Põhja-Gauja metsaala.

9. päev. Valmiera‒Strenči.

Peamiselt eri vanuses männimetsad. Gauja jõele lähenes muutub metsamaastik kiiresti ning männid asenduvad tammede, saarte, jalakate, künnapuude, haabade ja musta lepaga. Siinsed männikud ja tammikud on peaaegu 200 aastat vanad. Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala metsad on väga mitmekesised: jõe ääres kasvavad vanad või looduslikud okasmetsad, soometsad, lammimetsad (kujunenud perioodiliselt üle ujutatavatele lammisetetele) ning tamme-jalaka-saare segametsad. Vanad ja haralised tammed näitavad, et siin laiusid omal ajal puisniidud, mida regulaarselt niideti või karjatati. Puu otsas on arvukalt lindude pesakaste, suurimad pesakastid on aga mõeldud siinsete metsade haruldasele elanikule pähklinäpile.