Ranniku matkarada - Talveelamus

Ranniku matkaraja Rohuküla – Haapsalu – Uuemõisa lõik on mitmekülgne. Raja kolm esimest kilomeetrit kulgevad mööda endist Haapsalu – Rohuküla raudteetammi. Seejärel teeb rada tiiru ümber Haapsalu lahe ja Pullapää neeme, väisab rannaäärseid terviseradadega metsi ning liigub mööda promenaadi ja väikeseid tänavaid läbi Haapsalu linna ja lõppeb kaunis Uuemõisa pargis.

Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.
 

Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.

Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).

Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Ranniku matkaraja Ragaciems – Dubulti vahelise lõigu esimene kolmandik kulgeb Ķemersi rahvuspargis, kus saab tutvuda ajalooliste kalurikülade, paadikuuride ja kalaturuga. Starpiņupīte jõe suudmeala on populaarne linnuvaatluskoht. Ragaciemsi külast paistab hästi ka kogu Jūrmala rannajoon. Jaunķemerist kuni Dubultini kulgeb rada mööda Liivi lahe kõige laiemat liivaranda ja läbi Jūrmala ajaloolise kuurortlinna, mis on ühtlasi Läti pikim linn. Ilusate suviste ilmadega on siinses rannas palju suvitajaid.

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.

Ranniku matkaraja Mērsrags – Engure lõigul viib tee Mērsragsi külakeskusest läbi männimetsa randa. Edasi jääb matkarajast ühele poole rohtu ja kõrkjatesse kasvanud kivine rannariba ning teisele poole metsaga kaetud rannaluited. Kohati on rand justkui sillutatud väikeste ümarate kividega, teisalt kohtab liigirikkaid halle luiteid. Bērzciemsi juures avanevad rannaniidud ja kaugele merre ulatuvad madalikud (populaarne linnuvaatluskoht). Kinnikasvanud rand jätkub kuni Abragciemsini, edasi kuni Engureni on liivaluited.

Ranniku matkaraja Kaltene – Mērsrags lõigu muudavad eriti mitmekülgseks selle loodus, kultuuri- ja ajaloopärand ning kaunid vaated. Kaltene lähistel rikastavad rannajoont väikesed lahesopid ja kivised kaldad. Edasi kulgeb matkarada kõrkjatest ja taimestikust kinnikasvanud randa. Hiljem on kivine rannariba kohati vaid paari meetri laiune, paiguti savine, kõrkjatest läbikasvanud ning tihti täis adruvalle. Valgaciemsi ja Mērsragsi vahel muutub rand jälle liivaseks.
 

Ranniku matkaraja lõigul Kolkast Ģipka suunas märkab Kolka neemelt ära pöörates selget erinevust Läänemere ja Liivi lahe vahel. Matkaraja esimesed 10 km kulgevad piki Slītere rahvuspargi rannikut, mida iseloomustavad merre uhutud männitüved, kunagise kalurikolhoosi tootmishooned, sadamakai ja Ēvaži pankrannik. Viimase lähistel on ebatavaliselt kitsas liivane rannariba, mille kohale on kaardunud sanglepad. Ka edasist lõiku kuni Ģipkani iseloomustab kitsas, liivane ja siia suubuvate väikeste ojadega rannariba (suviti on veetase väga madal). Slītere rahvuspargi rannik oli nõukogude ajal kahekordne keeluala – siin oli looduskaitseala ja piiritsoon.