Miško takas - Dream tour

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Metsa matkarada suundub läbi lummavate männimetsade ja märgalade, üle ja ümber küngaste ja mägede. Eriti ilus vaade Gauja jõele avaneb Sietiņiezise paljandilt ning tasub võtta aega ja rännata siinsel Sietiņiezise matkarajal. Edasi viib rada läbi külamaastike ja metsade Valmierasse. Pärast Valmiera ümbersõitu kulgeb metsa matkarada kõnniteedel. Viimane lõik, mis algab vana Dzelzītise raudteesilla juurest ja viib Cēsise tänavani, kulgeb Gauja jõe äärsel metsarajal.

Pärast Apet kulgeb metsa matkarada künklikul põllumajandusmaastikul, siis siseneb pimedasse metsamassiivi, mida siin-seal ilmestavad sinised veesilmad. Peļļist edasi langeb metsa matkarada kokku Peļļi matkarajaga, ületab Eesti-Läti piiri ning lookleb 2 km ulatuses Eesti territooriumil, Paganamaal Liivajärve, Sarapuujärve ja Kikkajärve kallastel. Seejärel laskub rada Korneti-Peļļi liustikutekkelisse orgu. See on üks Läti kõige muljetavaldavamaid orge. Seejärel naaseb metsa matkarada Lätti ja viib üle künkliku maastiku kõrgele Drusku linnamäele. Päevateekond lõpeb Kornetis, kust on Eesti-Läti piirini veidi alla 3 km. Tee sinna viib mööda kaunitest Suur-Palkna (Lielais Baltiņš) ja Väike-Palkna (Mazais Baltiņš) järvedest. See osa teekonnast asub Veclaicene (Vana-Laitsna) maastikukaitsealal.

Selle lõigu esimeses pooles lookleb metsa matkarada võimsas Piusa ürgorus, seejärel suundub Härma külla ja sealt Obinitsa poole. Obinitsa on üks Setomaa tähtsamaid külasid. Siin saab osa seto kultuurist ja kommetest. Peale Obinitsat kulgeb rada ilusate kanarbikurikaste männimetsade kaudu taas Piusa ürgorgu ja pöörab itta, Piusa koobastiku poole. Siit alates kulgeb matkarada Piusa jõe vasakkaldal kuni jõuab maanteeni ja raudteeni Koidula raudteejaama juures.

Selle maalilise ja traditsioonideküllase rajalõigu sümbol on sibul. Sibulakasvatuse tõid 17. sajandil siia piirkonda vene vanausulised. Tee ääres sibulapalmikuid müüvatest naistest-meestest on saanud selle piirkonna visiitkaart. Varnja ja Kallaste vaheline 24-kilomeetrine teelõik kannab nime Sibulatee. Maastikku ilmestavad värvikirevad puumajad, väikesed kalapoed ja restoran, kus saab nautida samovariteed täpselt nii, nagu vanausulistele kombeks. Kindlasti proovi ka Peipsi rääbist!

Selle päeva esimene osa lookleb läbi võimsa okasmetsa. Eriti silmapaistev on Järvevälja maastikukaitsealal kulgev rajalõik, kus rajast põhja pool kõrguvad ilusad endised rannikuluited ja lõuna pool raba. Kindlasti tasub teha peatus Rannapungerja kalakioskis, et osta kaasa suitsurääbist ja muud talukaupa. Seejärel ületab metsa matkarada maanteesilla kaudu Rannapungerja jõe jõuab Kauksis tagasi Peipsi järve rannikule, kus on kena paik piknikupidamiseks ja kaasa ostetud suitsukalaga maiustamiseks. Siin, maalilise männimetsaga kaetud luidete taga on Peipsi ilusaim liivarand.

Pärast Kuremäe kloostrit kulgeb metsa matkarada maalilisel Kurtna maastikukaitsealal (osa Alutaguse rahvuspargist), mida ilmestavad ilusate valgete männimetsade vahel paiknevad arvukad järvesilmad (kokku 42 järve, see on Eesti tihedaim järvistu). Niiskemates kohtades on laudteed, üle jõekeste ja kraavide viivad sillad. Alutaguse puhke- ja spordikeskuse juurest saab alguse matka- ja kepikõnniradade võrgustik.

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

Esimene pool kulgeb muinasjutulisel Käsmu poolsaarel metsaste luidete ja samblaga kaetud kivikülvide vahel. Erust alates jätkub rada 2 km ulatuses Võsu-Kotka teel, läbib Vihasoo küla ning viib edasi Viinistu poole. Siit näeb hästi Eru lahte ja Käsmu poolsaart. Sellel lõigul on Lahemaa rahvuspargi kõige muljetavaldavamad rändrahnud: Tammispea ja Jaani-Tooma rahnud. Viinistust näeb Mohni saart ja sellel asuvat tuletorni.

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.

Jättes Veisiejai keskuse selja taha, ületab Metsa matkarada Veisiejai kanali ning kulgeb mööda Vytauto, Turgause ja Leipalingio tänavaid (tee nr 134) Snaigynase järve kaldale, kus on vaatetorn ja puhkeplats. Läbides Veisiejai lähedal väikse metsamassiivi, kulgeb rada nüüd u 1,4 km ulatuses Veisiejai–Barčiai maanteel (nr 2529) ning keerab seejärel paremale. Seejärel suundub Metsa matkarada läbi Ančia järve kaldal kasvava kauni männimetsa, kus kasvab rikkalikult marju ja seeni. Rada pöörab itta ja läheneb lõunast Barčiai külale, keerates seejärel üle viljaväljade Trikojise järve suunas. Trikojise järve lahe ääres kulgeb rada läbi metsatuka ning jõuab teele nr 2517. See Metsa matkaraja lõik kuulub Veisiejai regionaalparki.

Didžiasalis küla ja Druskininkai kuurortlinna vahelisel rajalõigul kulgeb Metsa matkarada läbi okasmetsa, kus on palju häid seene- ja marjakohti. Enne Druskininkaisse jõudmist liitub matkarada Nemunase teega, keerab ümber Druskininkai suusahalli (Snow Arena) ning suundub mööda kergliiklusteed Nemunase jõel asuva Pargisillani. Pärast jõe ületamist kulgeb rada piki Maironio tänavat ja Druskininkai ajaloolise kuurortlinna väikseid tänavaid ja pargiteid, ületab Ratnyčia jõe ja suundub Nemunase paremkaldal olevasse metsaparki. Veisiejai tänavalt viib rada edasi Neravų tänava kõnniteele ning keerab umbes 1 km pärast Sodžiause tänavale, mis Neravai küla lõpus jätkub kena metsateena. Siit saab alguse Dzūkija rahvuspark. Metsa matkarada teeb tiiru ümber Viečiūnai küla, kust avanevad kaunid vaated Nemunase vastaskaldal olevale Liškiava kloostrile. Nüüd suundub Metsa matkarada ilusale vaiksele metsateele, kuni jõuab lõpuks Žiogeliai külla.

Metsa matkarada kulgeb Nemunase jõe kaldal kuni Merkyse jõe suudmeni. Rada ümbritsevad Dzūkija rahvuspargi suured ja ilusad metsad, mis iseloomustavad Dainava madalikku. Metsade vahele on peitunud mõned hajakülad, mis loovad oma põllumaastikuga rändajale vaheldust. Česukai küla lähistel teeb Metsa matkarada suure looke ümber Merkyse jõe lehtersuudme, sest lähim sild asub suurel maanteel. Üle laia ja sügava Merkyse oru avanevad matkajale võrratud vaated ümbritsevale maastikule. Pärast Merkyse jõe ületamist suundub rada jõe vasakkaldal olevale kitsale külavaheteele, kust avanevad vaated Lõuna-Leedu kaunimatele maastikele. Piki väikseid ja looklevaid tänavaid (Piliakalnio, V. Sladkevičiaus, S. Dariaus ja S. Girėno) jõuab Metsa matkarada Merkinė kesklinna. Kogu päev kulgeb Dzūkija rahvuspargis.

Merkinės miestelyje Miško takas Seinų gatve patraukia Nemuno kryptimi, pasuka dešinėn ir sustoja prie apžvalgos bokšto. Nuo jo atsiveria nuostabus vaizdas į platų upės slėnį ir Nemuno salą, kurioje ganosi naminiai gyvuliai. Daugiau kaip 3 km Miško takas vingiuoja palei stačius Nemuno krantus, tada staiga pasuka į šiaurę ir mažais miško keliukais vakarų kryptimi nuveda iki Netiesų ir Druskininkų kaimų. Už Druskininkų kaimo takas kerta šioje atkarpoje didžiausią atvirą vietovę, apdovanosiančią jus gražiais vaizdais. Toliau Miško takas driekiasi Nemuno slėniu, tačiau pačios upės nuo tako nematyti. Vietomis kelyje yra kalvų su stačiomis nuokalnėmis. Prie Vangelonių kaimo Miško takas išveda į atviresnę vietą, kerta nedidelį miško masyvą ir Vangelonių bei Saulėtekio gatvėmis pasiekia pagrindinę Nemunaičio kaimo gatvę. Šios atkarpos dalis nuo Merkinės iki Druskininkų kaimo priklauso Dzūkijos nacionaliniam parkui.

Maždaug už 0,5 km nuo Kirkšnovės Miško takas pasuka į kairę nuo Ariogalos–Betygalos kelio (Nr. 3504) ir toliau iki galutinio taško prie Raseinių–Baisogalos kelio (Nr. 225) atkartoja Dubysos upės vingius, kur užliejamas pievas keičia nedideli miškų masyvai ir maži kaimeliai. Vietomis atsiveria nuostabūs vaizdai į aukštus Dubysos slėnio krantus ir piliakalnius. Šioje atkarpoje labai ryškus reljefas – Miško takas vingiuoja stačiais krantų šlaitais aukštyn ir žemyn, užtikrindamas įsimintiną žygiavimo patirtį. Ši atkarpa skirta žygeiviams „gurmanams“!

Kurtuvėnų regioninis parkas yra viena miškingiausių vidurio Lietuvos vietovių su ryškiomis, ledynų suformuotomis reljefo formomis, plytintis Rytų Žemaičių aukštumoje, tarp Ventos ir Dubysos upių. Miško takas iš Dengtilčio siaurais miško keliukais nuveda į Kelmės kelią (Nr. 2106), trumpai eina šiaurės rytų kryptimi ir už 0,4 km pasuka kairėn. Toliau maršrutas vingiuoja miško takais Pageluvio ir Geluvos ežero kryptimi. Apsukęs kilpą aplink Geluvos, Barsukyno ir Dubuko ežerus, Miško takas tęsiasi vakarų ir šiaurės vakarų kryptimi, viaduku kerta magistralinį kelią A12 ir toliau atviromis vietovėmis, pro mažus kaimelius veda palei Dambos tvenkinį ir pasuka į Užtvankos gatvę. Tvenkinio vakarinėje pusėje yra Kurtuvėnų miestelis. Pagrindine P. Višinskio gatve Miško takas pasiekia galutinį atkarpos tikslą.

Siaurais miško takeliais ir nedideliais keliais Miško takas veda per Kurtuvėnų regioninį parką. Jame įrengti gamtos pažintiniai takai. Iš Kurtuvėnų maršrutas tęsiasi gražia medžių alėja ir maždaug už 1 km pasukęs į kairę vingiuoja tarp žuvininkystės tvenkinių, nedidelių, pievomis apaugusių kalvų, kol vėl pradingsta miške. Miško takas veda lanku aplink Vainagių kaimą, mediniu lieptu perveda per šlapynes ir pasiekia piliakalnį, nuo kurio atsiveria Vainagių ežero panorama. Toliau 8 km iki Šaukėnų Miško takas vingiuoja miško keliuku, o prieš pasiekdamas Šaukėnų miestelį apsupa Juodlės ežero šiaurės vakarų krantą. Šaukėnų miestelyje takas tęsiasi Juodlės gatve.

Pirmuosius 3,5 km Miško takas veda per gražius spygliuočių miškus. Iki Šaltojo karo muziejaus jis eina Plokštinės pažintiniu taku, o 5 km nuo muziejaus – Plokštinės pėsčiųjų ir dviračių taku. Prie kelio Nr. 3202 (Malūno gatvė) maršrutas pasuka kairėn į pietryčius ir iškart už 0,3 km dešinėn į pietus-pietvakarius. Po maždaug 0,5 km pasiekia Ilgio ežero gatvę. Toliau net 5,5 km maršrutas suka platų ratą aplink Ilgio ir Beržoro ežerus, kol pasiekia Beržoro kaimą. Toliau paėjėjus 2 km Plungės gatve, Miško takas atveda į Platelių centrą ir apsuka dar vieną ratą Ežero gatve iki Šeirės pažintinio tako, atskleisdamas vaizdingą kraštovaizdį. Toliau Ežero, Naująja ir Žemaičių Kalvarijos gatvėmis grįžta į miesto centrą.

Miško takas eina Abavos kairiuoju krantu – Kr. Barona gatve. Toliau kaip mažas takelis jis vingiuoja Abavos senvagės slėnio pievomis ir miškeliais, kol pasiekia kalvą, vadinamą Švedų kepure. Už jos mažu takeliu nuveda iki Plostų–Pūcės kelio (V1471), kerta Amulą ir prie Kalnmuižos pakyla į Abavos senvagės viršų, kur toliau 6 km driekiasi iki Aizdzirės dvaro parko. Šiaurės kryptimi 1 km maršrutas vingiuoja Abavos senvagės slėniu, kuriame atsiveria vieni gražiausių šio slėnio vaizdų. Abavos senvagė šioje vietoje yra 40 m gylio. Už Zvejniekų tilto maršrutas pakyla senvagės šiauriniu krantu, kur auga vynuogynai. Toliau už miško kerta kelią Kandava–Renda (P130) ir Sabiles gatve pasiekia Kandavą. Šio vaizdingo miestelio Lauku, Ozola, Zīļu, Sabiles ir Pils gatvėmis eina iki Riterių piliakalnio. Visą laiką maršrutas vingiuoja Abavos senvage.

Kirtus vietovę su keliomis sodybomis, Miško takas vingiuoja gražiais spygliuočių miškais ir dar 6,5 km Čaukciemu, kol pasuka į Žaliąją kopą. Toliau eina Antinciemo–Smardės kelkraščiu. Vietovė  lygi, nes maršrutas eina Pajūrio žemumos Engurės lyguma. Nuo Žaliosios kopos atsiveria platūs Žaliosios ir Raganų pelkių vaizdai. Nedidelis miško keliukas vingiuoja kopos apatine dalimi ir dviejose vietose pelkę kerta mediniais takeliais. Kemeriuose maršrutas eina Partizānu, Robežu, A. Upīša, Katedrāles ir E. Dārziņa gatvėmis, pro parko lankytojų centrą „Meža māja“ ir Veršupytę, į kurią įteka sieringų šaltinių vandenys. Kirtus Tūristu gatvę, maršrutas eina Dūņu keliu iki Sluokos ežero. Toliau Miško takas prieina Veršupytės raistą – vieną puikiausių šlapių miškų buveinių visoje Kuržemėje. Prie Melnezero ežero maršrutas pasuka senojo Kemerių kelio link ir po 2 km pasiekia Bigaunciemą. Už Talsų plento (P128) Miško tako maršrutas prieina Rygos įlanką ir susijungia su Jūros tako maršrutu (E9). Miško takas visą atkarpą eina per Kemerių nacionalinį parką (KNP).