Ranniku matkarada - Kultuuriline elamus

Rusnė külas kulgeb Balti ranniku matkatee mööda Taikose tänavat ja Kuršmarių tänavat, ületades Nemunase delta jaotusala Atmata jõe üle Rusnė silla. Seejärel kulgeb rada eraldi sõidurajana mööda teeserva, jätkates edasi Šilutėsse. Veidi enne Šilutesse jõudmist peavad matkajad kõndima teeservas. Šilutes ületate Šyša jõe ajaloolise silla. Rusnė tänav, mis ühendab Rusnė saart ja Šilutėt, viib teid otse linna keskmesse. Kuni Šilutėni kulgeb Balti ranniku matkatee läbi Nemunase delta regionaalpargi, kus kevaditi ujutavad üle suured alad Nemunase jõe alamjooksul – tänapäeval on need alad põllumaa ja soometsad (Žalgiriai mets).

Pärast väikese Rąžė jõe ületamist kulgeb Balti ranniku matkatee Labrytyse jalakäijate/jooksjate rada ja väljub Kontininkų tänavalt randa. Järgmised 9 km kuni vana Šventoji kaini viib rada üle liivase merega uhutud ranna. Seejärel teeb see tiiru ümber Šventoji jõe suudme, viib läbi kuurortlinna ja Kopų tänava lõpus ületab Šventoji jõe üle rippuva jalgsilla, et tulla tagasi randa. Žemaičių Alka parklas teeb Balti ranniku matkatee veel väikese tiiru “sisemaale” ja kulgeb mööda liivaranda 3 km kaugusel asuva Läti-Leedu piirini.

Läänemere ranniku matkatee saab alguse Nida kesklinnast, sadama juurest. Nidas lookleb rada mööda Kura lahe jalutusrada, kust avanevad kaunid vaated laiuvatele vetele kuni Rusnė saareni Kura lahe idakaldal. Nida iseloomustab Kura sääre piirkonnale omane arhitektuur – ühekorruselised kivi- või pillirookatuse ja sinimustvalgeks värvitud aknaluugid. Nidast Bulviki neemeni (veidi enne neeme on mahajäetud lennurada) lookleb Balti ranniku matkatee läbi üherajaliste metsaradade mööda männikutega kaetud luiteid üles-alla, väljudes aeg-ajalt vähese taimestikuga rannaniitudele. Raja ääres on puhkekohad ja linnuvaatlustornid. Järgmisel lõigul on ainulaadsed avatud mereäärsed niidud, mis on kaetud Kuramaale iseloomuliku samblike ja taimestikuga. Läänemere ranniku matkatee kulgeb mööda rannikut Preila külas. Edasi lookleb see läbi metsaradade, lühidalt ka mööda jalakäijate/ratturite rada ja rannikuäärseid radu, jõudes lõpuks Pervalkani. See lõik viib läbi Kura sääre rahvuspargi.

Ranniku matkaraja Rohuküla – Haapsalu – Uuemõisa lõik on mitmekülgne. Raja kolm esimest kilomeetrit kulgevad mööda endist Haapsalu – Rohuküla raudteetammi. Seejärel teeb rada tiiru ümber Haapsalu lahe ja Pullapää neeme, väisab rannaäärseid terviseradadega metsi ning liigub mööda promenaadi ja väikeseid tänavaid läbi Haapsalu linna ja lõppeb kaunis Uuemõisa pargis.

Ranniku matkaraja Munalaiu – Tõstamaa rannaäärsel lõigul on palju märgalasid, seetõttu pääseb mere äärde vaid mõnest kohast. Munalaiu sadamast lookleb matkarada mööda teeperve läbi Lao küla kuni Tõstamaani. Esimene pääs merele on Selistest lõunas, teine on Värati sadama lähedal (teel Väratisse näeb maalilisi rannaniitusid koos kariloomadega) ja kolmas on Suti külas.

Ranniku matkaraja Pärnu – Liu lõik lookleb läbi Pärnu läänepoolse eeslinna ja üle Audru jõe Valgeranna poole. Rada ääristab lõuna poolt mets ja valge liivarand, põhja poolt aga Valgeranna golfiväljak. Valgerannast edasi kulgeb rada Pärnu lahe põhjakülje poldrite vahel, Audru poldritelt avanevad kaunid vaated Pärnu lahele. Audru roostiku tagant keerab rada lõunasse ning kulgeb läbi rannakülade ja väikeste kalasadamate, kus saab jälgida kalurite argitoimetusi ja kui veab, siis maitsta ka suitsukala.

Ranniku matkaraja Uulu - Pärnu lõik kulgeb alguses männimetsade vahel olevaid vanu mereäärseid teid pidi, kuid pärast Lottemaa teemaparki keerab mere poole jõudes Reiu randa. Edasi tuleb kõndida mööda võsastuvat luidet ning umbes 4 km pärast pöörata sisemaa suunas,  läbida golfiväljaku äärne territoorium ja võtta suund Pärnu linnale. Raeküla linnaosas kulgeb matkarada piki märgala ja metsa piiri. Umbes 6 km pikkuse tiiru järel ümber märgalade jõuab rada Pärnu randa. Edasi viib teekond läbi Pärnu linna, Vallikääru aasa, üle Pärnu ja Sauga jõgede ja lõpeb Vana-Pärnus.

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).

Ranniku matkarada teeb alguses väikese tiiru Riia kesklinnas – vanalinnas ja kanali ääres, jätkub läbi Kronvaldsi pargi, mööda juugendstiilis Alberti tänavat kuni Miera tänavani, liikudes edasi läbi suure kalmistu (Lielie kapi) ning piki Koknese ja Osta puiesteid. Läbides Mežaparksi linnaosa jõuab rada Jaunmīlgrāvisesse ja ületab Mīlgrāvise kanali. Edasi lookleb rada mööda Vecāķi puiesteed kuni Ziemeļblāzma kultuurikeskuseni ja Vecdaugava jõe kallasteni, millest mõne kilomeetri kaugusele jääb Vecāķi asula. Pärast kahepäevast teekonda läbi Riia linna jõuab matkarada tagasi randa.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Ranniku matkaraja lõigul Sīkragsist kuni Mazirbeni laiub liivane rannaala, millest voolab risti läbi Mazirbe jõgi. Matkarada viib läbi Mazirbe keskuse, kus saab tutvuda liivlaste ajalooga. Edasi kulgeb rada mööda väikeseid metsa- ja põlluteid läbi liivlaste rannakülade, Košragsi ja Pitragsi, kuni jõuab Saunagsisse. Kuramaa rand on ainuke paik, kus saab tutvuda maailma ühe väikseima rahva, liivlaste, kultuuripärandiga. Siin on ka kakskeelsed teeviidad: läti ja liivi keeltes.

Ranniku matkaraja lõik läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Matkarada lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala linnaosa ja vanalinna, üle Venta jõe ning mööda kergliiklusteed läbi Pārventa linnaosa Staldzene poole. Tehes tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas  mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.