Ranniku matkarada - Marsruudid

Läänemeri

Läänemere Kuramaa rannik
Nida – Kolka: 270 km, Päevad: 1–15

Dižjūraks ehk ürgmereks nimetatakse Lätis Kuramaal asuvat Läänemere läänerannikut. Ranniku matkaraja alguses, Läti ja Leedu piirist kuni Kolka ninani, on mererand enamasti liivane. Ürgmere lõik on Läti ranniku kõige vähem asustatud osa,
samas asub siin Läti suuruselt kolmas linn Liepāja. Pāvilosta ja Sārnate vahel asub pankrannik. Külad on hõreda asustusega, suurem osa elanikest veedab siin ainult suve. Slītere rahvuspargis kulgeb matkarada mööda põllu- ja metsateid läbi ajalooliste liivi kalurikülade. Mazirbes ja Kolkas käivad kohalikud kalamehed endiselt merel ning müüvad omasuitsutatud kala. Ürgmere lõik lõppeb Kolka nina juures, mis eraldab Läänemerd Riia lahest.

7 Papes olaina pludmale J Smalinskis

E1. päev. Nida - Pape.

Läti kõige kivisem rand

Ranniku matkarada algab Läti – Leedu piirilt ja kulgeb läbi Pape looduspargi, piki Läänemere lainetega uhutud randa ja mööda kauneid eelluiteid. Teelõiku iseloomustavad ka kivised rannad, väiksemad turbapaljandid ja puutumatu loodus. Pape kanalil avaneb rannaalale iseloomulik vaade koos roostikku peitunud Pape järvega. Ranniku matkarada lookleb läbi Pape küla ja keerab Pape tuletorni juures tagasi randa.


IMG 6666

M2. päev. Pape - Bernāti.

Läti läänepoolseim tipp

Ranniku matkaraja lõik kulgeb kogu pikkuses mööda randa, mis Pape ümbruses on ääristatud kaunite eelluidetega. Pärast küla asenduvad eelluited 10 km pikkuses langenud männitüvesid täis kaldapealsega. Lauged luited ilmuvad taas välja Jūrmalciemsi lähedal. Bernāti neeme lähistel kõrgub muljetavaldav männimetsaga kaetud ja paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand.


Liepajas burti pludmale KarlisVolkovskis

M3. päev. Bernāti - Liepāja - Karosta.

Linn, kus sünnib tuul

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.


IMG 6811

H4. päev. Karosta - Ziemupe.

Karosta – Läänemere äärne militaarpärand

Ranniku matkaraja esimesel neljal kilomeetril kohtab erinevaid kaitserajatisi ja rannapatareide varemeid, mis võivad huvi pakkuda sõjaajaloo huvilistele, kuid matkamiseks on tegu kõige keerulisema lõiguga Kuramaa rannikul. Kindluse taga, pärast Cietokšņa kanalit, lookleb rada lühikest aega rannaäärsel niidul, jõudes seejärel rannaribale ja jätkudes mööda randa kuni Ziemupeni. Rannariba on lai, muutudes tugeva tuulega Lenkupe ja Kārļupīte jõgede vahel kitsamaks. Kohati on teel väiksemaid pankrannikuid, kuid valdavalt kulgeb tee mööda kõrgeid, paiguti merre uhutud eelluiteid. Räägitakse, et Ziemupe sügavikus on hukkunud palju laevu ning üks olla põhja läinud koguni koos pronkskahuritega.


2 Dzintari Akmensraga baaka J Smalinskis

E5. päev. Ziemupe - Pāvilosta.

Laulvad liivad ja merevaik

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.


6 posms Pavilosta Jurkalne

H6. päev. Pāvilosta - Jūrkalne.

Läänemere uhkeimad liivaklindid

Ranniku matkaraja lõigul jäävad Pāvilostast kirdesse erakordsed vaated hallidele luidetele. Mõne kilomeetri pärast algab ka üks matkaraja kaunimaid lõike: 20 km uhkeid liivaklinte. Kõige huvitavamad rannikuvaated avanevad Strante, Ulmale ja Rīva jõesuudme juures. Varisenud ranniku alaosas õitsevad suviti orhideed. Jūrkalne kandis saab näha kahte päikeseloojangut – esimest rannajoonelt ning teist hetk hiljem kõrge pankranniku otsast vaadates.


7 posms Jūrkalne Sārnate

E7. päev. Jūrkalne - Sārnate.

Paik, kust inimesed asusid paatides teele üle Läänemere

Ranniku matkaraja Jūrkalne – Sārnate lõigul jätkub muljetavaldav Läänemere kõrge liivakallas. Ošvalki kandis laskub kallas alla, muutudes tihedate pajutihnikutega kaetud
eelluiteks. Sārnate juures näeb aga taas piirkonnale iseloomulikke kõrgeid kaldaid. Siin avanevad suhteliselt lühikese rännaku jooksul mitmed meeldejäävad loodusvaated.


8 posms sārnate užava nenopirkta dambrans

E8. päev. Sārnate - Užava.

Läti ranniku kauneimad vaated

Ranniku matkaraja Sārnate – Užava lõigul on Sārnate kandis näha Läänemere kõrget liivarannikut, mis põhja poole liikudes jääb järjest madalamaks, kuni muutub merre uhutud luitevalliks. Vendzavase ja Užava tuletorni vahel avanevad Läti jaoks ebatavalised vaated – loodus meenutab siin hõreda taimestikuga mahajäetud liiva-kivikõrbe – see on
nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Užava jõe suudme lähedal muutub luiteala järjest laiemaks ja luitevall madalamaks. Romantilise Užava tuletorni juurest avaneb üks matkaraja kaunimaid vaateid.


9 posms Užava ventspils nenopirkta danga

M9. päev. Užava - Ventspils.

Nopi rannast oma merevaigukogu!

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.


10 posms Ventspils Staldzene navautora

E10. päev. Ventspils - Staldzene.

Läbi Ventspilsi linna

Ranniku matkaraja lõik läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Matkarada lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala linnaosa ja vanalinna, üle Venta jõe ning mööda kergliiklusteed läbi Pārventa linnaosa Staldzene poole. Tehes tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas  mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.


11 posms staldzene ovīši

M11. päev. Staldzene - Oviši.

Lõppeesmärk – Ovišragsi neem

Ranniku matkaraja lõigul Staldzene – Oviši näeb Staldzene rannas mõne meetri kõrgust liivakivipaljandit, mis tõuseb järjest kõrgemaks (kõrgeim punkt Kokkalns – 29 m). Pärast Liepenet muutub rannik tasapisi madalamaks ning Jaunupest Ovišragsi neemeni saab näha laiu liivaluiteid, mis on kõige laiemad Ovišragsi neeme tipus.


13 posms miķeļtornis sīkrags nenopirkta danga

E12. päev. Oviši - Miķeļtornis.

Oviši ja Miķeļbāka tuletornide vahel

Ranniku matkaraja lõik viib läbi Oviši looduskaitseala, mida iseloomustavad laiad liivarannad ja luited. Siinse ranna munakivid ja liiv moodustavad suuri maastikumosaiike. Lūžņas köidab tähelepanu erinevatest ajastutest pärit militaarpärand. Lūžupe jõe suudmealal peab arvestama lindude pesitsusajal kehtivate piirangutega: 01.04–15.07 on seal liikumine keelatud. Ümber saab minna, jälgides matkaraja viitasid. Marsruudi lõpp-punkt, Miķeļbāka tuletorn, paistab juba kaugelt.


IMG 8525

E13. päev. Miķeļtornis - Sīkrags.

Sihtpunkt – Slītere rahvuspark

Ranniku matkaraja lõigul Miķeļtornisest kuni Irbe vantsilla pöördeni avanevad vaated madala ja hõreda eelluitega rannaalale. Umbes 4,5 km kulgeb rada ümber Irbe suudmeala – siin on hooajaline looduskaitseala ja lindude pesitsusperioodil 01.04–1.08 on alal viibimine keelatud. Matkarada viib kaitsealast mööda läbi kõrgete luitevallidega männimetsa, mille nõlvad on seene- ja marjarikkad. Irbe jõe suudme järel kuni Sīkragsini laiub avar liivarand, millest jookseb umbes kilomeeter enne Sīkragsi risti läbi Ķikansi oja, tähistades Slītere rahvuspargi piiri.


IMG 9286

E14. päev. Sīkrags - Saunags.

Liivlaste rannas

Ranniku matkaraja lõigul Sīkragsist kuni Mazirbeni laiub liivane rannaala, millest voolab risti läbi Mazirbe jõgi. Matkarada viib läbi Mazirbe keskuse, kus saab tutvuda liivlaste ajalooga. Edasi kulgeb rada mööda väikeseid metsa- ja põlluteid läbi liivlaste rannakülade, Košragsi ja Pitragsi, kuni jõuab Saunagsisse. Kuramaa rand on ainuke paik, kus saab tutvuda maailma ühe väikseima rahva, liivlaste, kultuuripärandiga. Siin on ka kakskeelsed teeviidad: läti ja liivi keeltes.


MAdars Mileiko Kolka no augšas

E15. päev. Saunags - Kolka.

Kolka neem – Euroopa süda

Ranniku matkaraja lõik lookleb mööda väikeseid põllu- ja metsateid Saunagsist Vaideni, kus pöördub tagasi mereranda. Kolka neemeni sirutuvad laiad, liivased rannaribad, vaheldudes madalate ja hõreda taimestikuga eelluidetega, mille järel ilmuvad taas metsatukkadega kaetud rannaluited. Ligikaudu 2 km jagu on lainete uhutud liivaranda, mille taga kerkivad Dumbrkalni künkad. Kolka neem – Läänemere ja Liivi lahe vaheline piirineem – on Läänemere ranniku üks populaarsemaid linnuvaatluspiirkondi.