Ranniku matkarada - Linnaretk

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.

Ranniku matkaraja lõik läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Matkarada lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala linnaosa ja vanalinna, üle Venta jõe ning mööda kergliiklusteed läbi Pārventa linnaosa Staldzene poole. Tehes tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas  mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.

Ranniku matkarada teeb alguses väikese tiiru Riia kesklinnas – vanalinnas ja kanali ääres, jätkub läbi Kronvaldsi pargi, mööda juugendstiilis Alberti tänavat kuni Miera tänavani, liikudes edasi läbi suure kalmistu (Lielie kapi) ning piki Koknese ja Osta puiesteid. Läbides Mežaparksi linnaosa jõuab rada Jaunmīlgrāvisesse ja ületab Mīlgrāvise kanali. Edasi lookleb rada mööda Vecāķi puiesteed kuni Ziemeļblāzma kultuurikeskuseni ja Vecdaugava jõe kallasteni, millest mõne kilomeetri kaugusele jääb Vecāķi asula. Pärast kahepäevast teekonda läbi Riia linna jõuab matkarada tagasi randa.

Ranniku matkaraja Uulu - Pärnu lõik kulgeb alguses männimetsade vahel olevaid vanu mereäärseid teid pidi, kuid pärast Lottemaa teemaparki keerab mere poole jõudes Reiu randa. Edasi tuleb kõndida mööda võsastuvat luidet ning umbes 4 km pärast pöörata sisemaa suunas,  läbida golfiväljaku äärne territoorium ja võtta suund Pärnu linnale. Raeküla linnaosas kulgeb matkarada piki märgala ja metsa piiri. Umbes 6 km pikkuse tiiru järel ümber märgalade jõuab rada Pärnu randa. Edasi viib teekond läbi Pärnu linna, Vallikääru aasa, üle Pärnu ja Sauga jõgede ja lõpeb Vana-Pärnus.

Ranniku matkaraja Rohuküla – Haapsalu – Uuemõisa lõik on mitmekülgne. Raja kolm esimest kilomeetrit kulgevad mööda endist Haapsalu – Rohuküla raudteetammi. Seejärel teeb rada tiiru ümber Haapsalu lahe ja Pullapää neeme, väisab rannaäärseid terviseradadega metsi ning liigub mööda promenaadi ja väikeseid tänavaid läbi Haapsalu linna ja lõppeb kaunis Uuemõisa pargis.

Ranniku matkaraja Padise – Paldiski lõik kulgeb Padiselt Karilepani mööda pisemaid kruusateid, aga edasi Madiseni juba piki maanteed. Madise kabelimäelt, ammuselt merekaldalt, avaneb suurepärane vaade Paldiski lahele ja Pakri saartele. Madiselt Paldiskisse kulgeb teekond maanteepervel kuni Lõunasadamani, jõudes sadamaterritooriumi serva mööda Paldiski lõunaosas paiknevasse raudteejaama. Paldiski oli nõukogude ajal suletud linn, kus asusid sõjasadam ja Pakri poolsaarel tuumareaktoril töötav tuumaallveelaevade koolitusbaas.

Ranniku matkaraja Tabasalu – Tallinna sadama lõigul, Tabasalu juures, ületab rada Tallinna linna piiri ning jõuab läbi Tiskre ja Vismeistri elurajoonide Kakumäe randa, kus teeb metsas tiiru peale pankrannikuga ümbritsetud Kakumäe poolsaarele. Siit avaneb vaade üle Kopli lahe Tallinna sadamale. Õismäe elamurajooni lähedal kulgeb mere ääres suurepärane rannapromenaad. Rada viib kaarega ümber Eesti vabaõhumuuseumi, piki promenaadi Stroomi randa ja sealt edasi läbi Pelguranna mööda kõnniteid Eesti meremuuseumini Lennusadamas. Kulgedes rannapromenaadil Tallinna sadamani, jõuab matkarada lõpp-punktini. Eestimaal on seljataha jäänud ligi 620 km.

Mööda H. Manto tänavat kulgeb Läänemere ranniku matkatee Klaipėda kesklinnast välja, läbib Klaipėda puhkeparki, ületab sillaga raudteeliini ja väljub Melnragė lõunaosas Läänemere rannikule. Edasi lookleb rada läbi luidete, mille kaitseks on rajatud puidust kõnniteed ning kulgeb edasi mööda kaunist rada läbi rannikumetsa, järgides umbes 10–20 m kaugusel jalakäijate/ratturite rada läbi Antroji Melnragė kuni Giruliai. Giruliai juures jõuab see korraks randa, kuid Kukuliškiaist Karklė küla lõunaossa kulgeb Läänemere ranniku matkatee esmalt mööda imekaunist ürgmetsaga kaetud kunagise Litoriina mere rannajoont ja hiljem mööda maalilist bluff, mis on loodud lainete pesemisel; tee ääres on mitu vaatepunkti (sh Hollandi müts). Karklė külast järgmise 11 km kaugusel Palanga botaanikaparki viib Balti ranniku matkarada mööda liiva- ja kiviklibuseid, kohati kiviseid randu. Läbi Palanga botaanikapargi lääneosas asuvate rannikuradade viib rada üle Meilėse puiestee ja sealt edasi Palanga jalakäijate sillani. Suurem osa sellest raja lõigust viib läbi Mereäärse regionaalpargi.

Dreverna külast kulgeb Balti ranniku matkatee mööda Priekulė teed (nr 2206), et ületada Dreverna jõgi, Klišupė jõgi ja Kuningas Wilhelmi kanal, misjärel pööratakse vasakule ja järgmised 9 km see viib läbi lopsakate puudega ääristatud sõiduraja mööda ajaloolise kanali idakallast. Tee ääres on erinevad puhkekohad ja turismiinfostendid, mis selgitavad kohaliku looduskeskkonna mitmekesisust. Rada jõuab Kairių tänavale 4 km hiljem ning raja järgmine lõik kulgeb läbi linnapiirkonna. Jūrininkų prospektast Baltijos prospektaseni kulgeb Balti ranniku matkatee läbi linnaparkide, läbides Reformiliikumise (Sąjūdžio), Reykjavíki, Sõpruse (Draugystės) ja teiste parkide jalgteed. Balti prospektast ületades kulgeb rada mööda Taikos prospekti jalakäijate radu, jõudes 3 km hiljem Birža sillani.