Лесная тропа прибалтики - Wheelchair accesible

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.

Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Umbes pool päevateekonnast möödub Räpina poldri nöörsirgetel teedel. Peipsi järve rannikumadalikul asuv polder on rajatud nõukogude ajal ümbritsevate rohumaade kuivandamiseks. Kõrge tamm kaitseb kevadiste üleujutuste eest. Poldritel on põllud ja karjamaad. Nahast Mehikoormani kulgeb matkarada Räpina-Mehikoorma maantee ääres, Mehikoorma tuletornist avaneb kena vaade Lämmijärvele. See on Peipsi ja Pihkva järvede vahel asuv kitsam järveosa. Teisel pool Lämmijärve, 1,7 km kaugusel on Venemaa.

See lõik õigustab täielikult metsa matkaraja nime, kuna järgmise kolme päeva jooksul kulgeb teekond läbi ühe Eesti suurima märgala, Emajõe-Suursoo, mida ümbritsevad suured metsamassiivid. Ainus asustatud koht Jõepera ja Lääniste vahel on metsade vahel asuv Järvselja. Maapind on tasane, kuna rada kulgeb Peipsi järve rannikumadalikul. Lõpp-punkt asub Ahja jõe ääres, mis on tuntud oma maaliliste Devoni liivakivipaljandite poolest. Ahja on populaarne veespordijõgi.

Metsa matkarada on nüüd juba kolm päeva Emajõe Suursoo ümbruses tiirutanud. Tänase päevateekonna kõige põnevam osa on Vanaussaia ja Varnja vaheline teelõik, kus rada kulgeb väikestel külavaheteedel. Enne Varnjat jõuab matkarada Peipsi rannikule, siit järvele vaadetes saad aru, kui suur see järv tegelikult on. Järgnev teekond Varnjast Remnikule piki Peipsi järve kallast võtab terve nädala. Selle nädala jooksul õpib matkateeline tundma Peipsi järve äärsete elanike kombeid, tutvub kohaliku käsitöö, toidu, kalanduse ja sibulakasvatustraditsioonidega ning vanausuliste kultuuriga.

Vasaverest edasi kulgeb metsa matkarada jätkuvalt Kurtna maastikukaitsealal, tiirutab üle raba, läbib Oru töölisasunduse, keerab Voka jõe orgu ning jõuab välja Soome lahe äärde, kus keerab läände. Siin kõrgub majesteetlik Põhja-Eesti paekallas: järsk, kivine ja metsane klindiastang, mis ulatub Tallinnani ja jätkub sealt Balti klindina edasi Lääne-Eesti saarteni. Metsa matkarada lookleb paekalda serval, aeg-ajalt orgudesse laskudes. Toila-Oru pargis suundub rada läbi laia ja sügava Pühajõe oru ning saabub lõpuks Toilasse, populaarsesse rannakuurorti.

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.

On this day, the Forest Trail crosses the Juminda Peninsula. After leaving Loksa,  in 7 km it passes by a Soviet-era military object, the Hara Submarine Port. To visit it, you have to take a two-kilometre detour and buy a ticket. The Forest Trail goes through an area of beautiful forests and marshes, with high, dense forested sand dunes at the western end of the territory. It continues down the road from Pedaspea to Tsitre and passes a small section of the North-Estonian Klint just before Tsitre, where the Muuksi stronghold hill is located. The Tsitre picnic area is located 0.2 km from the sea.

A harbour was established at the Tsitre village as early as the Viking times. The first 4 km of the Forest Trail in this section pass through the territory of the Lahemaa national park. Between the villages of Muuksi and Soorinna, the road crosses an oval plateau, the klint elevation of northern Estonia, covered with scenic juniper fields. At the village of Põhja, the trail passes by the coastal wetland, and comes out by the sea behind the Salmistu harbour. From here, look out for the 1.3 km distant Pedassaar isle to the northeast, and the Umblu and Rohusi isles to the northwest. On Valkla beach, a nice beach restaurant awaits hikers. In Haapse the beach you can swim, sea gets quickly deep.     

The Forest Trail passes through the most densely forested area of the Viimsi Peninsula, where several nature protection areas have been established. It crosses the former Soviet-era military territory in Rohuneeme. On this day, the Forest Trail follows along pedestrian sidewalks and the many roads running through the peninsula. It turns south at Püünsi village, where towers, skyscrapers and the Port of Tallinn with ferries can be seen in the distance across the Gulf.

The Forest Trail passes by the Gulf of Tallinn, and beautiful views of the towers, harbour and skyscrapers of the city can be seen as early as in Püünsi. The Forest Trail turns into a beautiful pine forest before Pirita, then follows along a sandy beach for 2 km. Behind Pirita all the way to the Port of Tallinn, the Forest Trail takes you along the beautiful city waterfront promenade, which overlooks the city’s most important cultural and historical sites, and offers beautiful views of the sea and the port. The final destination of the Forest Trail is located in the Port of Tallinn, next to the Old Town. You can spend another day or two visiting various tourist locations of Tallinn.

Repeating the loops of the Nemunas, the Forest Trail throws more than 20 km long bends in Nemunas Loops Regional Park, winding through open landscapes and small villages with typical wooden buildings painted in different shades. A larger forest massif there is only between Siponiai and Puzoniai villages, through which the route leads along small forest roads. Crossing the Vilnius–Marijampolė road (A16), the Forest Trail descends to the next circle of the Nemunas, where the popular Birštonas resort is located. Along the sidewalk of B. Sruogos street, the Forest Trail reaches the Birštonas Tourism Information Center.

For the first 3.5 km, the Forest Trail leads through beautiful coniferous forests that cover the slopes of the Žemaitija Upland. Up to the Cold War exposition, it coincides with the Plokštinė cognitive trail. From the museum, the Forest Trail for 5 km follows the Plokštinė road, where a pedestrian / bicycle path has been created and, approaching Plateliai lake, descends into the lowland of the lake. At the road No. 3202 (Malūno street) , the Forest Trail turns left to the south-east and after 0.3 km turns right to right to the south-southwest. After about 0.5 km it reaches Ilgio Ežero street. For the next 5.5 km, the Forest Trail forms a wide circle around Ilgis and Beržoras lakes, reaching the Beržoras village. After the village, after 2 km along Plungės street, the Forest Trail reaches the centre of Plateliai and throws another circle along Ežero street to the beach and Šeirė educational trail. Then along Ežero, Naujoji and Žemaičių Kalvarijos streets, the Forest Trail returns to the centre of the town.

Metsa matkarada kulgeb 6 km Plateliai–Salantai tee (nr 2302) ääres. Siit avanevad hurmavad vaated Pajūrise madalikule ja sellega piirnevale Žemaitija kõrgustiku lääneosale. Gintališkė külas keerab rada vasakule, et suunduda edelasse viivale teel nr 3216. 2,4 km pärast teeb matkarada pöörde paremale, kust rada viib metsa. Nõukogude ajal oli siin raketibaas, sellest ajast annab tunnistust ka betoonplaatidega kaetud tee. Nüüd keerab Metsa matkarada 1,4 kilomeetriks Plungė–Salantai teele (nt 169), kuni keerab vasakule. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Salantai suunas. Alevikeskusesse kulgeb matkarada piki Žemaitėse ja M. Valančiause tänavaid. Selle päeva teekonna esimene pool möödub Žemaitija rahvuspargis, teine aga Salantai regionaalpargis.

Salantai alevist suundub Metsa matkarada mööda M. Valančiause, Padvaralio ja Ilgoji tänavaid Läti piiri poole. 100 meetrit enne teed nr 169 pöörab Metsa matkarada vasakule, külateele ning jõuab 3,5 km pärast Erlose tänavale, kust see keerab taas vasakule, lääne suunas. 400 meetri pärast on pööre paremale, põhja suunas, kust rada kulgeb Šatraminiai suunas. Šatraminiai külas käänab matkarada paremale ja ristub 2,9 km pärast Salantai–Skuodase teega (nr 169). Šaukliai külas keerab Metsa matkarada vasakule ja jõuab 3,8 km pärast Mosėdise alevisse, päevateekonna lõpp-punkti. Suurem osa selle päeva teekonnast, välja arvatud Šatraminiai ümbruses, kulgeb Salantai regionaalpargi territooriumil.

Läti-Leedu piiri tähistab looduses Apše jõgi. Ka Metsa matkarada ületab Apše jõe, kui siseneb Skuodase–Priekule maanteed kaudu Lätti. Mõnda aega kulgeb matkarada piki teed, kuid keerab 1,7 km järel kruusateele, et võtta suund Kalēti poole. Ozoli külast alates avanevad pikad ja avarad vaated Rietumkursa kõrgustikul asuvale Vārtāja lainjale tasandikule. 500 meetrit kulgeb matkarada teel V1217, keerab seejärel paremale ning jõuab 2 km pärast Bārta–Kalēti–Gramzda teele (V1218). Möödudes Kalšu järvest, saabub Metsa matkarada peagi selle päeva teekonna lõpp-punkti Gramzda külas.

Gramzdast lahkudes tiirutab Metsa matkarada mööda väikseid teeradu liiva- ja kruusakarjääride vahel ning seejärel suundub põldudevahelist sirget teed pidi kirde suunas. Lejasbunči talu juurest keerab rada Mazgramzda poole, läbides oma teekonnal sügava ja hämara Ruņupe oru. Pärast Mazgramzdat kulgeb Metsa matkarada Gramzda–Priekule teel (P114), kus avanevad maalilised vaated Rietumkursa kõrgustiku Vārtāja lainjale tasandikule. Rada pöörab teisele poole teed, viib mööda kunagist lennuvälja edasi Priekule–Purmsāti–Kalēti teeni (V1211), ületab selle ning teeb siis väikse looke väikses metsatukas. Virga jõe käänulisi kaldaid järgides läbib matkarada Priekules Priediensi nimelise metsapargi, kus juba paistab päevateekonna lõpp-punkt.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Pärast pikka kivisilda, mis viib matkaja üle Venta jõe, kulgeb Metsa matkarada lühikest aega Venta jõe paremkaldal, mida liigestavad jäärakud, keerab seejärel Krasta tänavale ja Vetklīnika–Paleja teele, ning viib läbi Kalnmuiža metsa, Riežupe ja suure Renda metsa edasi Mazrenda küla poole. Maastik on siin tasane, sest tegemist on Kursa madalikul asuva Pieventa tasandikuga. Mazrendas kulgeb Metsa matkarada üle liiva-kruusakarjääri ning jõuab Kuldīga tänavat kaudu Renda külla. Selle päeva teekond kulgeb esiti Venta jõe oru looduskaitsealal ja hiljem Riežupe looduspargi territooriumil.

Metsa matkarada suundub Abava vasakkaldal kulgeva Kr. Barona tänava kaudu Sabilest välja. Väike rajake viib üle Abava ürgoru niitude ja läbi metsatukkade, kuni jõuab Rootsi Kaabu nimelise mäeni. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Plosti–Pūcese teele (V1471), ületab Amula jõe ja naaseb Kalnmuižas Abava orgu, kust jõuab 6 km pärast Aizdzire mõisaparki. Nüüd keerab rada põhja suunas ja ületab kilomeetri pärast Abava jõe. Siin on Abava ürgorg oma täies ilus. Oru sügavus on ligi 40 meetrit. Pärast Kalamehe silda tõuseb Metsa matkarada Abava ürgoru põhjanõlvale, kus on arvukalt viinapuuistandusi. Läbi metsa loogeldes ristub matkarada Kandava–Renda teega (P130) ning saabub lõpuks piki Sabile tänavat Kandava linna. Teekond armsas väikelinnas kulgeb mööda Lauku, Ozola, Zīļu, Sabile ja Pilsi tänavaid, kuni jõuab sihtpunkti, Kandava ordulinnuse varemeteni. Kogu selle päeva teekond kulgeb Abava jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Piki Jelgava tänavat suundudes ületab Metsa matkarada vana kivisilla kaudu Abava jõe, kulgeb mõnda aega Daigonese tänaval, kust järgmised 5 km Daigone poole mööduvad kruusateel. Seejärel laskub matkarada mööda Dziļkalnsi–Pūre teed (V1464) Abava ürgorgu. Ületanud taas kord Abava jõe, keerab Metsa matkarada paremale ning siirdub mööda väikest teerada Pūre poole. Rada teeb kaare ümber Pūre mõisa ning kulgeb järgmised 5 km Galciemsi Zemeņu tänaval ja Pūre–Jaunsāti teel (C004). Piirkonna karjääridest kaevandatakse liiva ja kruusa. Galciemsis pöörab Metsa matkarada vasakule väiksele kruusateele (C003), mis 3,5 km pärast jõuab Jaunmoku–Jaunsāti teele (V1444). Veel 3 km hiljem ristub Metsa matkarada Riia–Ventspilsi maanteega ning saabub piki alleesid Jaunmoka lossi juurde. Jaunsāti poolt lossile lähenedes avanevad Metsa matkarajalt avarad vaated Spārnene ümbrusele, kus Austrumkursa lainjad tasandikud vahelduvad Vanema küngastikuga.

Jaunmoka lossi ümbruses paelub matkajaid Austrumkursa kõrgustikul asuvate Vanema mägede mitmekesine reljeef. Metsa matkarada laskub Bēru vesiveski juurde, seejärel tõuseb Vecmokase poole suundudes kolme kilomeetri jooksul 50 meetri võrra kõrgemale, et avada vaated lõunasse jäävale laiale Slocene orule. Pärast Vecmoka mõisaalleed ristub Metsa matkarada Tukumsi–Lazdasi teega (V1442), teeb looke ümber trobikonna talude ja möödub siis sirget metsateed pidi Sekļa järvest. Järve äärde viivad mitmed väiksed teekesed. Sveikuli puhkeküla lähedal jätkub rada ilusatel metsateedel, kuni jõuab Ozoliņi kalmistu juures Tukumsi–Kesterciemsi–Kolka teele (P131). Siin on Tukumsi linnapiir. Mööda Raudase, Kurzeme ja Melnezera tänavaid jõuab Metsa matkarada päeva lõpuks Päiksemäele (Saules kalns).

Veidi aega kulgeb Metsa matkarada kultuurmaastikul, jõudes seejärel ilusasse okasmetsa, mööda Čaukciemsi asulast kuni keerab Antiņciemsi–Smārde teele, et siirduda Rohelise Luite (Zaļā kāpa) poole. Maastik on tasane, sest rada on jõudnud Piejūrase madalikul asuvale Engre lammile. Roheliselt Luitelt avanevad ulatuslikud vaated Rohesoole (Zaļais purvs) ja Nõiasoole (Raganu purvs). Väike metsatee viib mööda luitejalamit, kahes kohas viivad purded üle soolappide. Ķemerisse jõudes kulgeb Metsa matkarada piki Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāle ja E. Dārziņa tänavaid, mööda rahvuspargi külastuskeskusest ja Vēršupīte jõest, kuhu suubuvad sulfaadirikkad allikad. Rada ületab Tūristi tänava ning viib mööda Dūņu teed edasi Sloka järve poole. Seejärel jõuab rada Vēršupīte lodumetsa, mis on üks omalaadsemaid metsatüüpe kogu Kuramaale jääval Metsa matkaraja osal. Melnezersis keerab matkarada Ķemeri vanale maanteele ning saabub 2 km pärast Bigauņciemsi. Õige pea ületab Metsa matkarada Talsi maantee ning jõuab Liivi lahe rannikule, kus kohtub Ranniku matkarajaga. Kogu päeva teekond möödub Ķemeri rahvuspargis.

Bigauņciemsi külast paistab kogu Jūrmala rannik justkui peopesal. Päeva esimene pool möödub Ķemeri rahvuspargi territooriumil. Jaunkemeri ja Dubulti vahelisel lõigul on võimalik kõndida Liivi lahe kõige laiemal liivarannal. Rada viib läbi Jūrmala ajaloolise kuurordi, mis on Läti pikim linn. Tasub arvestada, et ilusatel suvepäevadel on Jūrmala rannas väga palju rahvast.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.