lääne piiskopkonna esimeseks pealinnaks. Seoses muistse vabadusvõitlusega on Lihulat märgitud Läti Henriku kroonikas. Linnusemäele rajatud piiskopilinnus hävis lõplikult Liivi sõjas.

Ranniku matkaraja Penijõe – Laiküla lõik teeb tiiru ümber Kasari jõe delta. Kasari jõgi suubub Matsalu lahte, moodustades ühe Põhja-Euroopa suurimatest märgaladest. Laiadest roostikest, rannaniitudest, jõesängist ja madala lahe vetest koosnev ala on oluline puhke- ja pesitsuspaik rändlindudele. Suurem osa matkarajast kulgeb läbi avarate põldude ja väikeste külade. Kirbla kandis on näha kõrgendik – see on kunagise Balti jääpaisjärve saare põhjarannik.

Ranniku matkaraja Haeska – Puise lõik on üks kaunimaid Matsalu rahvuspargis, kulgedes läbi lahe äärsete põllumaade ja rannaniitude, kus sügiseti kogunevad tuhanded rändavad sookurgede ja hanede parved. Haeska küla (rannaniidud, madalad lahesopid, väikelaiud, karjamaad) ja Puise nina (rannaniidud, karjamaad, madalikud) on suurepärased linnuvaatlustornidega paigad rändlindude vaatlemiseks. Maalilised laidudega pikitud merevaated avanevad Põgaris – Sassi ja Puise nina kandis.

Ranniku matkaraja Tuuru – Rohuküla lõiku iseloomustab maastiku vaheldusrikkus – pisikesed külad vahelduvad põllu- ja karjamaadega, talumajapidamiste ning lubjakivikarjääridega. Rannikul liikumist takistavad märgalad ja eramaad. Rada jõuab mereni Kivikülas ja Puskus, kus avanevad vaated Väinamerele ja selle saartele.

Ranniku matkaraja Rohuküla – Haapsalu – Uuemõisa lõik on mitmekülgne. Raja kolm esimest kilomeetrit kulgevad mööda endist Haapsalu – Rohuküla raudteetammi. Seejärel teeb rada tiiru ümber Haapsalu lahe ja Pullapää neeme, väisab rannaäärseid terviseradadega metsi ning liigub mööda promenaadi ja väikeseid tänavaid läbi Haapsalu linna ja lõppeb kaunis Uuemõisa pargis.

Ranniku matkaraja Uuemõisa – Elbiku lõik kulgeb valdavalt mööda maantee serva. Ingküla ja Aulepa vahel lookleb rada mööda väiksemaid kruusateid, mille ääres on talud ja kivised karjamaad.

Ranniku matkaraja Österby – Riguldi lõik viib erilisele Noarootsi poolsaarele, mis on ajalooliselt asustatud rannarootslaste poolt. Noarootsi poolsaar on ka Eesti üks parimaid linnuvaatluspiirkondi. Teekond läheb läbi Österby, Pürksi, Hosby ja Hara külade. Poolsaare põhjaosas teeb rada tiiru ümber Vööla mere, mis on merelahest tekkinud järv. Madala Hara lahe ääres on kauneid roostikke, kadakavälju ja karjamaid.

Ranniku matkaraja Riguldi – Dirhami lõigust enamus kulgeb mööda liivaranda. Randa võib olla uhutud vetikaid ja kohati on luited kaetud tiheda taimestikuga. Rooslepa küla lähedal võib meres silmata bretšasid ehk kivimeid, mis on moodustunud meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Teekonna lõpus saab jalgu puhata kohvikus, mille terrassilt avaneb kena vaade merele ja sadamale.

Ranniku matkaraja Dirhami – Nõva mitmekesise maastikuga lõigul saab näha Eesti põhjarannikule omast loodust. Teekond kulgeb peaaegu kogu pikkuses mere ääres, mööda kauneid liivarandasid ja kividega kaetud maaninasid. Põõsaspea neemel paljanduvad dolomiidikihid (see on suurepärane paik linnuvaatluseks). Matkarada kulgeb Nõva looduskaitsealal, kus on erakordsed valged ja hallid luited. Siinseid randu armastavad nii puhkajad kui ka kalamehed ja lohesurfarid.

Ranniku matkaraja Nõva – Vihterpalu lõigul asuvast Rannakülast läheb rada kaarega ümber märgala ja Nõva jõe Keibu lahe randa, mis on alguses võsastunud, aga läheb üle kauniks liivaluiteks. Keibu oja juurest keerab rada sisemaale ja kulgeb RMK Peraküla – Aegviidu – Ähijärve matkateel. Rada lookleb läbi Keibu küla, jõudes Alliklepa juures mere äärde, kus on kaunid kadakasalud. Edasi saab matkata mere ja kahe järve (kunagiste merelahtede) vahel kulgeval rajal. Merepõhjas on näha dolomiidipaljandikku. Kuni Vintse külani läheb matkatee mööda väikest mereäärset rada, kuni keerab Vihterpalu poole (teelt paistavad Pakri saared).

Ranniku matkaraja Vihterpalu – Padise lõik keerab sisemaa poole, sest Kurkse väina lõunakaldal on palju märgalasid. Suurem osa sellest rajalõigust kulgeb läbi vähese asustusega metsamassiive (mööda RMK Peraküla – Aegviidu – Ähijärve matkateed), põigates vahel mõnda külasse või lagendikule.

Ranniku matkaraja Padise – Paldiski lõik kulgeb Padiselt Karilepani mööda pisemaid kruusateid, aga edasi Madiseni juba piki maanteed. Madise kabelimäelt, ammuselt merekaldalt, avaneb suurepärane vaade Paldiski lahele ja Pakri saartele. Madiselt Paldiskisse kulgeb teekond maanteepervel kuni Lõunasadamani, jõudes sadamaterritooriumi serva mööda Paldiski lõunaosas paiknevasse raudteejaama. Paldiski oli nõukogude ajal suletud linn, kus asusid sõjasadam ja Pakri poolsaarel tuumareaktoril töötav tuumaallveelaevade koolitusbaas.

Ranniku matkaraja Paldiski – Kersalu lõik viib ümber Pakri poolsaare, mille pankrannikult avanevad Eesti loodeserva kauneimad vaated. Rada viib läbi Paldiski keskuse ja keerab Peeter I merekindluse varemete juurest Pakri tuletorni poole, kulgedes mööda muljetavaldavat Pakri pankrannikut. Kersaluni jõudmiseks tuleb ronida pankrannikust üles ja alla, kus rannarada lookleb liiva-kivisegusel rannal ja männimetsas. Pakri pankrannik on põnev nii talviti, kui siin moodustuvad võimsad jääpurikad, kui ka sügisel, värviliste lehtede aegu.

Ranniku matkaraja Kersalu – Laulasmaa lõik viib jalutuskäigule läbi ranna ja väikeste rannakülade. Kersalu juures laskub rada kivisele rannale, kus puude varjus kõrgub mitme meetri kõrgune pankrannik. Kloogaranna lähistel ilmuvad teele liivadüünidega supelrannad, mis lausa kutsuvad aega maha võtma. Kloogarannas keerab rada küla poole, teeb sisemaal umbes 3 km pikkuse tiiru ja naaseb siis mereranda.

Ranniku matkaraja Laulasmaa – Vääna-Jõesuu lõik on maaliline ja mitmekülgne ning sobib vastupidavatele matkajatele. Siin kohtab nii kiviseid kui ka liivarandu, häid ujumiskohti ja ilusaid rannikuäärseid männimetsi, teele jäävad ka Türisalu pank ja kivirahnud. Laiad Keila parkmetsa rajad viivad Keila joani. Lohusalus saab tutvuda näitusega rannakalurite elust.

Ranniku matkaraja Vääna-Jõesuu – Tabasalu lõik on üks keerulisemaid ning sobib vaid kogenud matkajatele. Rada teeb tiiru Suurupi poolsaarel, mille paksud metsad peidavad rikkalikku erinevate ajastute militaarpärandit. Rada lookleb piki võsastunud ja kivist kallast, läbi kaasiku, mööda endistest pioneerilaagritest, liivakivipankade kaitstud lahesoppidest ja teravatest maaninadest. Kohati on meres näha dolomiidipaljandit, teisal kerkivad veest saartena suured kivirahnud. Teekonna lõpus kõrgub rannas üks uhkemaid Eesti paljandeid, Rannamõisa pank, millelt avaneb hunnitu vaade Kakumäe lahele ja poolsaarele ning Tallinna vanalinna tornidele.

Ranniku matkaraja Tabasalu – Tallinna sadama lõigul, Tabasalu juures, ületab rada Tallinna linna piiri ning jõuab läbi Tiskre ja Vismeistri elurajoonide Kakumäe randa, kus teeb metsas tiiru peale pankrannikuga ümbritsetud Kakumäe poolsaarele. Siit avaneb vaade üle Kopli lahe Tallinna sadamale. Õismäe elamurajooni lähedal kulgeb mere ääres suurepärane rannapromenaad. Rada viib kaarega ümber Eesti vabaõhumuuseumi, piki promenaadi Stroomi randa ja sealt edasi läbi Pelguranna mööda kõnniteid Eesti meremuuseumini Lennusadamas. Kulgedes rannapromenaadil Tallinna sadamani, jõuab matkarada lõpp-punktini. Eestimaal on seljataha jäänud ligi 620 km.

Läänemere ranniku matkatee saab alguse Nida kesklinnast, sadama juurest. Nidas lookleb rada mööda Kura lahe jalutusrada, kust avanevad kaunid vaated laiuvatele vetele kuni Rusnė saareni Kura lahe idakaldal. Nida iseloomustab Kura sääre piirkonnale omane arhitektuur – ühekorruselised kivi- või pillirookatuse ja sinimustvalgeks värvitud aknaluugid. Nidast Bulviki neemeni (veidi enne neeme on mahajäetud lennurada) lookleb Balti ranniku matkatee läbi üherajaliste metsaradade mööda männikutega kaetud luiteid üles-alla, väljudes aeg-ajalt vähese taimestikuga rannaniitudele. Raja ääres on puhkekohad ja linnuvaatlustornid. Järgmisel lõigul on ainulaadsed avatud mereäärsed niidud, mis on kaetud Kuramaale iseloomuliku samblike ja taimestikuga. Läänemere ranniku matkatee kulgeb mööda rannikut Preila külas. Edasi lookleb see läbi metsaradade, lühidalt ka mööda jalakäijate/ratturite rada ja rannikuäärseid radu, jõudes lõpuks Pervalkani. See lõik viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Pervalkast väljunud Läänemere ranniku matkatee kulgeb mööda jalakäijate rada, et ületada Kura sääre ida-lääne suunas, jõudes Läänemere rannikule. Järgmine 13 km pikkune lõik kulgeb mööda kaunist liivaranda, mida kaitsevad idast kõrged ja järsud liivaluited. Seda nimetatakse kaitsvaks luiteharjaks ja see on inimese loodud selleks, et kaitsta sisemaad liiva liikumise eest. Juodkrantėsse sisenedes pöörab Balti ranniku matkatee itta ja läbib üle metsaste ja järskude luidete veel kord Kuramaa, et jõuda Kura lahe rannikule. Läänemere ranniku matkatee ühtib põgusalt Nõiamäe rajaga. Seejärel kulgeb see Juodkrantė rannaäärset kõnniteed mööda sadamasse. See lõik viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Juodkrantė rannaäärsest kõnniteest väljudes läbib Balti ranniku matkatee kagu-loode suunas Kuramaa, mis kulgeb mööda üherajalisi metsaradasid, mis looklevad läbi järskude mändidega kaetud luidete, kuni jõuab lõpuks tagasi mere rannikule. Läänemeri. Järgmise 9 km jooksul kulgeb Balti ranniku matkatee mööda rannajoont mööda liivarandu. Idakülje järsk eesluu kaitseb sisemaad liikuva liiva eest. Pärast Alksnynė küla (rannast ei nähta) pöördub Balti ranniku matkatee itta, ületades Pinus mugo mändide ja II maailmasõja aegse Saksa sõjaväebaasi, lähenedes lõpuks Kura lahe rannikule. Seejärel lookleb rada üle mändidega kaetud luidete seljandiku, kust avaneb korrapärane vaade Klaipėda sadamale. Uue ja vana parvlaevasadama vaheline marsruut kulgeb esmalt mööda üherajalist rada ja hiljem mööda rannaäärset kõnniteed. Vanast parvlaevasadamast Kura laguuni ületanud Balti ranniku matkatee jõuab Klaipėda kesklinna, kus kulgeb mööda Danės tänavat Birža sillani. Lõik kuni Smiltynėni viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Mööda H. Manto tänavat kulgeb Läänemere ranniku matkatee Klaipėda kesklinnast välja, läbib Klaipėda puhkeparki, ületab sillaga raudteeliini ja väljub Melnragė lõunaosas Läänemere rannikule. Edasi lookleb rada läbi luidete, mille kaitseks on rajatud puidust kõnniteed ning kulgeb edasi mööda kaunist rada läbi rannikumetsa, järgides umbes 10–20 m kaugusel jalakäijate/ratturite rada läbi Antroji Melnragė kuni Giruliai. Giruliai juures jõuab see korraks randa, kuid Kukuliškiaist Karklė küla lõunaossa kulgeb Läänemere ranniku matkatee esmalt mööda imekaunist ürgmetsaga kaetud kunagise Litoriina mere rannajoont ja hiljem mööda maalilist bluff, mis on loodud lainete pesemisel; tee ääres on mitu vaatepunkti (sh Hollandi müts). Karklė külast järgmise 11 km kaugusel Palanga botaanikaparki viib Balti ranniku matkarada mööda liiva- ja kiviklibuseid, kohati kiviseid randu. Läbi Palanga botaanikapargi lääneosas asuvate rannikuradade viib rada üle Meilėse puiestee ja sealt edasi Palanga jalakäijate sillani. Suurem osa sellest raja lõigust viib läbi Mereäärse regionaalpargi.

Pärast väikese Rąžė jõe ületamist kulgeb Balti ranniku matkatee Labrytyse jalakäijate/jooksjate rada ja väljub Kontininkų tänavalt randa. Järgmised 9 km kuni vana Šventoji kaini viib rada üle liivase merega uhutud ranna. Seejärel teeb see tiiru ümber Šventoji jõe suudme, viib läbi kuurortlinna ja Kopų tänava lõpus ületab Šventoji jõe üle rippuva jalgsilla, et tulla tagasi randa. Žemaičių Alka parklas teeb Balti ranniku matkatee veel väikese tiiru “sisemaale” ja kulgeb mööda liivaranda 3 km kaugusel asuva Läti-Leedu piirini.

Balti ranniku matkatee saab alguse Rusnė külast Rusnė saarel. Rada viib läbi Neringose tänava ja K. Jukštaičio tänava Rusnė küla rannaäärsele kõnniteele, mis kulgeb mööda Pakalnė jõge – Nemunase delta üht suurimat jaotikku. Läänemere ranniku matkatee viib edasi läbi väikese Rusnė sadama, uidates läbi Rusnė poldritammide kuni Pakalnė külani, pakkudes imelisi vaateid saare värvilisele arhitektuurile ja Pakalnė vete üle ulatuvatele pajupuudele. Peale Pakalnė küla kuni Uostadvarise tuletornini kulgeb marsruut valdavalt Rusnė poldritammidele, mis ümbritsevad ja põimivad madalat saart (saarel on koht, mis asub allpool merepinda), et kaitsta seda üleujutuste eest. Tuletornist Rusnė külani kulgeb Balti ranniku matkatee mööda kõvakattega teed (välja arvatud Uostadvarise külas, kus rada kulgeb Atmata jõe kaldal asuval poldritammil). Rusnė külas kulgeb rada mööda Kuršmarių tänavat ja Taikose tänavat tagasi alguspunkti. Rusnė saar asub Nemunase delta regionaalpargis. Poldritammid sobivad suurepäraselt madalate tasandike metsloomade vaatlemiseks – siin võib näha metskitsi, põtru ja linde kevad- ja sügisrändel.

Rusnė külas kulgeb Balti ranniku matkatee mööda Taikose tänavat ja Kuršmarių tänavat, ületades Nemunase delta jaotusala Atmata jõe üle Rusnė silla. Seejärel kulgeb rada eraldi sõidurajana mööda teeserva, jätkates edasi Šilutėsse. Veidi enne Šilutesse jõudmist peavad matkajad kõndima teeservas. Šilutes ületate Šyša jõe ajaloolise silla. Rusnė tänav, mis ühendab Rusnė saart ja Šilutėt, viib teid otse linna keskmesse. Kuni Šilutėni kulgeb Balti ranniku matkatee läbi Nemunase delta regionaalpargi, kus kevaditi ujutavad üle suured alad Nemunase jõe alamjooksul – tänapäeval on need alad põllumaa ja soometsad (Žalgiriai mets).

Mööda Klaipėdos tänavat ja Aukštumalės tänavat väljub Balti ranniku matkatee Šilutė linnast Kintai suunas (tee nr 4217), järgides korraks poldritammi tippu (pakkudes head vaadet Nemunase delta madalikule, mis üleujutab kevadel), uidub see mööda maanteed ja pöördub tagasi Aukštmalės tänavale (tee nr 4217). Vähem kui 6 km pärast ristub Rūgailiai küla ristmikul Läänemere ranniku matkatee vasakule Minija poole ja 1,5 km pärast paremale, pöördudes tagasi Šilutė–Kintai maanteele. Balti ranniku matkatee läbib üle kõrge ja pika silla Minija jõe ja Kintai karpkalajärved. Siit avaneb teile üks suurejoonelisemaid vaateid Leedu rannikule koos laiaulatusliku panoraamiga madalikule ja vetele. Enne Povilai külla jõudmist pöörab rada vasakule, mis kulgeb umbes 5 km läbi põllumaa, kus saab rändeperioodil linde vaadelda. Seejärel keerab Balti ranniku matkatee rannaäärsele teele (Marių tänav, tee nr 2201), mis viib 5 km kaugusel asuvale Ventė neemele. Sellelt maalilisel marsruudilõigul avaneb avar vaade Kuramaale üle Kura lahe (lahe laius on siin 8–9 km). Matkajad saavad nautida ka endisi kalurikülasid oma värviliste kaunistatud hoonetega. See rajalõik on osa Nemunase delta regionaalpargist.

Ventė neemest kulgeb Balti ranniku matkatee mööda Marių tänavat (maantee nr 2201) Klaipėda poole. Rannikumaastik ärkab ellu värviliste hoonetega, millel on rikkalikud puidust kaunistused. Mõned neist asuvad majutus- ja toitlustusasutustes. 5 km pärast pöörab rada Kura lahe poole ja läheb edasi mööda kitsast rannarada läbi soometsa. Umbes 8–10 km kaugusel asuvad puhkekohad ja vaatetornid, kust avaneb kaunis vaade Kuramaa liivaluidetele. Pärast umbes 3 km pikkust tiiru naaseb Balti ranniku matkatee oma eelmisele kursile ja jõuab umbes 2 km kaugusel Kintai küla keskusesse, kus tasub võtta aega ja tutvuda selle arhitektuuripärandiga. Pärast Kintaid kulgeb Balti ranniku matkatee läbi 5 km kaunite männiga kaetud luidete. 3 km enne Dreverna küla läbib rada Svencelė, Leedu populaarseim purje- ja lohesurfipaik. Kohapeal käib vilgas kuurordiarendus, sest ehitatakse uusi alternatiivseid turismimajutuskohti, telkimispaiku ja toitlustusasutusi. Dreverna külas keerab rada Bangų tänavalt. Tasub laskuda Dreverna sadamasse, kust paistab üle Kura lahe majesteetlik Kuramaa.

Dreverna külast kulgeb Balti ranniku matkatee mööda Priekulė teed (nr 2206), et ületada Dreverna jõgi, Klišupė jõgi ja Kuningas Wilhelmi kanal, misjärel pööratakse vasakule ja järgmised 9 km see viib läbi lopsakate puudega ääristatud sõiduraja mööda ajaloolise kanali idakallast. Tee ääres on erinevad puhkekohad ja turismiinfostendid, mis selgitavad kohaliku looduskeskkonna mitmekesisust. Rada jõuab Kairių tänavale 4 km hiljem ning raja järgmine lõik kulgeb läbi linnapiirkonna. Jūrininkų prospektast Baltijos prospektaseni kulgeb Balti ranniku matkatee läbi linnaparkide, läbides Reformiliikumise (Sąjūdžio), Reykjavíki, Sõpruse (Draugystės) ja teiste parkide jalgteed. Balti prospektast ületades kulgeb rada mööda Taikos prospekti jalakäijate radu, jõudes 3 km hiljem Birža sillani.