Metsa Matkarada - Loodus

Metsa matkaraja lõunaosa (Poola-Leedu piir – Riia)

• Metsa matkaraja lõunaosa kulgeb läbi kolme rahvuspargi: Dzūkija ja Žemaitija rahvuspargid Leedus ning Kemeri rahvuspark Lätis. Kemeri raba koos ümbritsevate soode ja soometsadega on Baltimaade suurimaid märgalasid. Kokku jääb Metsa matkarajale või selle lähedusse umbes 25 kaitseala.
• Metsa matkaraja lõunaosa ületab Sūduva, Dzūkija ja Žemaitija kõrgustikud Leedus ning Rietumkursa ja Austrumkursa kõrgustikud või vähemalt osa neist Lätis. Kõrgustike vahel paiknevad madalikud, nt Kursa madalik ja Piejūrase madalik. Metsa matkaraja madalaimad punktid asuvad merepinna kõrgusel (Bigauņciems–Lielupe lõigul, kus rada kulgeb Riia lahe kaldal) ning kõrgeim punkt – Šatrijose magi (228 m üle merepinna) – asub Žemaitija kõrgustikul.
• Kõrgustikel on rohkesti järvi. Balti riikides on tihe vooluveekogude võrgustik, on nii suuremaid kui ka väiksemaid jõgesid ja ojasid, mis pakuvad suvel mõnusat jahutust.
• Metsa matkaraja lõunaosa kõige tähelepanuväärsemad loodusmaastikud ongi jõeorgudes, nt Nemunase, Dubysa ja Abava jõe orgudes ning nende lisajõgede ümbruses.
• Metsa matkaraja ääres või vahetus läheduses on arvukalt looduspärandiobjekte, nt hiigelsuuri rändrahne, allikaid, põlispuid, alleesid ja huvitavaid pinnavorme nagu künkad, uhtorud, jõeorud jne. Nemunase ja selle lisajõgede kallastel võib imetleda majesteetlikke ja kauneid paljandeid.
• Läti rannikul pälvivad tähelepanu Euroopa Liidu tasandil kaitstavad liivaluited.

Metsa matkaraja põhjaosa (Riia–Tallinn)

• Osa Metsa matkarajast kulgeb Vidzeme, Alūksne ja Haanja kõrgustikel, osa aga madalikel. Matkaraja madalaimad lõigud on merepinna kõrgusel, kõrgeim punkt asub Suure Munamäe jalamil ( u 256 m ü.m.p.). Kõrguselt teine punkt on Drusku linnamägi (246 m ü.m.p.). Suur Munamägi on Balti riikide kõrgeim punkt. 
• Reljeef on eriti järsk Gauja jõe ürgorus ja selle lisajõgede orgudes, samuti Põhja-Eesti klindi piirkonnas, kus järsk ja kivine paljandisein ulatub 56 m kõrgusele. Metsa matkarada lookleb Gauja jõe orus ‒ Baltimaade suurimas ja sügavaimas ürgorus ‒ viie päevateekonna ulatuses. Ka Põhja-Eesti klindil, Toila ja Kunda vahel kulgeb rada viie päeva jooksul.
• Metsa matkaraja äärde jäävad järgmised looduslikud vaatamisväärsused: Ehalkivi ‒ Baltimaade suurim rändrahn (930 m3), Valaste juga ‒ Baltimaade kõrgeim juga (26 m), Jägala juga ‒ üks kõige võimsamaid jugasid Baltimaades. Gauja ja Piusa jõe orgudes kõrguvad majesteetlikud liivakivipaljandid, milles on nii looduslikke kui ka inimtekkelisi koopaid. Piusa koopad on Baltimaade suurim inimtekkeline maa-alune koobastik. Soome lahe rannikul paljanduvad miljonite aastate vanused fossiilid.
• Metsa matkarada kulgeb läbi kolme rahvuspargi. Gauja rahvuspark on vanim Lätis ning Lahemaa rahvuspark vanim Eestis. Alutaguse rahvuspark on Baltimaade 15-st rahvuspargist noorim (2018). Metsa matkarajale või selle äärde jääb kokku u 40 kaitseala.
• Enam kui nädala jagu kulgeb Metsa matkarada Peipsi järve rannikul. Koos Pihkva järvega on see Euroopa suuruselt neljas järv. Siin on kohalikud ammustest aegadest saati sibulaid kasvatanud. Hilissuvel ja varasügisel müüakse kauneid sibulavanikuid teede ääres. Peipsi põhjarannikul on kujunenud kuni 13 m kõrgused liivaluited.
• Rajalt veidi kõrvale jäävad mitmed Põhja-Eesti väikesaared, nt Pedassaar, Prangli, Aegna ja Naissaar.

Metsa matkaraja üldinfo

• Metsa matkarada kulgeb läbi mitmete suurte metsamassiivide nii Eestis, Lätis kui ka Leedus ning matkajad saavad tutvuda enamike Balti riikides esindanud metsatüüpide ja elupaigatüüpidega. Tee äärde jäävad arvukad jämedad puud eri liikidest ning mitmed puud, mis on seotud ajalooliste sündmuste või legendidega.
• Matkarada sobib hästi linnu- ja loomavaatluseks. Siin liigub Euroopa suurim imetaja – põder. Kui liigud vaikselt, võid kohata metskitsi, hirvi, rebaseid, jäneseid, nugiseid, saarmaid, oravaid ja siile. Teel võid märgata hundi ja ilvese jalajälgi. Üsna tavalised on koprad, kes veekogude kallastel puid langetavad ja oma kuhilpesi ehitavad.
• Linnuvaatlejad võivad märgata (või kuulda) valget ja musta toonekurge, väike-konnakotkast, rukkirääku, värbkakku, lehelinde, eri liiki kakulisi ja rähne, sh Euroopa suurimat ‒ musträhni ning jäälindu.
• Looduskatastroofid on Baltimaades väga harvad. Sügiseti ja talviti võib olla tugevaid torme. Rannikul pole tõusu ega mõõna, mis võiks rannas liikumist segada. Tugevate tuulte ja tormidega veetase siiski tõuseb.
• Suvel võib merevee temperatuur soojeneda 18-20 °C-ni või enamgi, kuni 26 °C-ni. Siseveekogudes on vesi tavaliselt soojem. Nii suvel, kevadel kui ka sügisel võib olla pikemaid sajuperioode, mil ilm läheb jahedaks, seega vaata enne teele asumist ilmateadet.
• Eestlased ja lätlased armastavad käia metsas marjul ja seenel. Marjadest korjatakse eelkõige mustikaid, pohli  ja vaarikaid, soodest ja rabadest jõhvikaid ja murakaid. Korjatakse ka erinevaid taimi taimeteede jaoks.

Metsade mitmekesisus

Igaüks mõistab metsa all midagi veidi erinevat. Mõne jaoks kasvavad õiges metsas kõrged sihvakad männipuud ja metsaalust katab valge samblik, teisele seostub mets eeskätt ürgmetsaga, kus mahalangenud puudel kasvab pehme samblakiht. Mõnele meenub ehk kaasik, kus niiske maapind on kaetud varsakapjadega. Metsad on väga erinevad, kuid igal metsal on loodusliku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluline roll. Järgnevad metsatüübid on vaid mõned näiteid Eesti, Läti ja Leedu metsadest. Igal neist on oma koht, tähendus ja kasutus.

Boreaalne mets ehk okasmets on bioom, mida iseloomustavad erivanuselised kuusikud ja männikud. Need on looduslikud metsad, kus liigiline mitmekesisus on kõrge. Eriti väärtuslikud on sellised metsad, kus puud on eri vanuse ja suurusega ning esindatud on erinevad rinded. Vanades okasmetsades on inimmõju küll olemas, kuid mõned sellised metsad võivad lausa mitusada aastat vanad olla.

Laialehistes metsades puudub valdab puuliik. Looduslikud laialehised metsad on väga olulised liigilise mitmekesisuse säilitajad, kuna seal leidub arvukalt taimedele, putukatele, lindudele ja loomadele olulisi elupaiku, nagu õõnsad tõved, tüükad, erinevad lehtpuuliigid.

Soometsades kasvavad sookail, jõhvikas, erinevad turbasamblad, samuti madalad männid ja kuused, sookask, must lepp, madalad põõsad ja kõrrelised.

Lammimetsad kasvavad veekogude kallastel. See metsatüüp on üsna tavaline Gauja jõe ürgorus.

Eriti maalilised on mitmesugused järsakumetsad, mis kasvavad jõeorgudes. Need on segametsad, kus okaspuudele lisanduvad tammed, pärnad ja jalakad. Maastikule lisavad veelgi põnevust uhked paljandid ja koopad ning väikesed jõed ja ojad, mis toetavad piirkonna bioloogilist mitmekesisust.

Laias laastus koosnevad metsad erivanuselistest puistutest, mis on kujunenud erinevates ajaloolistes ja majanduslikes oludes ning mida on mõjutanud nii looduslikud tingimused kui ka inimtegevus. Mitmekesistes metsades on ruumi paljudele erinevatele metsaelanikele, kel kõigil on veidi erinevad elupaigatingimused. Tasakaalu leidmine looduskaitse ja metsamajanduse vahel tagab selle, et saame metsades matkata, seenel ja marjul käia ning samas saada metsast ka majanduslikku kasu.

Metsamajandus

Metsa matkarada läbib nii kaitsealuseid kui ka majandusmetsi. Majandusmetsades on raieringi pikkuseks 80‒120 aastat.

                                                             Joonis: Läti Riigimets

Metsanduse majandustsükkel ehk raiering hõlmab metsa elutsükli. See algab hoolikalt valitud puudelt kogutud seemnetest, mis puukoolis istikuteks kasvatatakse. Noored puud istutakse just sellele liigile sobivatesse tingimustesse. Nii kujuneb noor mets.

Metsa vajab hoolitsust, et kasvada ilusaks ja väärtuslikuks. Kui puud on kasvanud 1,5‒2 meetri kõrguseks, tehakse noores metsas harvendust, jättes alles kõige tugevamad ja väärtuslikumad puud. Nii pannakse alus väärtuslikule ja hea tervisega puistule, mis suudab toime tulla lumikatte, tugevate tuulte ja muude kahjulike mõjudega. Puistus tehakse hooldusraiet 2‒3 korda aastas mitme aasta vältel. Sellistes noortes metsades kasvavad mustikad, metsmaasikad ja metsvaarikad.

Selleks, et mets jätkuvalt ilus ja terve püsiks, tuleb tema eest hoolitseda ka hiljem. Hooldusraiete abil reguleeritakse puistu liigilist koosseisu ja parandatakse tervislikku seisundit, võimaldades puudel kasvatada tugevad tüved ja tiheda krooni, mis seovad rohkem süsiniku.

Kui puud on kasvanud 12 meetri kõrguseks, tehakse metsas valgustusraiet, et anda tugevamatele puudele rohkem kasvuruumi ja valgust ning parandada toitetingimusi. Seda tüüpi raiet tehakse vajadusel 1‒2 korda.

Kui mets saavutab raieküpsuse, raiutakse puistu järk-järgult maha, tehes ruumi uuele metsale. Puistu elutsükkel ehk raiering saab täis ning seemikute kasvatamisega algab uus.

Tänapäeval pööratakse erilist tähelepanu keskkonnakaitseliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt vastutustundlikule metsamajandusele. Nii suurendatakse metsa väärtust, kasvatatakse tootlikud puistud, luuakse võimalused erinevate puit- ja teiste metsaga seotud toodete tootmiseks ning metsas aja veetmiseks.