Ranniku matkarada - Marsruudid

Liivi laht

Riia lahe Kuramaa rannik
Kolka – Jūrmala: 115 km. Päevad: 16–20

Mazjūraks ehk väikeseks mereks nimetavad kuramaalased Riia lahe läänerannikut. Väikese mere lõik algab Kolka ninal Slītere rahvuspargis, mida ületab Valge ja Läänemere vaheline lindude rändetee. Matkarada kulgeb piki Riia lahe rannikut kuni Jūrmalani. Raja äärde jääb palju liivaseid randu, kohati võib siin nautida rannaniitude ilu. Kaltene juures on lühike, kivine ja väikeste lahtedega lõik, kus suvel pesitsevad
luiged. Rannikul asuvad üksteise järel tänapäevased kalurikülad ja väikesed jahisadamad. Merel toimub tööstuslik kalapüük ja siin asuvad ka mõned kalatöötlemise ettevõtted. Rannakülade turgudel ja kauplustes, aga ka kalameeste juures saab osta värskelt suitsutatud kala.
 

IMG 9427

M16. päev. Kolka - Ģipka.

Mööda „suletud randa“

Ranniku matkaraja lõigul Kolkast Ģipka suunas märkab Kolka neemelt ära pöörates selget erinevust Läänemere ja Liivi lahe vahel. Matkaraja esimesed 10 km kulgevad piki Slītere rahvuspargi rannikut, mida iseloomustavad merre uhutud männitüved, kunagise kalurikolhoosi tootmishooned, sadamakai ja Ēvaži pankrannik. Viimase lähistel on ebatavaliselt kitsas liivane rannariba, mille kohale on kaardunud sanglepad. Ka edasist lõiku kuni Ģipkani iseloomustab kitsas, liivane ja siia suubuvate väikeste ojadega rannariba (suviti on veetase väga madal). Slītere rahvuspargi rannik oli nõukogude ajal kahekordne keeluala – siin oli looduskaitseala ja piiritsoon.


IMG 1008

H17. päev. Ģipka - Kaltene.

Kuramaa kivine rand

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.


IMG 9843

H18. päev. Kaltene - Mērsrags.

Mitmekülgne rannajoon

Ranniku matkaraja Kaltene – Mērsrags lõigu muudavad eriti mitmekülgseks selle loodus, kultuuri- ja ajaloopärand ning kaunid vaated. Kaltene lähistel rikastavad rannajoont väikesed lahesopid ja kivised kaldad. Edasi kulgeb matkarada kõrkjatest ja taimestikust kinnikasvanud randa. Hiljem on kivine rannariba kohati vaid paari meetri laiune, paiguti savine, kõrkjatest läbikasvanud ning tihti täis adruvalle. Valgaciemsi ja Mērsragsi vahel muutub rand jälle liivaseks.
 


8 Engures mols J Smalinskis

M19. päev. Mērsrags - Engure.

Engure looduspargis

Ranniku matkaraja Mērsrags – Engure lõigul viib tee Mērsragsi külakeskusest läbi männimetsa randa. Edasi jääb matkarajast ühele poole rohtu ja kõrkjatesse kasvanud kivine rannariba ning teisele poole metsaga kaetud rannaluited. Kohati on rand justkui sillutatud väikeste ümarate kividega, teisalt kohtab liigirikkaid halle luiteid. Bērzciemsi juures avanevad rannaniidud ja kaugele merre ulatuvad madalikud (populaarne linnuvaatluskoht). Kinnikasvanud rand jätkub kuni Abragciemsini, edasi kuni Engureni on liivaluited.


Kupeskalna dabas taka 2

E20. päev. Engure - Ragaciems.

Kalurikülad ja suitsukala

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.