Leedu ja Läti maapiirkondades jalutades võib teeservadel sageli näha harilikku sigurit (Cichorium intybus) . Siniste õitega karikakrate sugukonna Asteraceae mitmeaastane rohttaim võib ulatuda 1,5 m kõrgusele. Taimel on jäme juur, millest valmistatakse Balti riikides traditsiooniliselt kohvilaadset jooki. Juur kaevati üles, praaditi, jahvatati, valati kuuma veega ja siis tehti sellest kohvi. Arvatakse, et sigurikohv tekkis 18. sajandil Prantsusmaal, kui kohviubade nappuse ajal kohvi asendaja. Tänapäeval on Lätis ja Leedus veel talusid, mis toodavad maitsvat kofeiinivaba sigurikohvi. Rahvameditsiinis kasutatakse sigurijuurt söögiisu ergutamiseks, maksa- ja sapipõiehaiguste raviks ning ka diureetikumina ja kerge lahtistina.