Päev 1. Riia vanalinn ‒ Baltezers. Riia ja Riaa piirkond.

See oli keskajal linna keskväljak ja kuni 19. sajandini linna majanduslik ja administratiivne keskus. II maailmasõjas väljak sisuliselt hävines. Raekoda taastati täielikult 2003. aastal, samuti Mustpeade maja ja Rolandi kuju. Kõrvalasuvas, 1970. aastal nõukogude ajal ehitatud hoones asus Läti okupatsioonide muuseum, mille ekspositsioon on hoone renoveerimise ajaks viidud Rainise bulvarile.

Ehitatud pärast II maailmasõda, säilitades 18. sajandi eluhoonete algupärase ilme.

Üks Riia linna sümbolitest, ehitatud 1924. aastal.

Ehitatud 1935. a linnakodanike annetatud rahadega langenud Läti sõdurite mälestuseks.

Asutatud 1919, Baltimaade suurim ülikool.

Asutatud 1863 Saksa teatrina.

Üks Riia kesklinna vaimaid ja ilusamaid parke. Pargis asub ka putukamaja. 

Hooned nr 14, 15/17 ja 33/35 on juugendstiili pärlid.

Tänav on nime saanud Läti kuulsaima rahvaluuleteadlase ja -koguja järgi. 

Üks Läti tähelepanuväärsemaid õigeusu kirikuid. Asub Sergiuse nunnakloostri lähedal.

Memoriaal II maailmasõja holokaustiohvritele ning Bākase mägi.

Riia kõige mitmekesisema elustikuga mets, 200-aastased männid. 

Nime etümoloogia viitab Riia põliselanikele liivlastele: jok, jog, joig tähendab liivi keeles ‘jõgi’

Madal järv, oluline lindude pesituspaik.

Üks Euroopa vanimaid vabaõhumuuseume.

Lielais Baltezers ja Mazais Baltezers  järvede (Suur ja Väike Valgejärv) vahel olev asula, mille asustus ulatub 13. sajandisse. Sõjajärgsel perioodil muutus see eramajade piirkonnaks.

Riia linna vanim osa ja linna keskus, UNESCO maailmapärand.