Matsalu rahvuspark ja saared.

61. päev. Vormsi saar ja Kihnu saar.

SEE Vaatamisväärsused

Haruldased samblikud ja merelinnud.

Vormsi on saar, kus sajandeid elasid rootslased. Varasemad teadaolevad dokumendid räägivad asustusest juba 13. sajandil. Vormsi oli rootsikeelne saar, kus näiteks 1934. aastal elas 2393 rootslast ning 122 eestlast.

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis on müügil Vormsi käsitöö, suveniirid ja Vormsi teemalised raamatud.
Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste.
Huvitav teada: Kirikaias on kaks mälestuskivi - eestirootslasest kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsi misjonärile Österblomile, kes saare usulises elus põhjalikke muutusi kaasa tõid. Otsi üles vanim säilinud hauatähis kalmistul, aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis.

14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis, asub keskuses Hullos. Kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Uudista kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning vaata altariruumi laes vanu laemaalinguid.

Huvitav teada:

* Esimene kirik Vormsil oli puukirik.
* Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all.
* Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.

Vaated merele ja saarele.
Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm. Paekühm on üle 400 miljoni aasta vana ja on jää poolt siledaks lihvitud korallriff. Lubjakivipaljand on kaetud samblavaibaga, kuid samblavaibast vabadel kohtadel võib näha kivistisi. Lubjakiviõnarustel on endale kasvupaiga leidnud kaitsealused sõnajalad. Ringikujuliselt läbitav rada on tähistatud puidust viitadega.
Kihnu saarele sattudes tuleb kindlasti külastada ka põnevat Kihnu muuseumi! See on kui ankur UNESCO pärandi nimekirja kuuluva Kihnu kultuuriruumi hoidmisel ja tutvustamisel.
1974. aastal Linakülla endisesse koolihoonesse asutatud ja 2009. aastal põhjaliku renoveerimise läbi teinud muuseumis leiab kõike kihnlaste igapäevaelu puudutavat: tööriistu, rõivaid, käsitööd, mööblit.

Samuti kuulsate Kihnu meeste – kodu-uurija Theodor Saare, metskapten Enn Uuetoa ja hõbedasepp Peeter Rooslaidi tegemisi tutvustava väljapaneku ning Kihnu naivistide kunstiloomingut.

Kalmistu on kihnlaste jaoks sama püha koht kui kirik. Sinna minnakse vaikselt ja mitte kunagi pärast päikese loojumist, et surnuid mitte häirida.

Huvitav teada! Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992.aastal. Tema kõrval puhkab Jõnnu viimase laeva "Rock-City" saarlasest puusepp Karl Jerkwelt.

Kihnu tuletorn ehk kohalikus keeles puak jääb saare kõige lõunapoolsemasse tippu Pitkänä ninale.
Tuletorn toodi siia 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku. See on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga. Tule kõrgus merepinnast on 29 m.
Torni renoveeriti 2018. aastal.

Huvitav teada! Torn on ehitatud samal ajal Vormsi ja Virtsu tuletornidega ning nendega ka välimuselt sarnane.

Mälestuskivi tähistab Legendaarse „metskapteni“ Kihnu Jõnni kodukohta.
Kihnu Jõnn, kodanikunimega Enn Uuetoa (1848-1913), oli tuntud eesti laevakapten, kes juhtis maailmameredel suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita ja sõitis enamasti laevadel millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. 
Kuulus kapten hukkus tormisel sügispäeval koos oma viimase laeva "Rock City'ga" Taani rannikul 1913. aastal.
Hiljem toodi Kihnu Jõnni säilmed kodusaarele ja on maetud Kihnu kalmistule.

Kihnu Jõnnu pronksist paarimeetrine kuju valvab Pärnu mereväravat mandril Pärnu jahtklubi juures.