Лесная тропа прибалтики - Wheelchair accesible

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

The beginning of the Forest Trail at this section coincides with the Gauja Nature Trail, which runs along the very bank of the river. The Forest Trail crosses the A3 in two places (before the turn to Seda and before Kauči) (be careful!) and continues along small forest roads, a sand-gravel quarry, then continues down a gravel road at the turn to Oliņas. After 3.5 km, turn right again and follow the route to Spicu Bridge via small and remote forest roads where some of the most beautiful sights of the Northern Gauja (“Ziemeļgauja”) protected landscape area can be seen by the so called Zemā sala (Low Isle). A picnic area and a camp are located at the end of this section, where the P24 crosses the Spicu Bridge.

The Forest Trail crosses Spicu Bridge and leads to the four Kokši lakes (about 4 km), which are interconnected by a small stream. Here you will find a picnic area, tent spots and a nature trail for travellers. The surrounding nature is beautiful, and the forests are rich in edible mushrooms. After passing the last of the Kokši lakes, Lake Dibena, in an hour or two you will reach the Cirgaļi dune massif, which you will cross towards north-south. The further section of the Forest Trail crosses a large forested area, and a lone homestead or a smaller lake can be seen here and there. The section ends in a small village named Zaķi. The village provides no services, so be sure to consider the necessary arrangements and accommodation options as you plan your hike. The section is located in the Northern Gauja  (“Ziemeļgauja”) protected landscape area.

Nearly half of this section runs on straight polder roads of the Lake Peipus lowlands. The polders are designed to protect the surrounding land from flooding in spring. The flat polder meadows are used for agriculture and grazing livestock. The section from Naha to Mehikoorma leads along the Räpina‒Mehikoorma roadway. A beautiful view of Lake Lämmijärv opens from the Mehikoorma Lighthouse. This lake is a narrowing between Lake Pskov and Lake Peipus. Russia lies on the other side of Lake Lämmijärv (1.7 km).

The stage fully justifies the name of the Forest Trail, as the next three days lead through one of Estonia's largest wetlands, the Emajõe-Suursoo wetland, which is surrounded by extensive forest areas. The only settlement area between Jõepera and Ahja River is Järvselja, enclosed by forests. The terrain is flat, since the Forest Trail still runs through the Lake Peipus lowlands. The destination is located by the Ahja River, which is known for its scenic Devonian sandstone outcrops and a popular boat route.

The Forest Trail has been circling around the Emajõe-Suursoo (a part of the Peipsiveere nature reserve) wetland for three days now. The most interesting part of the walk is the section between Vanaussaia and Varnja, where the Forest Trail runs along small rural roads. Before Varnja it reaches the shore of Lake Peipus (Peipsi), and here you can really feel the true size of the lake. The following distance from Varnja to Remniku along the shores of Lake Peipus and the surrounding territory will take about one week. Over this week, the hikers will learn more about the traditional culture of Eastern Estonia, such as onion cultivation, fishing, culinary heritage, crafts and the culture of the Old Believers.

Behind Vasavere, the Forest Trail continues through the Kurtna landscape reserve, encircles over a peat bog, crosses the town of Oru, passes through the Voka River valley and arrives at the Baltic Sea, where it turns west. Here, on the coast of the Gulf of Finland, rises the North-Estonian Klint – a steep, rocky and forest-covered cliff that stretches non-continuously to Tallinn and further to the islands of West-Estonia. The Forest Trail runs on top of the cliff and occasionally descends into valleys. It crosses the deep and vast Pühajõgi valley in the Toila-Oru park and comes to Toila, a popular coastal resort.

One of the most unusual sections of the Forest Trail in Northern Estonia, which leads along the foot of the impressive North- Estonian Klint in good weather, then climbs to the top of the klint in the villages of Valaste and Saka, revealing breath-taking views of the Gulf of Finland from the so-called Viru Rise. In the Saka‒Ontika‒Toila section (about 23 km), the maximum height of the North-Estonian Klint reaches 55 m. If the weather is clear, you can see the isles named Great and Small Tütarsaar, which belong to Russia, at a 50 km distance.

Behind the village of Vainupea, the Forest Trail enters the first Estonian national park ‒ Lahemaa, which means “the land of bays” in Estonian. For the next five and a half days, the Forest Trail will continue along the bays and peninsulas of Lahemaa national park, introducing the hikers to its most significant natural and cultural heritage. Special attention must be paid to the rules of the park. On this day, the Forest Trail passes through beautiful and quiet coastal forests, where mushrooms grow abundantly in autumn. It passes through the scenic Altja fishing village. The section comes to an end at Oandu in the visitor centre of the Estonian State Forest Management (RMK), where hikers can learn more about forest habitat types and forest management traditions.

Die etwa 9 km lange Strecke zwischen Oandu und Võsu verläuft durch eine schöne, waldbedeckte Binnendünenlandschaft. An manchen Kiefernstämmen sind eigenartige Muster zu sehen, die auf eine ehemalige Harzgewinnung hindeuten. Harz wurde in den baltischen Wäldern bis in die 70er Jahre des 20. Jahrhunderts gewonnen. Viele Baumstämme sind dicht mit Flechten bewachsen, die ein Indikator für reine Luft sind. Im Herbst finden sich Pilze sowie Heidel- und Preiselbeeren am Wegesrand. Gefolgt von einem Abstecher nach Võsu, einem beliebten kleinen Ferienort, führt der Wanderweg entlang einer Ostseebucht durch Küstenwälder bis nach Käsmu. Hier lohnt es sich, den ganzen idyllischen Ort von Süd nach Nord zu durchwandern und die an der Spitze der gleichnamigen Halbinsel liegenden riesigen Findlingssteine zu bestaunen.

An diesem Tag durchquert der Baltische Wald-Wanderweg die Halbinsel Juminda. 7 km hinter Loksa biegt der Weg ein gutes Stück vor dem ehemaligen sowjetischen U-Boot-Hafen Hara ab. Wer den Hafen besichtigen möchte (kostenpflichtig), muss weitere 2 km zurücklegen. Im weiteren Verlauf führt der Wanderweg durch ein atemberaubend schönes Wald-Sumpf-Moorgebiet, Wald- und Sumpfgebiet, das im Westen von hohen, waldbedeckten Sanddünen eingefasst wird. Zwischen Pedaspea und Tsitre verläuft der Weg entlang einer Landstraße und kommt vor Tsitre nah an den Baltischen Glint. Nördlich liegt der Muuksi-Burghügel. Etwa 0,2 km vom Strand entfernt gibt es in Tsitre einen Rastplatz.

Bereits in der Wikingerzeit gab es bei der alten Siedlung Tsitre einen Hafen. Die ersten 4 km des Baltischen Wald-Wanderweges verlaufen hier noch durch den Nationalpark Lahemaa. Zwischen den Siedlungen Muuksi und Soorinna durchquert der Weg einen ovalen plateauähnlichen Hügel, eine Erhebung des Baltischen Glints, auf dem sich eine malerische Wacholderheidenlandschaft ausbreitet. Bei Põhja führt der Wanderweg um ein Küstenfeuchtegebiet herum und erreicht hinter dem Bootshafeno von Salmistu den Meeresstrand. Von hier aus sieht man im Nordosten die 1,3 km weite Pedassaar-Insel, im Nordwesten die kleine Umblu- und die etwas größere Rohusi-Insel. In Valkla lädt ein Strandrestaurant zu einem Besuch ein. In Haapse gibt es einen Strandabschnitt, der sich gut zum Schwimmen eignet, da die Ostsee hier recht schnell recht tief wird.

Der Baltische Wald-Wanderweg durchquert den am stärksten bewaldeten Teil der Halbinsel Viimsi mit mehreren Naturschutzgebieten. Bei Rohuneeme passiert der Weg ein ehemaliges sowjetisches Militärgebiet. An diesem Tag wandert man vorwiegend auf Bürgersteigen und einem dichten Wegenetz. In Püünsi biegt der Weg in Richtung Süden ab. Von hier aus kann man über die Ostsee in der Ferne die Hochhäuser Tallinns und die Kirchtürme seiner Altstadt sehen. Daneben entdeckt man den Hafen, von dem aus es hervorragende Verbindungen nach Helsinki gibt.

Die letzte Etappe des Baltischen Wald-Wanderweges führt die Bucht von Tallinn entlang in Richtung Süden. Immer wieder präsentieren sich die Türme der Altstadt, der vorgelagerte Hafen und die neuzeitlichen Wolkenkratzer in wechselnden Panoramen. Vor dem Erreichen des schon zu Tallinn gehörenden Stadtteils Pirita zieht sich der Weg durch einen schönen Wald und setzt sich anschließend entlang des Sandstrandes weitere zwei Kilometer fort. Ab dem ehemaligen Olympiazentrum wandert man über die beeindruckende Uferpromenade stadtwärts und kann dabei herrliche Ausblicke auf die Ostsee und den Hafen genießen. An letzterem endet der Baltische Wald-Wanderweg dann auch; von hier ist es nur noch ein Katzensprung in die Altstadt. Für den Besuch Tallinns sollten Sie mindestens zwei weitere Tage einplanen.

Den Kurven der Memelschleifen folgend, wirft der Wald-Wanderweg mehr als 20 km lange Schleifen im Regionalpark der Memelschleifen und schlängelt sich durch offene Landschaften und kleine Dörfer mit typischen Holzhäusern in verschiedenen Farbtönen. Ein größeres Waldmassiv befindet sich nur zwischen den Dörfern Siponys und Puzonys, durch das der Wanderweg auf kleinen Waldwegen führt. Nach der Überquerung der Schnellstraße Vilnius-Marijampolė (A16), steigt der Wald-Wanderweg zum nächsten Flussschleife der Nemunas ab, wo sich der beliebte Kurort Birštonas befindet. Über den Bürgersteig der B. Sruogos Straße erreicht der Wald-Wanderweg das Tourismusinformationszentrum Birštonas.

Die ersten 3,5 km führt der Wald-Wanderweg durch wunderschöne Wälder, die die Hänge des Hochlandes Žemaitija bedecken. Bis zum Museum des Kalten Krieges fällt er mit dem Erkenntnispfad Plokštinė zusammen. 5 km vom Museum folgt der Wald-Wanderweg der Landstraße Plokštinė, wo ein Fußgänger- / Fahrradweg angelegt wurde und bei der Annäherung zum Platelių-See in die Seesenke hinabsteigt. An der Straße Nr. 3202 (Malūno-Straße) biegt der Wald-Wanderweg links nach Südosten ab und gleich nach 0,3 km folgt eine Rechtskurve nach Süd-Südwest. Nach ca. 0,5 km erreicht er die Ilgio Ežero Straße. Die nächsten 5,5 km legt der Wald-Wanderweg einen weiten Bogen um die Seen Ilgis und Beržoras und erreicht dann das Dorf Beržoras. Nach dem Dorf verläuft der Wald-Wanderweg entlang der Plungės-Straße, erreicht nach 2 km das Stadtzentrum von Plateliai und macht entlang der Ežero-Straße einen weiteren Bogen zum Strand und zu den Erkundungspfaden von Šeirė. Weiter entlang der Straßen Ežero, Naujoji und Žemaičių Kalvarijos kehrt der Wald-Wanderweg ins Stadtzentrum zurück.

Metsa matkarada kulgeb 6 km Plateliai–Salantai tee (nr 2302) ääres. Siit avanevad hurmavad vaated Pajūrise madalikule ja sellega piirnevale Žemaitija kõrgustiku lääneosale. Gintališkė külas keerab rada vasakule, et suunduda edelasse viivale teel nr 3216. 2,4 km pärast teeb matkarada pöörde paremale, kust rada viib metsa. Nõukogude ajal oli siin raketibaas, sellest ajast annab tunnistust ka betoonplaatidega kaetud tee. Nüüd keerab Metsa matkarada 1,4 kilomeetriks Plungė–Salantai teele (nt 169), kuni keerab vasakule. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Salantai suunas. Alevikeskusesse kulgeb matkarada piki Žemaitėse ja M. Valančiause tänavaid. Selle päeva teekonna esimene pool möödub Žemaitija rahvuspargis, teine aga Salantai regionaalpargis.

Salantai alevist suundub Metsa matkarada mööda M. Valančiause, Padvaralio ja Ilgoji tänavaid Läti piiri poole. 100 meetrit enne teed nr 169 pöörab Metsa matkarada vasakule, külateele ning jõuab 3,5 km pärast Erlose tänavale, kust see keerab taas vasakule, lääne suunas. 400 meetri pärast on pööre paremale, põhja suunas, kust rada kulgeb Šatraminiai suunas. Šatraminiai külas käänab matkarada paremale ja ristub 2,9 km pärast Salantai–Skuodase teega (nr 169). Šaukliai külas keerab Metsa matkarada vasakule ja jõuab 3,8 km pärast Mosėdise alevisse, päevateekonna lõpp-punkti. Suurem osa selle päeva teekonnast, välja arvatud Šatraminiai ümbruses, kulgeb Salantai regionaalpargi territooriumil.

Läti-Leedu piiri tähistab looduses Apše jõgi. Ka Metsa matkarada ületab Apše jõe, kui siseneb Skuodase–Priekule maanteed kaudu Lätti. Mõnda aega kulgeb matkarada piki teed, kuid keerab 1,7 km järel kruusateele, et võtta suund Kalēti poole. Ozoli külast alates avanevad pikad ja avarad vaated Rietumkursa kõrgustikul asuvale Vārtāja lainjale tasandikule. 500 meetrit kulgeb matkarada teel V1217, keerab seejärel paremale ning jõuab 2 km pärast Bārta–Kalēti–Gramzda teele (V1218). Möödudes Kalšu järvest, saabub Metsa matkarada peagi selle päeva teekonna lõpp-punkti Gramzda külas.

Gramzdast lahkudes tiirutab Metsa matkarada mööda väikseid teeradu liiva- ja kruusakarjääride vahel ning seejärel suundub põldudevahelist sirget teed pidi kirde suunas. Lejasbunči talu juurest keerab rada Mazgramzda poole, läbides oma teekonnal sügava ja hämara Ruņupe oru. Pärast Mazgramzdat kulgeb Metsa matkarada Gramzda–Priekule teel (P114), kus avanevad maalilised vaated Rietumkursa kõrgustiku Vārtāja lainjale tasandikule. Rada pöörab teisele poole teed, viib mööda kunagist lennuvälja edasi Priekule–Purmsāti–Kalēti teeni (V1211), ületab selle ning teeb siis väikse looke väikses metsatukas. Virga jõe käänulisi kaldaid järgides läbib matkarada Priekules Priediensi nimelise metsapargi, kus juba paistab päevateekonna lõpp-punkt.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Pärast pikka kivisilda, mis viib matkaja üle Venta jõe, kulgeb Metsa matkarada lühikest aega Venta jõe paremkaldal, mida liigestavad jäärakud, keerab seejärel Krasta tänavale ja Vetklīnika–Paleja teele, ning viib läbi Kalnmuiža metsa, Riežupe ja suure Renda metsa edasi Mazrenda küla poole. Maastik on siin tasane, sest tegemist on Kursa madalikul asuva Pieventa tasandikuga. Mazrendas kulgeb Metsa matkarada üle liiva-kruusakarjääri ning jõuab Kuldīga tänavat kaudu Renda külla. Selle päeva teekond kulgeb esiti Venta jõe oru looduskaitsealal ja hiljem Riežupe looduspargi territooriumil.

Metsa matkarada suundub Abava vasakkaldal kulgeva Kr. Barona tänava kaudu Sabilest välja. Väike rajake viib üle Abava ürgoru niitude ja läbi metsatukkade, kuni jõuab Rootsi Kaabu nimelise mäeni. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Plosti–Pūcese teele (V1471), ületab Amula jõe ja naaseb Kalnmuižas Abava orgu, kust jõuab 6 km pärast Aizdzire mõisaparki. Nüüd keerab rada põhja suunas ja ületab kilomeetri pärast Abava jõe. Siin on Abava ürgorg oma täies ilus. Oru sügavus on ligi 40 meetrit. Pärast Kalamehe silda tõuseb Metsa matkarada Abava ürgoru põhjanõlvale, kus on arvukalt viinapuuistandusi. Läbi metsa loogeldes ristub matkarada Kandava–Renda teega (P130) ning saabub lõpuks piki Sabile tänavat Kandava linna. Teekond armsas väikelinnas kulgeb mööda Lauku, Ozola, Zīļu, Sabile ja Pilsi tänavaid, kuni jõuab sihtpunkti, Kandava ordulinnuse varemeteni. Kogu selle päeva teekond kulgeb Abava jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Piki Jelgava tänavat suundudes ületab Metsa matkarada vana kivisilla kaudu Abava jõe, kulgeb mõnda aega Daigonese tänaval, kust järgmised 5 km Daigone poole mööduvad kruusateel. Seejärel laskub matkarada mööda Dziļkalnsi–Pūre teed (V1464) Abava ürgorgu. Ületanud taas kord Abava jõe, keerab Metsa matkarada paremale ning siirdub mööda väikest teerada Pūre poole. Rada teeb kaare ümber Pūre mõisa ning kulgeb järgmised 5 km Galciemsi Zemeņu tänaval ja Pūre–Jaunsāti teel (C004). Piirkonna karjääridest kaevandatakse liiva ja kruusa. Galciemsis pöörab Metsa matkarada vasakule väiksele kruusateele (C003), mis 3,5 km pärast jõuab Jaunmoku–Jaunsāti teele (V1444). Veel 3 km hiljem ristub Metsa matkarada Riia–Ventspilsi maanteega ning saabub piki alleesid Jaunmoka lossi juurde. Jaunsāti poolt lossile lähenedes avanevad Metsa matkarajalt avarad vaated Spārnene ümbrusele, kus Austrumkursa lainjad tasandikud vahelduvad Vanema küngastikuga.

In the vicinity of Jaunmoku palace, spectators are delighted by the beautiful landscapes of the Vanema hills of Austrumkursa Upland. The Forest Trail slopes down to the Bēru watermill and then, further up to Vecmokas, in a length of three kilometres rises by about 50 m, revealing beautiful landscapes to the wide Slocene valley in the south. After the alley of Vecmoku Manor, the Forest Trail crosses the Tukums–Lazdas road (V1442), turns around a cluster of farmsteads and then along straight forest path goes southeast along Sekļa lake. The lake can be accessed via small paths. In the vicinity of Recreation complex “Sveikuli”, the route continues along beautiful forest paths and joins the Tukums–Kesterciems–Kolka road (P131) near the Ozoliņi cemetery, where the town of Tukums begins. Along Raudas, Kurzeme Forest and Melnezera streets, the Forest Trail reaches the Sun hill (Saules kalns).

After crossing the area with some homesteads, the Forest trail winds through beautiful coniferous forests and further 6.5 km along Čaukciems until the turn to the Green Dune leads along the side of the Antiņciems–Smārde road The neighbourhood is flat, as the section is part of the Engure plain of the Piejūras Lowland. The Green Dune (Zaļā kāpa) offers wide views of the Green Bog (Zaļais purvs) and the Witches' Bog (Raganu purvs). A small forest road bends along the lower part of the dune and in two places crosses the bog along wooden footbridges. In Ķemeri, the Forest Trail moves along Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāles and E. Dārziņa streets, along the Forest House and Vēršupīte, into which the waters of sulphur springs flow. Crossing Tūristu street, it continues along the Dūņu road to the Sloka lake. Further the trail crosses the Vēršupīte swamp forest, which is one of the most outstanding wet forest habitats in the whole part of the trail in Kurzeme. At Melnezers it turns onto the Old Ķemeri road and after 2 km it reaches Bigauņciems. Behind the Talsi highway, the Forest Trail reaches the shore of the Gulf of Riga and connects with the Coastal Hiking Trail. The Forest Trail runs through the Ķemeri National Park along the entire section.

In Bigauņciema village, you can clearly see the whole length of the Jūrmala coast. The first third of this day’s itinerary is part of the Ķemeri National Park where you can get to know historic fishing villages, the Ragaciems village fishing area with net huts and a fish market, dune habitats, as well as watch birds in the estuary of the Starpiņupe River. Starting from Jaunķemeri to Dubulti, the walk takes you across the widest sandy beach of the Gulf of Riga through the historic resort in Jūrmala and the longest city in Latvia. Keep in mind that on warm and sunny summer days there will be a lot of beachgoers.

The widest sandy beach of the Gulf of Riga stretches from Dubulti to the Lielupe River. It is the main asset of the Jūrmala resort offering many beach cafés and different recreational possibilities. The coastal dune forests are permeated with a dense web of trails suitable for walking and stick-walking. The part of the Baltic Coastal Hiking Route located between the beach of the Lielupe River and Jūrmala beach is part of the Ragakāpa Nature Park. From here, you can easily get back to Bulduri by taking Bulduri prospekts and the 5th line.

The itinerary is an alternative way to get from Jūrmala to Riga by going through the forest. After passing the bridge across the Lielupe River, the Baltic Coastal Hiking Route snakes through Priedaine with its wooden buildings, goes along the right bank of the Lielupe River, then turns towards the Southern part of Bolderāja Dune and crosses Kleisti forest past Lāčupe Cemetery. Next, it goes along the historic roads of Pārdaugava on the West bank of the Daugava River, namely, Buļļu and Daugavgrīvas iela, through Dzegužkalns Hill, passing the Zunda Canal and Āgenskalns bay until reaching the Daugava River, which the route crosses via the Stone bridge and then stops at Town Hall Square.