Metsa matkarada - Kultuuriline elamus

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.

Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.

Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.

Selle lõigu esimeses pooles lookleb metsa matkarada võimsas Piusa ürgorus, seejärel suundub Härma külla ja sealt Obinitsa poole. Obinitsa on üks Setomaa tähtsamaid külasid. Siin saab osa seto kultuurist ja kommetest. Peale Obinitsat kulgeb rada ilusate kanarbikurikaste männimetsade kaudu taas Piusa ürgorgu ja pöörab itta, Piusa koobastiku poole. Siit alates kulgeb matkarada Piusa jõe vasakkaldal kuni jõuab maanteeni ja raudteeni Koidula raudteejaama juures.

Metsa matkarada viib teelise läbi Setomaa suurte metsade, piki rabasid ja nõmmesid, mis augustis ja septembris on kanarbikuõitest imeliselt lillaks värvunud. See on hõredasti asustatud piirkond ning matkajal on võimalik loodusega tõeliselt ühenduses olla. Õrsava järve ääres jäävad teele mitmed sillakesed. Rada teeb tiiru ümber Õrsava järve ja kulgeb Värska aleviku keskusesse. Võta aega ning tutvu seto kommete ja kohalike roogadega.

Pärast Värskat keerab metsa matkarada Värska lahe loodekaldale. Läbi metsa loogeldes jõuab rada välja Laossina külla, kus matkateelised saavad tundma õppida setode usukombeid. Rada kulgeb Peipsi järve rannikumadalikul, seetõttu on maastik tasane ja valdavad põllumaad. Võõpsu külas ületab rada Võhandu jõe ning võtab suuna Räpina poole.

Metsa matkarada on nüüd juba kolm päeva Emajõe Suursoo ümbruses tiirutanud. Tänase päevateekonna kõige põnevam osa on Vanaussaia ja Varnja vaheline teelõik, kus rada kulgeb väikestel külavaheteedel. Enne Varnjat jõuab matkarada Peipsi rannikule, siit järvele vaadetes saad aru, kui suur see järv tegelikult on. Järgnev teekond Varnjast Remnikule piki Peipsi järve kallast võtab terve nädala. Selle nädala jooksul õpib matkateeline tundma Peipsi järve äärsete elanike kombeid, tutvub kohaliku käsitöö, toidu, kalanduse ja sibulakasvatustraditsioonidega ning vanausuliste kultuuriga.

Selle maalilise ja traditsioonideküllase rajalõigu sümbol on sibul. Sibulakasvatuse tõid 17. sajandil siia piirkonda vene vanausulised. Tee ääres sibulapalmikuid müüvatest naistest-meestest on saanud selle piirkonna visiitkaart. Varnja ja Kallaste vaheline 24-kilomeetrine teelõik kannab nime Sibulatee. Maastikku ilmestavad värvikirevad puumajad, väikesed kalapoed ja restoran, kus saab nautida samovariteed täpselt nii, nagu vanausulistele kombeks. Kindlasti proovi ka Peipsi rääbist!

Alatskivi on suurepärane koht, kus maitsta Peipsi kandi rahvustoite, sh kuulsat sibulapirukat. Peale Alatskivi tõuseb rada kõrgemale ning avanevad maalilised vaated Peipsi järvele. Kallastele lähenedes laskub rada taas rannikule. Kallastel otsi üles kohalik kalarestoran ja kalapood ning proovi suitsurääbist ja koha. Raja viimane osa kulgeb piki järveäärset teed.

Sibulad, kala, kilomeetrite viisi piki järve kallast paiknevad külad, nikerdustega ehitud vanausuliste palvelad, kalapaatidega väikesadamad, erivärvilised väikesed puumajad! Kohvikud, poed ja vaated Peipsi järvele, mis tundub olevat pigem meri kui järv. Nii võiks kirjeldada metsa matkaraja seda lõiku. Kasepäält Mustveeni kulgeval 8-kilomeetrisel teekonnal kulgeb rada läbi väikeste rannakülade, pakkudes meeldivat vaheldust neile, kes on pikemat aega teel olnud.

Pärast Mustvee promenaadi ja randa lookleb metsa matkarada läbi Mustvee linna ning jätkub järgmisel 16 kilomeetril piki endise Sonda-Mustvee kitsarööpmelise raudtee tammi. Raudteerööbaste asemel on kruusatee, mis ühendab Mustveed Avinurmega. Raudtee tammi äärde paigaldatud infotahvlid tähistavad endisi asulaid, mille kohale on kasvanud mets või muudetud raiesmikeks.

Siit alates kulgeb metsa matkarada läbi Eesti noorima rahvuspargi, 2018. aastal asutatud Alutaguse rahvuspargi, mis koosneb mitmest lahustükist. Rahvuspargi peamine kaitse-eesmärk on Eesti suurima okasmetsaala ja soomaastike kaitse. See on Kirde-Eesti hõredamalt asustatud piirkondi.

Vasaverest edasi kulgeb metsa matkarada jätkuvalt Kurtna maastikukaitsealal, tiirutab üle raba, läbib Oru töölisasunduse, keerab Voka jõe orgu ning jõuab välja Soome lahe äärde, kus keerab läände. Siin kõrgub majesteetlik Põhja-Eesti paekallas: järsk, kivine ja metsane klindiastang, mis ulatub Tallinnani ja jätkub sealt Balti klindina edasi Lääne-Eesti saarteni. Metsa matkarada lookleb paekalda serval, aeg-ajalt orgudesse laskudes. Toila-Oru pargis suundub rada läbi laia ja sügava Pühajõe oru ning saabub lõpuks Toilasse, populaarsesse rannakuurorti.

Saka mõisa juures suundub metsa matkarada mööda järsku treppi alla mererannikule, kus see veidi alla 6 km ulatuses kulgeb otse rannal. Moldova ja Jabara külade juures tõuseb rada taas paekaldale, läbib Purtse küla, tiirutab ümber Purtse jõe ja viib mööda kitsast rannikuriba edasi Aseri poole. Veidi enne linna jõudmist keerab rada taas klindipealsele. Klindialusel rannaribal leidub rohkesti kivistisi, mõned neist on mitusada miljonit aastat vanad.

Mahult Letipeani kulgeb metsa matkarada väikestel merelähedastel teedel ja väiksemas lõigus ka mööda rannikut. Letipea neeme lähedal on tihe kadakavõsa. Kel käimata, tasub ette võtta kokku 1,5-kilomeetrine retk Ehalkivi juurde. Simunamäelt 3 km edasi liikudes kulgeb rada Põhja-Eesti paekalda jalamil, mis on kaetud vana loodusmetsaga. Mereni on siit umbes kilomeeter. Lontova mõisa ümbruses on infotahvlid Kunda ajalooga. Kundas, eriti Kunda jõe ääres on mitmeid põnevaid vaatamisväärsusi, mis on seotud linnas asuva tsemenditehasega.

Tsitre külla rajati juba viikingiajal sadam. Metsa matkaraja esimesed 4 km kulgevad Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Muuksi ja Soorinna külade vahel viib rada üle kadakaste karjamaadega kaetud klindineemiku, mis on osa Põhja-Eesti paekaldast. Põhja küla lähedal möödub rada roostikust ja jõuab Salmistu sadama juures taas mere äärde. Siit avaneb vaade 1,3 km kaugusel kirdes asuvale Pedassaarele ning loodes asuvatele Umblu ja Rohusi saartele. Valkla rannas ootab matkajaid kena rannarestoran, jalutada võiks ka Valkla külas. Haapse poole suundudes näeb tee ääres Augu Suurkivi. Haapse rannas on hea ujuda, sest seal läheb vesi kiiresti sügavaks.

Kaberneemelt kulgeb rada läbi metsa, tee ääres on mandrijää sulamisel tekkinud kivikülv. Peale lühikest kruusateed jõuab metsa matkarada kunagise Antsülusjärve rannajoonel kulgevale matkarajale, ületab Kaberla‒Kaberneeme tee ja Kaberla jõe väikese liivakanjoni ning jõuab välja Kalevi-Liiva koonduslaagri asupaigani. Sealt edasi viib matkarada Linnamäe hüdroelektrijaamani ja rippsillani, sealt enne silda Jägala Jõesuu linnamäele. Rada kulgeb Jägala jõe paremkaldal kuni Jägala joani. Ületa jõgi Suka silla (vana raudteesild, nüüd jalakäijate sild) kaudu, mis on joast u 500 m ülesvoolu. Peale silda pöörab rada paremale, kulgeb läbi pargi ning suundub läbi Koogi küla Jõelähtme poole. Mine üle vana kivisilla, mööda Jõelähtme kirikust ja Vabadussambast.

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.

Didžiasalis küla ja Druskininkai kuurortlinna vahelisel rajalõigul kulgeb Metsa matkarada läbi okasmetsa, kus on palju häid seene- ja marjakohti. Enne Druskininkaisse jõudmist liitub matkarada Nemunase teega, keerab ümber Druskininkai suusahalli (Snow Arena) ning suundub mööda kergliiklusteed Nemunase jõel asuva Pargisillani. Pärast jõe ületamist kulgeb rada piki Maironio tänavat ja Druskininkai ajaloolise kuurortlinna väikseid tänavaid ja pargiteid, ületab Ratnyčia jõe ja suundub Nemunase paremkaldal olevasse metsaparki. Veisiejai tänavalt viib rada edasi Neravų tänava kõnniteele ning keerab umbes 1 km pärast Sodžiause tänavale, mis Neravai küla lõpus jätkub kena metsateena. Siit saab alguse Dzūkija rahvuspark. Metsa matkarada teeb tiiru ümber Viečiūnai küla, kust avanevad kaunid vaated Nemunase vastaskaldal olevale Liškiava kloostrile. Nüüd suundub Metsa matkarada ilusale vaiksele metsateele, kuni jõuab lõpuks Žiogeliai külla.

Nemunaitisest algav Metsa matkaraja lõik kulgeb Vytauto tänavat ja Kaniūkai–Einorai–Nemunaitise maanteed (nr 1102) kaudu 1,5 km pikkuselt kirde suunas, pöörab seejärel põhja poole ja jõuab 3 km järel Gečialaukise külla. Siis keerab rada paremale, ida poole ning kohtub 3,3 km pärast taas maanteega nr 1102. Veel 3,3 km jalutamist, kuni Metsa matkarada jõuab teele nr 128 ning laskub kõnniteed pidi Nemunase orgu. Siit viib enam kui 3 km pikkune kena metsarada jalakäijate sillani, et ületada Nemunase jõgi. Pärast pikka tõusu jõuabki rada Leedu kõrgeimale jalakäijate sillale. Sillalt avanevad Nemunase jõele pikad ja võimsad vaated. Pärast silda kulgeb Metsa matkarada vanal raudteetammil, lookleb Alytuse kuurortpargi tänavatel, kuni jõuab S. Dariause ja S. Girėno tänavaid kaudu linna keskväljakule. Alytuse turismiinfokeskus asub väljaku lõunaküljel.

Alytust selja taha jättes kulgeb Metsa matkarada Vilniuse tänavat mööda linnakesest välja, ületab A. Juozapavičiause silla kaudu taas Nemunase jõe ning keerab vasakule, Jiezno tänavale, seejärel Miškininkų tänavale ja ületab Normandy–Nemunase maantee. Nüüd kulgeb rada umbes 2 km ulatuses metsas, jõuab seejärel väiksele külateele ja suundub 8 km põhja poole. Siin on näha ulatuslikud vaated Dzūkija kõrgustikule. Läbinud Staniava küla, suundub rada kena metsateed pidi Nemunase jõeni ja ronib seejärel üles Punia linnamäele, kust avanevad vaated Nemunase jõele. Tee möödub Punia kirikust ning jõuab Kaunase, Šilo ja Birštono tänavaid pidi u 4 km pärast suuremasse metsamassiivi. Nüüd kulgeb rada u 5 km metsas kuni saabub Nemajūnai külla, kust lõigu lõpp-punkti jääb veel 3,5 km.

Nemunase jõe lookeid järgides teeb Metsa matkarada Nemunase loogete regionaalpargis üle 20 km pikkuse looke, käänutades üle kultuurmaastike, mida ilmestavad traditsiooniline arhitektuur ja eri tooni värvitud puithooned. Rada on metsasem vaid Siponiai ja Puzoniai külade vahelisel lõigul, kus rada kulgeb väikestel metsateedel. Pärast Vilniuse–Marijampolė maantee (A16) ületamist laskub Metsa matkarada taas Nemunase loogetele, kus paikneb tuntud Birštonase kuurort. Mööda B. Sruogose tänava kõnniteed suundub rada Birštonase turismiinfokeskuse juurde.

Kaunas on Leedu suuruselt teine linn. 1621 meetri pikkune Vabaduse puiestee (Laisvės Alėja) paistab silma omapärase modernistliku arhitektuuri poolest: siinsed 1914.–1940. aastail ehitatud hooned on pälvinud Euroopa Pärandi märgi. Vilniuse tänav on „värav“ keskaegsesse Kaunasesse, mida juhtisid Hansa Liidu kaupmehed. Metsa matkaraja äärde jäävad Kaunase vanalinna kirikud, Raekoja plats ja arvukad ajaloolised hooned. Rada teeb looke Santakose pargis, kus kohtuvad Leedu kaks suurimat jõge, Nemunas ja Neris. Matkarada ületab Nerise jõe ning suundub kergliiklusteid pidi 4 km kaugusel asuva Lampėdise kruusakarjääri juurde. Karjääri on rajatud tehisjärv ning see on kohalike seas armastatud puhke- ja supluskoht.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Kogu sellel lõigul kulgeb Metsa matkarada Nemunase paremkalda metsa- ja külavaheteedel. Matkajat rõõmustavad kaunid vaated jõele, lamminiitudele ja väikestele küladele jõe kaldal. Päeva lõpp-punkt – Vilkija parvesadam – paistab Nemunase kaldal juba kaugele. Sadama lähedal on Vilkija väikelinna keskus koos kirikuga. Suve teisel poolel on Nemunase jõe niidud kaetud siniste ja kollaste lilledega. Kindlasti võiks varuda aega, et sõita parvega vastaskaldale ja tagasi, sest selliseid üleveoparvi on Balti riikides säilinud vaid väga vähestes kohtades.

Raseiniai–Baisogala maantee (nr 225) kõnniteel kulgedes läbib Metsa matkarada Dubysa jõe sügava oru ja keerab Ginčaičiai külas paremale. Nüüd suundub rada läbi ümbritseva kultuurmaastiku, kuni jõuab 6 km pärast Raseiniai–Šiluva teele (nr 148). Umbes 3 km hiljem laskub rada taas Dubysa orgu ja jõuab Kušeliškė külla. Järgmised 5,5 km mööduvad Kušeliškė–Lyduvėnai teel (nr 3516). Kuulus ja maaliline Lyduvėnai raudteesild on juba kaugelt näha. Veidi enne Dubysa maanteesilda keerab Metsa matkarada paremale, kirde suunas ja jätkub teel nr 3544, kuni jõuab 9 km pärast Šiluva linnapiirini. Siit on kesklinna veel veidi all kilomeetri. Selles lõigus muutub reljeef künklikumaks, kuna Dybusa jõe madalik läheb järk-järgult üle Ida-Žemaitija kõrgustikuks. Lyduvėnai sillani kulgev lõik kulgeb osaliselt Dubysa regionaalpargis või selle lähedal, kuid Šiluva jääb juba Tytuvėnai regionaalpargi territooriumile.

Šiluva ja Tytuvėnai vahel kulgeb Metsa matkarada 7 km ulatuses kergliiklusteel. Rada suundub Šiluvose ja Maironio tänavaid mööda Tytuvėnai keskusesse, keerab Miško tänavale ja jätkab teekonda Giliuse järve maalilisel läänekaldal. Järve põhjakaldale jõudes käänab rada itta vanale raudteetammile ja jõuab u 1,4 km pärast Kuršių tänavale. U 600 meetri pärast, enne Budraičiai küla tuleb võtta suund vasakule, läände. Päevateekonna lõpp-punkti – Aukštiškiaisse – jääb siit veel umbes 4 km jagu kruusateed.

Pavandenė külast väljub Metsa matkarada mööda teed nr 4609 loode suunas, keerab 7,5 km pärast paremale ning teeb seejärel umbes 4-kilomeetrise looke ümber metsa, kus peidab end Baltežerise järv. Kuršiai lähedal ületab matkarada Luokė–Janapolėse tee (nr 4611), laskub Virvytė jõe orgu, läbib Baltininkai küla ja ületab taas Virvytė jõe, mis on veematkajate meelispaik. Umbes 5 km pärast, olles tiirutanud Virvytė jõe paremkaldal, jõuab Metsa matkarada Biržuvėnai külla, mis asub kauni veskijärve kaldal. Kogu päevateekond kulgeb Varniai regionaalpargi vahelduvalt künklikul maastikul.

Päeva esimesed 3 km mööduvad Biržuvėnai metsas. Kilomeeter enne Rudupiai külla jõudmist kulgeb Metsa matkarada Luokė–Viešvėnai teel (nr 4605), kuni pöörab paremale, loode suunas. Järgmised 11 km kulgevad põllumajandusmaastikul. Pärast Rainiai küla ühtib Metsa matkarada Telšiai suunas viiva kergliiklusteega. Linna jõudes keerab rada Kaunase tänavale ning jõuab Mastise järve kaldale. Seejärel lookleb matkarada läbi pargi, kus Zaksase mäelt avanevad kaunid vaated Mastise järve panoraamile. Lõpuks teeb Metsa matkarada looke ümber Mastise järve väikse lahesopi ja jõuab päevateekonna lõpp-punkti.

Plinkšiaist võtab Metsa matkarada läbi metsa suuna läände, kuni jõuab 2 km kaugusel asuvale Seda–Gaudikaičiai teele (nr 161). Paari kilomeetri pärast keerab rada vasakule, lõuna suunas. Järgmised 7,4 km mööduvad metsatukkadega vahelduval põllumajandusmaastikul. Bertuliaist 3,8 km kaugusel ületab matkarada Seda–Plungė (nr 164) tee. Küngastelt paistavad juba vaated palverännakute sihtkoha - Žemaičių Kalvarija – kiriku ja kabelite tornidele. Veidi enne alevisse jõudmist siseneb matkarada Žemaitija rahvusparki.

Metsa matkarada väljub Žemaičių Kalvarija alevist mööda Pagardinio, Alsėdžių ja Platelių tänavaid. Umbes 6,5 kaugusel alevi keskusest jõuab rada maalilist küngastega ümbritsetud teed kaudu parkimisplatsile. Seal teeb matkarada pöörde vasakule, lõunasse, siseneb metsa ja läbib Gegrėnai arheoloogilise kompleksi. Metsast väljudes kulgeb rada Ežero tänaval, ületab mõne aja pärast Dvaro tänava, keerab Paežerėse tänavale ja jõuab 5 km pärast Žemaičių Kalvarijose teele (nr 2302). Nüüd pöörab rada taas vasakule, kergliiklusteele, kust 1,7 km järel keerab paremale. Veel 1,8 km pärast jõuab Metsa matkarada Paplatelė, kus on päevateekonna lõpp-punkt. Selle päeva teekond kulgeb tervikuna Žemaitija rahvuspargis ning pakub hea võimaluse tutvuda Žemaitija kõrgustiku loodeosa maastike ja loodusliku mitmekesisusega.

Salantai alevist suundub Metsa matkarada mööda M. Valančiause, Padvaralio ja Ilgoji tänavaid Läti piiri poole. 100 meetrit enne teed nr 169 pöörab Metsa matkarada vasakule, külateele ning jõuab 3,5 km pärast Erlose tänavale, kust see keerab taas vasakule, lääne suunas. 400 meetri pärast on pööre paremale, põhja suunas, kust rada kulgeb Šatraminiai suunas. Šatraminiai külas käänab matkarada paremale ja ristub 2,9 km pärast Salantai–Skuodase teega (nr 169). Šaukliai külas keerab Metsa matkarada vasakule ja jõuab 3,8 km pärast Mosėdise alevisse, päevateekonna lõpp-punkti. Suurem osa selle päeva teekonnast, välja arvatud Šatraminiai ümbruses, kulgeb Salantai regionaalpargi territooriumil.

Mosėdise alevist kulgeb Metsa matkarada piki Salantų ja Skuodo tänavaid Skuodase, Läti-Leedu piiri lähedal asuva linnakese poole. 8 km pärast jõuab rada Salantai–Skuodase teele (nr 169), kus rada lookleb läbi põllumajandusmaastiku. Bartuva jõe orgu jõudes maastik muutub. 500 meetri pikkuselt kulgeb rada nüüd Salantai–Skuodase teel, kuni pöörab vasakule ja vonkleb järgmised 6,7 km väikestel külateedel. Skuodase linnas kulgeb matkarada Kretingose, Laisvėse ja Krantinėse tänavatel, läbib Skuodas pargi ning suundub Gedimino, Vytauto ja J. Basanavičiause tänavaid kaudu linnast välja, kuni jõuab Läti-leedu piirile.

Metsa matkarada siirdub piki Kalvene väikseid tänavaid Aizpute–Kalvene teeni (P115), kulgeb 1,4 km ulatuses nimetatud teel ning pöörab seejärel paremale. Nüüd ületab rada Jelgava–Liepāja raudtee ning lookleb väiksel külateel kuni Bojase külani. Piirkonnas on arvukalt nõukogude-aegseid kalatiike. Avatud kultuurmaastikku ilmestavad siin-seal mõned üksiktalud, mille hulgast mõned pakuvad müügiks omakasvatatud aedvilju ja omavalmistatud toitu. Pärast Kazdanga–Mazbojase teed (V1299) läbib Metsa matkarada Grantnieki karjääri. Kalvenest Bojasesse kulgev teelõik viib üle Rietumkursa kõrgustikul asuva Bandava kõrgendiku, kus kõrgeimad punktid küünivad pisut enam kui 100 meetrit ü.m.p. Pärast Bojase küla ületab matkarada Laža jõe ning naaseb Tebra jõe äärde jõudes taas Aizpute–Kalvene teele. Mööda Kalvene ja Atmoda tänavaid kulgeb Metsa matkarada Aizpute kesklinna.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Rendast lahkudes tiirutab Metsa matkarada lühemat aega Īvande jõe kivistel kallastel ning suundub siis Kroju teele. Kui algul ümbritseb matkajat kultuurmaastik, siis õige pea jõuab rada metsa. Mõnes kohas avanevad vaated Abava orule. Maastik muutub pidevalt, sest Metsa matkarada suundub Kursa madalikult Austrumkursa kõrgustikul asuvasse Vāne nõkku, kus kõrgused ulatuvad 50–60 meetrit ü.m.p. Enne Valgale küla teeb matkarada looke ümber Valgale jõe sügava sälkoru ja suundub seejärel piki Abava jõe orunõlva Sabile poole, laskudes alles Sabile lähedal alla orupõhja, et ületada Kuldīga tänava kaudu Abava jõgi. Sabile lähedal muutub ümbritsev maastik taas teistsuguseks, avades vaated Austrumkursa kõrgustikul asuvatele Salduse mägedele. Rumbciemsi ja Sabile vahel on Abava jõe org kuni 40 meetrit sügav. Nii sellel kui ka järgmisel matkapäeval kulgeb rada osaliselt Abava ürgoru maastikukaitsealal.

Jaunmoka lossi ümbruses paelub matkajaid Austrumkursa kõrgustikul asuvate Vanema mägede mitmekesine reljeef. Metsa matkarada laskub Bēru vesiveski juurde, seejärel tõuseb Vecmokase poole suundudes kolme kilomeetri jooksul 50 meetri võrra kõrgemale, et avada vaated lõunasse jäävale laiale Slocene orule. Pärast Vecmoka mõisaalleed ristub Metsa matkarada Tukumsi–Lazdasi teega (V1442), teeb looke ümber trobikonna talude ja möödub siis sirget metsateed pidi Sekļa järvest. Järve äärde viivad mitmed väiksed teekesed. Sveikuli puhkeküla lähedal jätkub rada ilusatel metsateedel, kuni jõuab Ozoliņi kalmistu juures Tukumsi–Kesterciemsi–Kolka teele (P131). Siin on Tukumsi linnapiir. Mööda Raudase, Kurzeme ja Melnezera tänavaid jõuab Metsa matkarada päeva lõpuks Päiksemäele (Saules kalns).

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.