Metsa matkarada - Ratastooliga läbitav

Miško tako pradžia Latvijoje yra pačioje Rygos senamiesčio širdyje, Rotušės aikštėje. Maršrutas veda Kaļķu gatve, eina pro Laisvės paminklą, per Vērmanės sodą ir palei istorinę Tērbatas gatvę. Tada jis vingiuoja per Zemitani geležinkelio stoties pėsčiųjų tiltą ir žengia į Biķerniekų ir Šmerlio miškus. Miško takas vingiuoja per Juglą, praeina Latvijos etnografinį muziejų po atviru dangumi ir eina pėsčiųjų-dviračių taku iki Baltezero.

Pro „Rāmkalni“ Miško takas klaidžioja stačiais Gaujos slėnio krantais, eina pro Gaujos kaimą ir grįžta žemyn. Tada jis kerta Lorupės upę ir tęsiasi Gaujos vingiais, aplenkdamas vieną įspūdingiausių upės atodangų Velnalos uolas, kyla į Ķeizarskats apžvalgos aikštelę ir skrieja žemyn iki Ķeizarkrēsls, nuotykių parko „Mežakaķis“ prie Kaķīškalno ir Siguldos bobslėjaus ir rogučių trasa.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.

Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.

Umbes pool päevateekonnast möödub Räpina poldri nöörsirgetel teedel. Peipsi järve rannikumadalikul asuv polder on rajatud nõukogude ajal ümbritsevate rohumaade kuivandamiseks. Kõrge tamm kaitseb kevadiste üleujutuste eest. Poldritel on põllud ja karjamaad. Nahast Mehikoormani kulgeb matkarada Räpina-Mehikoorma maantee ääres, Mehikoorma tuletornist avaneb kena vaade Lämmijärvele. See on Peipsi ja Pihkva järvede vahel asuv kitsam järveosa. Teisel pool Lämmijärve, 1,7 km kaugusel on Venemaa.

The stage fully justifies the name of the Forest Trail, as the next three days lead through one of Estonia's largest wetlands, the Emajõe-Suursoo wetland, which is surrounded by extensive forest areas. The only settlement area between Jõepera and Ahja River is Järvselja, enclosed by forests. The terrain is flat, since the Forest Trail still runs through the Lake Peipus lowlands. The destination is located by the Ahja River, which is known for its scenic Devonian sandstone outcrops and a popular boat route.

The Forest Trail has been circling around the Emajõe-Suursoo (a part of the Peipsiveere nature reserve) wetland for three days now. The most interesting part of the walk is the section between Vanaussaia and Varnja, where the Forest Trail runs along small rural roads. Before Varnja it reaches the shore of Lake Peipus (Peipsi), and here you can really feel the true size of the lake. The following distance from Varnja to Remniku along the shores of Lake Peipus and the surrounding territory will take about one week. Over this week, the hikers will learn more about the traditional culture of Eastern Estonia, such as onion cultivation, fishing, culinary heritage, crafts and the culture of the Old Believers.

Behind Vasavere, the Forest Trail continues through the Kurtna landscape reserve, encircles over a peat bog, crosses the town of Oru, passes through the Voka River valley and arrives at the Baltic Sea, where it turns west. Here, on the coast of the Gulf of Finland, rises the North-Estonian Klint – a steep, rocky and forest-covered cliff that stretches non-continuously to Tallinn and further to the islands of West-Estonia. The Forest Trail runs on top of the cliff and occasionally descends into valleys. It crosses the deep and vast Pühajõgi valley in the Toila-Oru park and comes to Toila, a popular coastal resort.

One of the most unusual sections of the Forest Trail in Northern Estonia, which leads along the foot of the impressive North- Estonian Klint in good weather, then climbs to the top of the klint in the villages of Valaste and Saka, revealing breath-taking views of the Gulf of Finland from the so-called Viru Rise. In the Saka‒Ontika‒Toila section (about 23 km), the maximum height of the North-Estonian Klint reaches 55 m. If the weather is clear, you can see the isles named Great and Small Tütarsaar, which belong to Russia, at a 50 km distance.

Behind the village of Vainupea, the Forest Trail enters the first Estonian national park ‒ Lahemaa, which means “the land of bays” in Estonian. For the next five and a half days, the Forest Trail will continue along the bays and peninsulas of Lahemaa national park, introducing the hikers to its most significant natural and cultural heritage. Special attention must be paid to the rules of the park. On this day, the Forest Trail passes through beautiful and quiet coastal forests, where mushrooms grow abundantly in autumn. It passes through the scenic Altja fishing village. The section comes to an end at Oandu in the visitor centre of the Estonian State Forest Management (RMK), where hikers can learn more about forest habitat types and forest management traditions.

The next 9 kilometres of the Forest Trail between Oandu and Võsu coincide with the RMK trail, so be aware of the change of the signs. The trail goes through a beautiful, wooded inland dune area, where hikers can see cuts on pine trees, used to extract resin from the trees. Resin was obtained in the Baltic States using this method up to the 1960s-1970s. Trees are richly covered in lichen, indicating that the air is clean. In autumn, mushrooms and blueberries adorn the edges of the trail. After passing through Võsu village (a popular resort), the Forest Trail continues along a beautiful coastal forest promenade to Käsmu village. It is worth walking an additional extra kilometre to the Vana-Jüri rocks and the historical sites of Käsmu at the tip of the peninsula.

On this day, the Forest Trail crosses the Juminda Peninsula. After leaving Loksa,  in 7 km it passes by a Soviet-era military object, the Hara Submarine Port. To visit it, you have to take a two-kilometre detour and buy a ticket. The Forest Trail goes through an area of beautiful forests and marshes, with high, dense forested sand dunes at the western end of the territory. It continues down the road from Pedaspea to Tsitre and passes a small section of the North-Estonian Klint just before Tsitre, where the Muuksi stronghold hill is located. The Tsitre picnic area is located 0.2 km from the sea.

A harbour was established at the Tsitre village as early as the Viking times. The first 4 km of the Forest Trail in this section pass through the territory of the Lahemaa national park. Between the villages of Muuksi and Soorinna, the road crosses an oval plateau, the klint elevation of northern Estonia, covered with scenic juniper fields. At the village of Põhja, the trail passes by the coastal wetland, and comes out by the sea behind the Salmistu harbour. From here, look out for the 1.3 km distant Pedassaar isle to the northeast, and the Umblu and Rohusi isles to the northwest. On Valkla beach, a nice beach restaurant awaits hikers. In Haapse the beach you can swim, sea gets quickly deep.     

The Forest Trail passes through the most densely forested area of the Viimsi Peninsula, where several nature protection areas have been established. It crosses the former Soviet-era military territory in Rohuneeme. On this day, the Forest Trail follows along pedestrian sidewalks and the many roads running through the peninsula. It turns south at Püünsi village, where towers, skyscrapers and the Port of Tallinn with ferries can be seen in the distance across the Gulf.

The Forest Trail passes by the Gulf of Tallinn, and beautiful views of the towers, harbour and skyscrapers of the city can be seen as early as in Püünsi. The Forest Trail turns into a beautiful pine forest before Pirita, then follows along a sandy beach for 2 km. Behind Pirita all the way to the Port of Tallinn, the Forest Trail takes you along the beautiful city waterfront promenade, which overlooks the city’s most important cultural and historical sites, and offers beautiful views of the sea and the port. The final destination of the Forest Trail is located in the Port of Tallinn, next to the Old Town. You can spend another day or two visiting various tourist locations of Tallinn.

Repeating the loops of the Nemunas, the Forest Trail throws more than 20 km long bends in Nemunas Loops Regional Park, winding through open landscapes and small villages with typical wooden buildings painted in different shades. A larger forest massif there is only between Siponiai and Puzoniai villages, through which the route leads along small forest roads. Crossing the Vilnius–Marijampolė road (A16), the Forest Trail descends to the next circle of the Nemunas, where the popular Birštonas resort is located. Along the sidewalk of B. Sruogos street, the Forest Trail reaches the Birštonas Tourism Information Center.

For the first 3.5 km, the Forest Trail leads through beautiful coniferous forests that cover the slopes of the Žemaitija Upland. Up to the Cold War exposition, it coincides with the Plokštinė cognitive trail. From the museum, the Forest Trail for 5 km follows the Plokštinė road, where a pedestrian / bicycle path has been created and, approaching Plateliai lake, descends into the lowland of the lake. At the road No. 3202 (Malūno street) , the Forest Trail turns left to the south-east and after 0.3 km turns right to right to the south-southwest. After about 0.5 km it reaches Ilgio Ežero street. For the next 5.5 km, the Forest Trail forms a wide circle around Ilgis and Beržoras lakes, reaching the Beržoras village. After the village, after 2 km along Plungės street, the Forest Trail reaches the centre of Plateliai and throws another circle along Ežero street to the beach and Šeirė educational trail. Then along Ežero, Naujoji and Žemaičių Kalvarijos streets, the Forest Trail returns to the centre of the town.

The Forest Trail for 6 km runs along the edge of the Plateliai–Salantai (No.2302) road. At this section, there opens up the view of the landscapes of the western part of the Žemaitija Upland over the Pajūris Lowland. In the centre of Gintališkė village, the Forest Trail turns left to the southwest, coming to road No. 3216. After 2.4 km, it turns right to the west, where it crosses the largest forest massif in this section. During the Soviet era, there was a missile base here, as evidenced by the road paved with concrete slabs. Then the Forest Trail briefly follows the Plungė–Salantai road (No. 169) and after 1.4 km turns left. Up to Salantai, it wanders through a small country road, and the small-town centre is reached through Žemaitės and M. Valančiaus streets. The beginning of this section is in Žemaitija National Park, but the last part is in Salantai Regional Park.

From the small-town of Salantai, the Forest Trail goes along M. Valančiaus, Padvaralio and Ilgoji streets. 100 m before road No. 169 the Forest Trail turns left on a country road, after 3.5 km reaches Erlos street and turns left to the west. After 0.4 km it turns right to the north and reaches Šatraminiai village. There, it turns right to the southwest, after 2.9 km crosses the Salantai–Skuodas road (No. 169) and in Šaukliai village turns left to the north, after 3.8 km reaching Mosėdis, the destination of the section. Most of the section, except for the Šatraminiai area, runs through the territory of Salantai Regional Park.

The Lithuanian – Latvian border in nature is marked by the Apše river, which the Forest Trail crosses, entering Latvia via the Skuodas – Priekule road bridge (P114). The Forest Trail initially winds along the side of the road, but after 1.7 km turns onto a gravel road in the direction of Kalēti. Starting from the surroundings of Ozolu village, the view opens up to the beautiful and wide landscapes of the Vārtāja undulating plain of the Rietumkursa Upland. In Ozoli, the Forest Trail for 0.5 km follows the road V1217, then turns right and after 2 km reaches the Bārta–Kalēti–Gramzda road (V1218), that leads to Gramzda.

Gramzdast lahkudes tiirutab Metsa matkarada mööda väikseid teeradu liiva- ja kruusakarjääride vahel ning seejärel suundub põldudevahelist sirget teed pidi kirde suunas. Lejasbunči talu juurest keerab rada Mazgramzda poole, läbides oma teekonnal sügava ja hämara Ruņupe oru. Pärast Mazgramzdat kulgeb Metsa matkarada Gramzda–Priekule teel (P114), kus avanevad maalilised vaated Rietumkursa kõrgustiku Vārtāja lainjale tasandikule. Rada pöörab teisele poole teed, viib mööda kunagist lennuvälja edasi Priekule–Purmsāti–Kalēti teeni (V1211), ületab selle ning teeb siis väikse looke väikses metsatukas. Virga jõe käänulisi kaldaid järgides läbib matkarada Priekules Priediensi nimelise metsapargi, kus juba paistab päevateekonna lõpp-punkt.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Pärast pikka kivisilda, mis viib matkaja üle Venta jõe, kulgeb Metsa matkarada lühikest aega Venta jõe paremkaldal, mida liigestavad jäärakud, keerab seejärel Krasta tänavale ja Vetklīnika–Paleja teele, ning viib läbi Kalnmuiža metsa, Riežupe ja suure Renda metsa edasi Mazrenda küla poole. Maastik on siin tasane, sest tegemist on Kursa madalikul asuva Pieventa tasandikuga. Mazrendas kulgeb Metsa matkarada üle liiva-kruusakarjääri ning jõuab Kuldīga tänavat kaudu Renda külla. Selle päeva teekond kulgeb esiti Venta jõe oru looduskaitsealal ja hiljem Riežupe looduspargi territooriumil.

Metsa matkarada suundub Abava vasakkaldal kulgeva Kr. Barona tänava kaudu Sabilest välja. Väike rajake viib üle Abava ürgoru niitude ja läbi metsatukkade, kuni jõuab Rootsi Kaabu nimelise mäeni. Seejärel viib rada mööda väikest külateed Plosti–Pūcese teele (V1471), ületab Amula jõe ja naaseb Kalnmuižas Abava orgu, kust jõuab 6 km pärast Aizdzire mõisaparki. Nüüd keerab rada põhja suunas ja ületab kilomeetri pärast Abava jõe. Siin on Abava ürgorg oma täies ilus. Oru sügavus on ligi 40 meetrit. Pärast Kalamehe silda tõuseb Metsa matkarada Abava ürgoru põhjanõlvale, kus on arvukalt viinapuuistandusi. Läbi metsa loogeldes ristub matkarada Kandava–Renda teega (P130) ning saabub lõpuks piki Sabile tänavat Kandava linna. Teekond armsas väikelinnas kulgeb mööda Lauku, Ozola, Zīļu, Sabile ja Pilsi tänavaid, kuni jõuab sihtpunkti, Kandava ordulinnuse varemeteni. Kogu selle päeva teekond kulgeb Abava jõe ürgoru maastikukaitsealal.

Piki Jelgava tänavat suundudes ületab Metsa matkarada vana kivisilla kaudu Abava jõe, kulgeb mõnda aega Daigonese tänaval, kust järgmised 5 km Daigone poole mööduvad kruusateel. Seejärel laskub matkarada mööda Dziļkalnsi–Pūre teed (V1464) Abava ürgorgu. Ületanud taas kord Abava jõe, keerab Metsa matkarada paremale ning siirdub mööda väikest teerada Pūre poole. Rada teeb kaare ümber Pūre mõisa ning kulgeb järgmised 5 km Galciemsi Zemeņu tänaval ja Pūre–Jaunsāti teel (C004). Piirkonna karjääridest kaevandatakse liiva ja kruusa. Galciemsis pöörab Metsa matkarada vasakule väiksele kruusateele (C003), mis 3,5 km pärast jõuab Jaunmoku–Jaunsāti teele (V1444). Veel 3 km hiljem ristub Metsa matkarada Riia–Ventspilsi maanteega ning saabub piki alleesid Jaunmoka lossi juurde. Jaunsāti poolt lossile lähenedes avanevad Metsa matkarajalt avarad vaated Spārnene ümbrusele, kus Austrumkursa lainjad tasandikud vahelduvad Vanema küngastikuga.

Окрестности замка Яунмоку восхищают пейзажем холмогорья Ванема на Восточно-Куршской возвышенности. Лесная тропа спускается к водяной мельнице Беро. Маршрут продолжается примерно 3 км до Вецмоку и 50 м за ним, открывая красивый пейзаж и широкую долину Слоцене на юге. За аллеей поместья Вецмоку маршрут пересекает дорогу Тукумс–Лаздас (V1442), проходит через несколько односемейных усадебных хозяйств и по прямой лесной дороге ведёт на юго-восток вдоль озера Секлис, к которому можно подойти по небольшим тропинкам. Лесными тропами маршрут проходит по деревyшке Свейкули и возле кладбища Озолиню достигает дороги Тукумс–Кестерциемс–Колка (P131), где начинается город Тукумс. Улицами Раудас, Курземес Межа и Мелнезера маршрут приводит к горе Саулескалнс.

После пересечения территории с несколькими усадьбами, извилистая Лесная тропа проходит через красивые хвойные леса и еще 6,5 км по Чаукциемсу, пока не сворачивает к Зеленой дюне. Дальше идет по обочине дороги Антинциемс - Смарде. Местность ровная, так как маршрут пролегает по равнине Энгуре в прибрежной низменности. С Зеленой дюны открывается широкий вид на болото Заля (Зеленое) и Ведьмино болото. Небольшая извилистая лесная тропа проходит по нижней части дюны и в двух местах пересекает болото по деревянным мосткам. В Кемери маршрут пролегает по улицам партизану, Робежу, А. Упиша, Катедралес и E.Дарзина через информационный центр национального парка «Meža māja“ и Вершупите, в которую втекают воды серных источников. Маршрут пересекает улицу Туристу и дальше идет по дороге Дуну до озера Слокас. Дальше Лесная тропа доходит до болотистого леска Вершупите - одной из самых лучших сред обитания влажных лесов во всем Курземе. Возле озера Мелнэзерс маршрут сворачивает в сторону старой Кемерской дороги и через 2 км достигает Бигаунциемса. За трассой Слока-Талси (P128) маршрут Лесной тропы доходит до Рижского залива и соединяется с маршрутом тропы Балтийского взморья (E9). Весь этап пути Лесная тропа проходит через Кемерский национальный парк (КНП).

С Бигаунциемса хорошо виден весь берег Юрмалы. Первая часть этапа пути на сегодняшний день лежит через Кемерский национальный парк. От Яункемери до Дубулты пеший маршрут проходит по самому широкому песчаному пляжу Рижского залива, через исторический курорт и самый длинный в Латвии город - Юрмалу. Стоит помнить, что в красивые и теплые летние дни на пляже бывает много отдыхающих.

Между Дубулти и Лиелупе раскинулся самый широкий пляж на побережье Рижского морского залива – главнейшая ценность города-курорта Юрмалы – с многочисленными пляжными кафе и разнообразными возможностями отдыха. Леса в прибрежных дюнах пронизаны плотной сетью тропинок, которые подходят для обычной и скандинавской ходьбы. Часть Тропы Балтийского взморья между пляжем Лиелупе и Юрмальским музеем под открытым небом проходит по территории природного парка «Рагакапас». Отсюда обратно в Булдури можно легко попасть по проспекту Булдуру и 5-й линии.

Маршрут является альтернативным способом попасть из Юрмалы в Ригу, идя по лесу. За Лиелупским мостом Тропа Балтийского взморья проходит через Приедайне с видами на деревянную застройку, идет параллельно правому берегу Лиелупе, потом поворачивает мимо южной части Болдерайской дюны и пересекает лес Клейсту, проходя вдоль кладбища Лачупес. Дальше тропа идет по историческим дорогам Пардаугавы – улицам Буллю и Даугавгривас через Дзегужкалнс, мимо канала Зундас и залива Агенскална, доходит до Даугавы, где по Каменному мосту пересекает Даугаву и останавливается на Ратушной площади.