Vormsi saar

Vormsit, Eesti suuruselt neljandat saart, on mõnus avastada nii jalgsi kui rattaga. Saar sobib paaripäevaseks matkaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, rannikuäärsed rohumaad, roostikud, metsad ja lahed pakuvad elupaiku haruldastele taime- ja linnuliikidele. Läbi Rumpo poolsaare kulgeval ligi 7 km pikkusel matkarajal (nr 2, GPS: 58.970218, 23.265418) näeb haruldasi samblikke ning saab jälgida rannikulinde.

Vormsi saare asustasid 13. sajandil rootslased ja just rannarootsi kultuuripärand, rootsipunased majad ja põnevad rootsipärased külanimed teevad Vormsist ühe omanäolisema saare Läänemeres. Kunagisest rannarootsi elulaadist annab hea ülevaate Sviby talumuuseum (nr 3, GPS: 58.985012, 23.301669) – fotode ja põgenenud rannarootslaste mälestuste järgi terviklikult taastatud rannarootsi talu. Vormsi kalmistul (nr 4, GPS: 58.999338, 23.232949) asuvas maailma suurimas rõngasristide kogus on säilinud üle 330 erineva välimusega risti. Saare ajaloo ja kultuuri peamise mälestise, 14. sajandist pärit Püha Olavi kiriku (nr 4, GPS: 58.999338, 23.232949), eripäraks on torni puudumine. Suveperioodil avatud Rälby tuulik (nr 5, GPS: 59.011983, 23.283609) pakub kaasa ostmiseks kohalikku käsitööd.

Saxby lubjakivivallidega rannikul leidub sadu miljoneid aastaid tagasi troopilises madalmeres elanud olendite kivistisi ning kauneid vaateid merele ja saarele pakub seal asuv Saxby tuletorn (nr 6, GPS: 59.027647, 23.117274). Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm ja 3 km pikkune Huitbergi matkarada (nr 7, GPS: 58.993161, 23.181986).

Kihnu saar

Kihnu saar (pindalaga 16,9 km2) on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Kihnu on suurepärane koht ühe- või kahepäevaseks väljasõiduks, kas siis jalgsi matkamiseks või avastamiseks rattaga, mille saab saarelt mugavalt laenutada. Kihnu sadamasse (nr 1, GPS: 58.14095, 24.01846.) viivad praamid Munalaiu sadamast. Hea külma talvega on unustamatuks elamuseks saarele viiv jäätee.

Ligi 600 elanikuga kunagine hülgeküttide ja kalurite saar säilitab visalt oma identiteeti. UNESCO poolt tunnustatud Kihnu kultuuriruumi ainulaadseks omapäraks on kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritraditsioonid, kihnu keel, muusika, rahvariided ja looduskeskkond. Kihnu naisi võib tänaseni kohata pikitriibulises seelikus ehk kördis külgkorviga mootorrattaga sõitmas.

Kihnu saare kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsuste avastamiseks on sobiv umbes 23 km pikkune ringmarsruut, mis viib läbi nelja küla – Sääre, Linaküla, Rootsiküla ja Lemsi. Aasta läbi saare keskuses külalisi võõrustav Kihnu muuseum (nr 2, GPS: 58.13317, 23.98255) annab ülevaate saare ajaloost, sh kuulsa kohaliku kapteni Kihnu Jõnni elust. Muuseumi vastas väärivad tähelepanu Kihnu kirik (nr 3, GPS: 58.13314, 23.98331) ja kalmistu (nr 4, GPS: 58.13818, 23.98761.). Tuletorni (nr 5, GPS: 58.09705, 23.97111) tipust saab suvel nautida kaunist vaadet kogu saarele, ümbritsevatele laidudele ja merele, mälestuskivi Kihnu Jõnni kodukohas (nr 6, GPS: 58.11535, 23.99403.) tutvustab saarelt pärit legendaarset “metskaptenit“.