Ranniku matkarada - Looduskaunid vaated

Ranniku matkaraja esimesel neljal kilomeetril kohtab erinevaid kaitserajatisi ja rannapatareide varemeid, mis võivad huvi pakkuda sõjaajaloo huvilistele, kuid matkamiseks on tegu kõige keerulisema lõiguga Kuramaa rannikul. Kindluse taga, pärast Cietokšņa kanalit, lookleb rada lühikest aega rannaäärsel niidul, jõudes seejärel rannaribale ja jätkudes mööda randa kuni Ziemupeni. Rannariba on lai, muutudes tugeva tuulega Lenkupe ja Kārļupīte jõgede vahel kitsamaks. Kohati on teel väiksemaid pankrannikuid, kuid valdavalt kulgeb tee mööda kõrgeid, paiguti merre uhutud eelluiteid. Räägitakse, et Ziemupe sügavikus on hukkunud palju laevu ning üks olla põhja läinud koguni koos pronkskahuritega.

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.

Ranniku matkaraja lõigul jäävad Pāvilostast kirdesse erakordsed vaated hallidele luidetele. Mõne kilomeetri pärast algab ka üks matkaraja kaunimaid lõike: 20 km uhkeid liivaklinte. Kõige huvitavamad rannikuvaated avanevad Strante, Ulmale ja Rīva jõesuudme juures. Varisenud ranniku alaosas õitsevad suviti orhideed. Jūrkalne kandis saab näha kahte päikeseloojangut – esimest rannajoonelt ning teist hetk hiljem kõrge pankranniku otsast vaadates.

Ranniku matkaraja Jūrkalne – Sārnate lõigul jätkub muljetavaldav Läänemere kõrge liivakallas. Ošvalki kandis laskub kallas alla, muutudes tihedate pajutihnikutega kaetud
eelluiteks. Sārnate juures näeb aga taas piirkonnale iseloomulikke kõrgeid kaldaid. Siin avanevad suhteliselt lühikese rännaku jooksul mitmed meeldejäävad loodusvaated.

Ranniku matkaraja Sārnate – Užava lõigul on Sārnate kandis näha Läänemere kõrget liivarannikut, mis põhja poole liikudes jääb järjest madalamaks, kuni muutub merre uhutud luitevalliks. Vendzavase ja Užava tuletorni vahel avanevad Läti jaoks ebatavalised vaated – loodus meenutab siin hõreda taimestikuga mahajäetud liiva-kivikõrbe – see on
nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Užava jõe suudme lähedal muutub luiteala järjest laiemaks ja luitevall madalamaks. Romantilise Užava tuletorni juurest avaneb üks matkaraja kaunimaid vaateid.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja lõigul Sīkragsist kuni Mazirbeni laiub liivane rannaala, millest voolab risti läbi Mazirbe jõgi. Matkarada viib läbi Mazirbe keskuse, kus saab tutvuda liivlaste ajalooga. Edasi kulgeb rada mööda väikeseid metsa- ja põlluteid läbi liivlaste rannakülade, Košragsi ja Pitragsi, kuni jõuab Saunagsisse. Kuramaa rand on ainuke paik, kus saab tutvuda maailma ühe väikseima rahva, liivlaste, kultuuripärandiga. Siin on ka kakskeelsed teeviidad: läti ja liivi keeltes.

Ranniku matkaraja lõik lookleb mööda väikeseid põllu- ja metsateid Saunagsist Vaideni, kus pöördub tagasi mereranda. Kolka neemeni sirutuvad laiad, liivased rannaribad, vaheldudes madalate ja hõreda taimestikuga eelluidetega, mille järel ilmuvad taas metsatukkadega kaetud rannaluited. Ligikaudu 2 km jagu on lainete uhutud liivaranda, mille taga kerkivad Dumbrkalni künkad. Kolka neem – Läänemere ja Liivi lahe vaheline piirineem – on Läänemere ranniku üks populaarsemaid linnuvaatluspiirkondi.

Ranniku matkaraja lõigul Kolkast Ģipka suunas märkab Kolka neemelt ära pöörates selget erinevust Läänemere ja Liivi lahe vahel. Matkaraja esimesed 10 km kulgevad piki Slītere rahvuspargi rannikut, mida iseloomustavad merre uhutud männitüved, kunagise kalurikolhoosi tootmishooned, sadamakai ja Ēvaži pankrannik. Viimase lähistel on ebatavaliselt kitsas liivane rannariba, mille kohale on kaardunud sanglepad. Ka edasist lõiku kuni Ģipkani iseloomustab kitsas, liivane ja siia suubuvate väikeste ojadega rannariba (suviti on veetase väga madal). Slītere rahvuspargi rannik oli nõukogude ajal kahekordne keeluala – siin oli looduskaitseala ja piiritsoon.

Ranniku matkaraja Mērsrags – Engure lõigul viib tee Mērsragsi külakeskusest läbi männimetsa randa. Edasi jääb matkarajast ühele poole rohtu ja kõrkjatesse kasvanud kivine rannariba ning teisele poole metsaga kaetud rannaluited. Kohati on rand justkui sillutatud väikeste ümarate kividega, teisalt kohtab liigirikkaid halle luiteid. Bērzciemsi juures avanevad rannaniidud ja kaugele merre ulatuvad madalikud (populaarne linnuvaatluskoht). Kinnikasvanud rand jätkub kuni Abragciemsini, edasi kuni Engureni on liivaluited.

Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.

Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.

Ranniku matkaraja Uulu - Pärnu lõik kulgeb alguses männimetsade vahel olevaid vanu mereäärseid teid pidi, kuid pärast Lottemaa teemaparki keerab mere poole jõudes Reiu randa. Edasi tuleb kõndida mööda võsastuvat luidet ning umbes 4 km pärast pöörata sisemaa suunas,  läbida golfiväljaku äärne territoorium ja võtta suund Pärnu linnale. Raeküla linnaosas kulgeb matkarada piki märgala ja metsa piiri. Umbes 6 km pikkuse tiiru järel ümber märgalade jõuab rada Pärnu randa. Edasi viib teekond läbi Pärnu linna, Vallikääru aasa, üle Pärnu ja Sauga jõgede ja lõpeb Vana-Pärnus.

Ranniku matkaraja Haeska – Puise lõik on üks kaunimaid Matsalu rahvuspargis, kulgedes läbi lahe äärsete põllumaade ja rannaniitude, kus sügiseti kogunevad tuhanded rändavad sookurgede ja hanede parved. Haeska küla (rannaniidud, madalad lahesopid, väikelaiud, karjamaad) ja Puise nina (rannaniidud, karjamaad, madalikud) on suurepärased linnuvaatlustornidega paigad rändlindude vaatlemiseks. Maalilised laidudega pikitud merevaated avanevad Põgaris – Sassi ja Puise nina kandis.

Ranniku matkaraja Rohuküla – Haapsalu – Uuemõisa lõik on mitmekülgne. Raja kolm esimest kilomeetrit kulgevad mööda endist Haapsalu – Rohuküla raudteetammi. Seejärel teeb rada tiiru ümber Haapsalu lahe ja Pullapää neeme, väisab rannaäärseid terviseradadega metsi ning liigub mööda promenaadi ja väikeseid tänavaid läbi Haapsalu linna ja lõppeb kaunis Uuemõisa pargis.

Ranniku matkaraja Riguldi – Dirhami lõigust enamus kulgeb mööda liivaranda. Randa võib olla uhutud vetikaid ja kohati on luited kaetud tiheda taimestikuga. Rooslepa küla lähedal võib meres silmata bretšasid ehk kivimeid, mis on moodustunud meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Teekonna lõpus saab jalgu puhata kohvikus, mille terrassilt avaneb kena vaade merele ja sadamale.

Ranniku matkaraja Dirhami – Nõva mitmekesise maastikuga lõigul saab näha Eesti põhjarannikule omast loodust. Teekond kulgeb peaaegu kogu pikkuses mere ääres, mööda kauneid liivarandasid ja kividega kaetud maaninasid. Põõsaspea neemel paljanduvad dolomiidikihid (see on suurepärane paik linnuvaatluseks). Matkarada kulgeb Nõva looduskaitsealal, kus on erakordsed valged ja hallid luited. Siinseid randu armastavad nii puhkajad kui ka kalamehed ja lohesurfarid.

Ranniku matkaraja Nõva – Vihterpalu lõigul asuvast Rannakülast läheb rada kaarega ümber märgala ja Nõva jõe Keibu lahe randa, mis on alguses võsastunud, aga läheb üle kauniks liivaluiteks. Keibu oja juurest keerab rada sisemaale ja kulgeb RMK Peraküla – Aegviidu – Ähijärve matkateel. Rada lookleb läbi Keibu küla, jõudes Alliklepa juures mere äärde, kus on kaunid kadakasalud. Edasi saab matkata mere ja kahe järve (kunagiste merelahtede) vahel kulgeval rajal. Merepõhjas on näha dolomiidipaljandikku. Kuni Vintse külani läheb matkatee mööda väikest mereäärset rada, kuni keerab Vihterpalu poole (teelt paistavad Pakri saared).

Ranniku matkaraja Paldiski – Kersalu lõik viib ümber Pakri poolsaare, mille pankrannikult avanevad Eesti loodeserva kauneimad vaated. Rada viib läbi Paldiski keskuse ja keerab Peeter I merekindluse varemete juurest Pakri tuletorni poole, kulgedes mööda muljetavaldavat Pakri pankrannikut. Kersaluni jõudmiseks tuleb ronida pankrannikust üles ja alla, kus rannarada lookleb liiva-kivisegusel rannal ja männimetsas. Pakri pankrannik on põnev nii talviti, kui siin moodustuvad võimsad jääpurikad, kui ka sügisel, värviliste lehtede aegu.

Ranniku matkaraja Laulasmaa – Vääna-Jõesuu lõik on maaliline ja mitmekülgne ning sobib vastupidavatele matkajatele. Siin kohtab nii kiviseid kui ka liivarandu, häid ujumiskohti ja ilusaid rannikuäärseid männimetsi, teele jäävad ka Türisalu pank ja kivirahnud. Laiad Keila parkmetsa rajad viivad Keila joani. Lohusalus saab tutvuda näitusega rannakalurite elust.

Ranniku matkaraja Vääna-Jõesuu – Tabasalu lõik on üks keerulisemaid ning sobib vaid kogenud matkajatele. Rada teeb tiiru Suurupi poolsaarel, mille paksud metsad peidavad rikkalikku erinevate ajastute militaarpärandit. Rada lookleb piki võsastunud ja kivist kallast, läbi kaasiku, mööda endistest pioneerilaagritest, liivakivipankade kaitstud lahesoppidest ja teravatest maaninadest. Kohati on meres näha dolomiidipaljandit, teisal kerkivad veest saartena suured kivirahnud. Teekonna lõpus kõrgub rannas üks uhkemaid Eesti paljandeid, Rannamõisa pank, millelt avaneb hunnitu vaade Kakumäe lahele ja poolsaarele ning Tallinna vanalinna tornidele.

Läänemere ranniku matkatee saab alguse Nida kesklinnast, sadama juurest. Nidas lookleb rada mööda Kura lahe jalutusrada, kust avanevad kaunid vaated laiuvatele vetele kuni Rusnė saareni Kura lahe idakaldal. Nida iseloomustab Kura sääre piirkonnale omane arhitektuur – ühekorruselised kivi- või pillirookatuse ja sinimustvalgeks värvitud aknaluugid. Nidast Bulviki neemeni (veidi enne neeme on mahajäetud lennurada) lookleb Balti ranniku matkatee läbi üherajaliste metsaradade mööda männikutega kaetud luiteid üles-alla, väljudes aeg-ajalt vähese taimestikuga rannaniitudele. Raja ääres on puhkekohad ja linnuvaatlustornid. Järgmisel lõigul on ainulaadsed avatud mereäärsed niidud, mis on kaetud Kuramaale iseloomuliku samblike ja taimestikuga. Läänemere ranniku matkatee kulgeb mööda rannikut Preila külas. Edasi lookleb see läbi metsaradade, lühidalt ka mööda jalakäijate/ratturite rada ja rannikuäärseid radu, jõudes lõpuks Pervalkani. See lõik viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Pervalkast väljunud Läänemere ranniku matkatee kulgeb mööda jalakäijate rada, et ületada Kura sääre ida-lääne suunas, jõudes Läänemere rannikule. Järgmine 13 km pikkune lõik kulgeb mööda kaunist liivaranda, mida kaitsevad idast kõrged ja järsud liivaluited. Seda nimetatakse kaitsvaks luiteharjaks ja see on inimese loodud selleks, et kaitsta sisemaad liiva liikumise eest. Juodkrantėsse sisenedes pöörab Balti ranniku matkatee itta ja läbib üle metsaste ja järskude luidete veel kord Kuramaa, et jõuda Kura lahe rannikule. Läänemere ranniku matkatee ühtib põgusalt Nõiamäe rajaga. Seejärel kulgeb see Juodkrantė rannaäärset kõnniteed mööda sadamasse. See lõik viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Juodkrantė rannaäärsest kõnniteest väljudes läbib Balti ranniku matkatee kagu-loode suunas Kuramaa, mis kulgeb mööda üherajalisi metsaradasid, mis looklevad läbi järskude mändidega kaetud luidete, kuni jõuab lõpuks tagasi mere rannikule. Läänemeri. Järgmise 9 km jooksul kulgeb Balti ranniku matkatee mööda rannajoont mööda liivarandu. Idakülje järsk eesluu kaitseb sisemaad liikuva liiva eest. Pärast Alksnynė küla (rannast ei nähta) pöördub Balti ranniku matkatee itta, ületades Pinus mugo mändide ja II maailmasõja aegse Saksa sõjaväebaasi, lähenedes lõpuks Kura lahe rannikule. Seejärel lookleb rada üle mändidega kaetud luidete seljandiku, kust avaneb korrapärane vaade Klaipėda sadamale. Uue ja vana parvlaevasadama vaheline marsruut kulgeb esmalt mööda üherajalist rada ja hiljem mööda rannaäärset kõnniteed. Vanast parvlaevasadamast Kura laguuni ületanud Balti ranniku matkatee jõuab Klaipėda kesklinna, kus kulgeb mööda Danės tänavat Birža sillani. Lõik kuni Smiltynėni viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Balti ranniku matkatee saab alguse Rusnė külast Rusnė saarel. Rada viib läbi Neringose tänava ja K. Jukštaičio tänava Rusnė küla rannaäärsele kõnniteele, mis kulgeb mööda Pakalnė jõge – Nemunase delta üht suurimat jaotikku. Läänemere ranniku matkatee viib edasi läbi väikese Rusnė sadama, uidates läbi Rusnė poldritammide kuni Pakalnė külani, pakkudes imelisi vaateid saare värvilisele arhitektuurile ja Pakalnė vete üle ulatuvatele pajupuudele. Peale Pakalnė küla kuni Uostadvarise tuletornini kulgeb marsruut valdavalt Rusnė poldritammidele, mis ümbritsevad ja põimivad madalat saart (saarel on koht, mis asub allpool merepinda), et kaitsta seda üleujutuste eest. Tuletornist Rusnė külani kulgeb Balti ranniku matkatee mööda kõvakattega teed (välja arvatud Uostadvarise külas, kus rada kulgeb Atmata jõe kaldal asuval poldritammil). Rusnė külas kulgeb rada mööda Kuršmarių tänavat ja Taikose tänavat tagasi alguspunkti. Rusnė saar asub Nemunase delta regionaalpargis. Poldritammid sobivad suurepäraselt madalate tasandike metsloomade vaatlemiseks – siin võib näha metskitsi, põtru ja linde kevad- ja sügisrändel.