Ranniku matkarada - Matsalu

Ranniku matkaraja Virtsu – Kuke lõik lookleb läbi Virtsu aleviku, kulgeb 3 km pärast aleviku lõppu mööda maanteed ning pöörab seejärel loodesse läbi tuulepargi ja kunagise nõukogude armee lennuvälja, kus suvel on rikkalikes õites kohalikud orhideed. Mõne aja pärast avaneb vaade Suurele väinale ja kaunitele kadakasaludele. Enne Jõeoja oja kulgeb tee kilomeetri jagu piki iidset pankrannikut.

Ranniku matkaraja Kuke – Meelva lõik kulgeb mööda väikeseid, talude ja hooldatud põldudega ääristatud külavaheteid. Matsalu lahe lähedal on näha kariloomade pügatud rannaniite ja märgalasid, kunagi merest eraldunud lahesoppe, mis täna on kinnikasvamise ohus järved. Mõisaküla ja Salivere juures, kus algab Matsalu rahvuspark, on selgelt näha kõrgendikke, mis 10 000 aasta eest olid saared Balti jääpaisjärves.

Ranniku matkaraja Meelva – Penijõe matkapäeva algus ja lõpp on Matsalu rahvuspargis, kuid suur osa teekonnast kulgeb pargist väljaspool. Rändajate tähelepanu köidavad hoolitsetud taludega külakesed ja külavaheteed ning hobusekoplid ja lambad. Rada läheb läbi Lihula, mis sai 1211. aastal Saare Lääne piiskopkonna esimeseks pealinnaks. Seoses muistse vabadusvõitlusega on Lihulat märgitud Läti Henriku kroonikas. Linnusemäele rajatud piiskopilinnus hävis lõplikult Liivi sõjas.

Ranniku matkaraja Penijõe – Laiküla lõik teeb tiiru ümber Kasari jõe delta. Kasari jõgi suubub Matsalu lahte, moodustades ühe Põhja-Euroopa suurimatest märgaladest. Laiadest roostikest, rannaniitudest, jõesängist ja madala lahe vetest koosnev ala on oluline puhke- ja pesitsuspaik rändlindudele. Suurem osa matkarajast kulgeb läbi avarate põldude ja väikeste külade. Kirbla kandis on näha kõrgendik – see on kunagise Balti jääpaisjärve saare põhjarannik.

Ranniku matkaraja Haeska – Puise lõik on üks kaunimaid Matsalu rahvuspargis, kulgedes läbi lahe äärsete põllumaade ja rannaniitude, kus sügiseti kogunevad tuhanded rändavad sookurgede ja hanede parved. Haeska küla (rannaniidud, madalad lahesopid, väikelaiud, karjamaad) ja Puise nina (rannaniidud, karjamaad, madalikud) on suurepärased linnuvaatlustornidega paigad rändlindude vaatlemiseks. Maalilised laidudega pikitud merevaated avanevad Põgaris – Sassi ja Puise nina kandis.

Vormsi saar

Vormsit, Eesti suuruselt neljandat saart, on mõnus avastada nii jalgsi kui rattaga. Saar sobib paaripäevaseks matkaks puutumatu looduse ning rahu ja vaikuse otsijaile, rannikuäärsed rohumaad, roostikud, metsad ja lahed pakuvad elupaiku haruldastele taime- ja linnuliikidele. Läbi Rumpo poolsaare kulgeval ligi 7 km pikkusel matkarajal (nr 2, GPS: 58.970218, 23.265418) näeb haruldasi samblikke ning saab jälgida rannikulinde.

Vormsi saare asustasid 13. sajandil rootslased ja just rannarootsi kultuuripärand, rootsipunased majad ja põnevad rootsipärased külanimed teevad Vormsist ühe omanäolisema saare Läänemeres. Kunagisest rannarootsi elulaadist annab hea ülevaate Sviby talumuuseum (nr 3, GPS: 58.985012, 23.301669) – fotode ja põgenenud rannarootslaste mälestuste järgi terviklikult taastatud rannarootsi talu. Vormsi kalmistul (nr 4, GPS: 58.999338, 23.232949) asuvas maailma suurimas rõngasristide kogus on säilinud üle 330 erineva välimusega risti. Saare ajaloo ja kultuuri peamise mälestise, 14. sajandist pärit Püha Olavi kiriku (nr 4, GPS: 58.999338, 23.232949), eripäraks on torni puudumine. Suveperioodil avatud Rälby tuulik (nr 5, GPS: 59.011983, 23.283609) pakub kaasa ostmiseks kohalikku käsitööd.

Saxby lubjakivivallidega rannikul leidub sadu miljoneid aastaid tagasi troopilises madalmeres elanud olendite kivistisi ning kauneid vaateid merele ja saarele pakub seal asuv Saxby tuletorn (nr 6, GPS: 59.027647, 23.117274). Üks paeluvamaid kohti Vormsil on saare keskel kuusemetsas asuv Huitbergi paekühm ja 3 km pikkune Huitbergi matkarada (nr 7, GPS: 58.993161, 23.181986).

Kihnu saar

Kihnu saar (pindalaga 16,9 km2) on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Kihnu on suurepärane koht ühe- või kahepäevaseks väljasõiduks, kas siis jalgsi matkamiseks või avastamiseks rattaga, mille saab saarelt mugavalt laenutada. Kihnu sadamasse (nr 1, GPS: 58.14095, 24.01846.) viivad praamid Munalaiu sadamast. Hea külma talvega on unustamatuks elamuseks saarele viiv jäätee.

Ligi 600 elanikuga kunagine hülgeküttide ja kalurite saar säilitab visalt oma identiteeti. UNESCO poolt tunnustatud Kihnu kultuuriruumi ainulaadseks omapäraks on kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritraditsioonid, kihnu keel, muusika, rahvariided ja looduskeskkond. Kihnu naisi võib tänaseni kohata pikitriibulises seelikus ehk kördis külgkorviga mootorrattaga sõitmas.

Kihnu saare kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsuste avastamiseks on sobiv umbes 23 km pikkune ringmarsruut, mis viib läbi nelja küla – Sääre, Linaküla, Rootsiküla ja Lemsi. Aasta läbi saare keskuses külalisi võõrustav Kihnu muuseum (nr 2, GPS: 58.13317, 23.98255) annab ülevaate saare ajaloost, sh kuulsa kohaliku kapteni Kihnu Jõnni elust. Muuseumi vastas väärivad tähelepanu Kihnu kirik (nr 3, GPS: 58.13314, 23.98331) ja kalmistu (nr 4, GPS: 58.13818, 23.98761.). Tuletorni (nr 5, GPS: 58.09705, 23.97111) tipust saab suvel nautida kaunist vaadet kogu saarele, ümbritsevatele laidudele ja merele, mälestuskivi Kihnu Jõnni kodukohas (nr 6, GPS: 58.11535, 23.99403.) tutvustab saarelt pärit legendaarset “metskaptenit“.

Aeg omasoodu ja rahulik elulaad on vürtsitatud mõnusa kohaliku huumoriga. 455 miljonit aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel tekkinud Hiiumaa on üks maailma vanimaid saari.

Suuruselt Eesti teisele saarele iseloomulik puutumata loodus on ideaalne matkajatele ja ratturitele. Hiiumaa on nagu üks suur spaa – palju päikest, rahustav merekohin, peenikeste kliburandade kruus masseerimas jalataldu ja soolane merevesi ravimas nii keha kui vaimu. Pikad liivased rannad annavad võimaluse aktiivseks puhkuseks, tuuline ja marune Ristna on aga surfarite paradiis. Romantilist jalutuskäiku pakub kitsenevalt merre looklev Sääretirp, Kassari kadakate vahelt leiab lambad mõnusalt muru nosimas.

Saare tõmbenumbriteks on tuletornid. Kõpu on üks maailma kolmest vanimast katkematult töötanud majakast, Ristna ja Tahkuna on projekteeritud maailmakuulsa inseneri Gustave Eiffeli enese büroos. Tippu ronides saad nautida imelist vaadet kõige metsasemale maakonnale Eestis.

Hiiumaal on endiselt laevad ikka puust ning mehed rauast – seilamine lestalaevaga Lisette või halulaevaga Hiiu Ingel on väärt kogemus. Külmadel talvedel on võimalus praamide asemel sõita mööda Euroopa pikimat, 26 km pikkust mandri- ja saarevahelist jääteed. Saare keskus Kärdla on üks Eesti rohelisemaid aedlinnu, siin võid puhata eemal linnakärast mõnes väikeses hubases mereäärses puhkekeskuses, proovida hiiu õlut ja suitsukala kohalikes söögikohtades.

Peale pooletunnist praamisõitu jõudes Muhu saarele tunned, kuidas siin aeg puhkab, loodus ja
traditsioonid ei ole ajas palju muutunud. Muhu on tuntud oma kauni käsitöö poolest, erksad värvid ja
lilltikandid on inspireeritud just saare suvisest õiteilust, siin leidub üle 25 kaitsealuse orhideeliigi. Ligi 440 miljonit aastat tagasi kujunenud fossiiliderikka siluri klindi kulgemist saab jälgida paljandite ja pankadena ka Saaremaa põhjarannikul.

Muhu saart ja Saaremaad ühendav Väikese väina tamm on üks linnuvaatlejate meelispaiku, rände ajal lendab siit üle tuhandeid veelinde ja värvulisi. Elamusi pakub Saaremaa lääneosas asuv mereline Vilsandi rahvuspark. Soodsate veeolude korral saab siit jalgsi läbi mere Vilsandi saarele, suur võimalus on kohata “rahnupoissi” ehk hüljest.

Kauni looduse kõrvalt tasub põigata ka mereäärsesse kuurortlinna Kuressaarde. Siin tasub kohe
paariks päevaks aeg maha võtta, nautida spaahoolitsusi ja jalutada hubases vanalinnas. Linna kuulsaimas vaatamisväärsuses, 14. sajandist pärinevas uhkes piiskopilinnuses, tegutseb täna Saaremaa Muuseum. Ajaloolise linnasüdame mõnusad kohvikud, kohalik toit, Saaremaa suitsukala ja koduõlu ning rikkalik valik spaahotelle või väikesi turismitalusid Saaremaal ootavad Sind.

Kui linnasuminas tekib igatsus taas looduse ja laulvate liivade järele, siis Roomassaare sadamast paaritunnise sõidu kaugusel ootab Riia lahe pärl – Ruhnu saar.