Haruldased samblikud ja merelinnud.

Vormsi on saar, kus sajandeid elasid rootslased. Varasemad teadaolevad dokumendid räägivad asustusest juba 13. sajandil. Vormsi oli rootsikeelne saar, kus näiteks 1934. aastal elas 2393 rootslast ning 122 eestlast.

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis on müügil Vormsi käsitöö, suveniirid ja Vormsi teemalised raamatud.

14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis, asub keskuses Hullos. Kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Uudista kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning vaata altariruumi laes vanu laemaalinguid.

Huvitav teada:

* Esimene kirik Vormsil oli puukirik.
* Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all.
* Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.

Vaated merele ja saarele.

Avasta Kihnu muuseum – saarerahva hinge peegel!

Kihnu muuseum on koht, kus saad osa Kihnu saare omapärasest maailmast ja elavast kultuurist. Endises koolimajas asuv muuseum jutustab lugusid kihnlaste argielust, meresõidust, käsitööst ja rahvarõivastest – kõigest, mis teeb Kihnu kultuuriruumi ainulaadseks ja on viinud selle UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Sind ootavad giidiga ekskursioonid ja töötoad, mis annavad sissevaate saare traditsioonidesse. Hubane suveniiripood, kust leiab ehtsat Kihnu käsitööd ja kohalikke meeneid. Muuseumis peetakse ka kogukonna tähtsamaid kultuuriüritusi ning teisel korrusel on võimalus korraldada väiksemaid seminare või koosviibimisi.

Muuseumi näitustel on esindatud kuulsate Kihnu meeste elutööd ning rikkalik valik Kihnu rahvakunstnike kunstiloomingut.

Kihnu saarele pääseb mugavalt praamiga Munalaiu sadamast, kust väljuvad laevad mitu korda päevas ning meresõit kestab umbes pool tundi.

Kihnu saar ja muuseum ootavad sind!

Kalmistu on kihnlaste jaoks sama püha koht kui kirik. Sinna minnakse vaikselt ja mitte kunagi pärast päikese loojumist, et surnuid mitte häirida.

Huvitav teada! Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992.aastal. Tema kõrval puhkab Jõnnu viimase laeva "Rock-City" saarlasest puusepp Karl Jerkwelt.

1864. aastal Inglismaal valminud ja malmist kokku pandud Kihnu tuletorn on üks Eesti ainulaadsemaid ja tähtsamaid tuletorne! Tornis peitub ainulaadne ajalugu – kunagi oli see ainus sidepidamisvahend mandriga!

Tuletorn asub Kihnu saare lõunatipus ja on üks neljast säilinud malmist tuletornist Eesti rannikul. Torn on varustatud laternaruumi ja rõduga ning kõrgus merepinnast on 29 meetrit. Torni kõrval asuvas petrooleumiaidas müüakse kohalikke käsitööesemeid ja maiustusi.

Tuletorni tipust avaneb hingemattev vaade merele ja Kihnu kultuurimaastikule!

Tule avasta Kihnu saar ja tuletorn!

Mälestuskivi tähistab Legendaarse „metskapteni“ Kihnu Jõnni kodukohta.
Kihnu Jõnn, kodanikunimega Enn Uuetoa (1848-1913), oli tuntud eesti laevakapten, kes juhtis maailmameredel suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita ja sõitis enamasti laevadel millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. 
Kuulus kapten hukkus tormisel sügispäeval koos oma viimase laeva "Rock City'ga" Taani rannikul 1913. aastal.
Hiljem toodi Kihnu Jõnni säilmed kodusaarele ja on maetud Kihnu kalmistule.

Kihnu Jõnnu pronksist paarimeetrine kuju valvab Pärnu mereväravat mandril Pärnu jahtklubi juures.