Baltischer Küstenwanderweg - Wheelchair accesible

Ranniku matkaraja lõik kulgeb kogu pikkuses mööda randa, mis Pape ümbruses on ääristatud kaunite eelluidetega. Pärast küla asenduvad eelluited 10 km pikkuses langenud männitüvesid täis kaldapealsega. Lauged luited ilmuvad taas välja Jūrmalciemsi lähedal. Bernāti neeme lähistel kõrgub muljetavaldav männimetsaga kaetud ja paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb kogu pikkuses mööda randa, mis Pape ümbruses on ääristatud kaunite eelluidetega. Pärast küla asenduvad eelluited 10 km pikkuses langenud männitüvesid täis kaldapealsega. Lauged luited ilmuvad taas välja Jūrmalciemsi lähedal. Bernāti neeme lähistel kõrgub muljetavaldav männimetsaga kaetud ja paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand.

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.

Ranniku matkaraja lõigul jäävad Pāvilostast kirdesse erakordsed vaated hallidele luidetele. Mõne kilomeetri pärast algab ka üks matkaraja kaunimaid lõike: 20 km uhkeid liivaklinte. Kõige huvitavamad rannikuvaated avanevad Strante, Ulmale ja Rīva jõesuudme juures. Varisenud ranniku alaosas õitsevad suviti orhideed. Jūrkalne kandis saab näha kahte päikeseloojangut – esimest rannajoonelt ning teist hetk hiljem kõrge pankranniku otsast vaadates.

Ranniku matkaraja Sārnate – Užava lõigul on Sārnate kandis näha Läänemere kõrget liivarannikut, mis põhja poole liikudes jääb järjest madalamaks, kuni muutub merre uhutud luitevalliks. Vendzavase ja Užava tuletorni vahel avanevad Läti jaoks ebatavalised vaated – loodus meenutab siin hõreda taimestikuga mahajäetud liiva-kivikõrbe – see on
nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Užava jõe suudme lähedal muutub luiteala järjest laiemaks ja luitevall madalamaks. Romantilise Užava tuletorni juurest avaneb üks matkaraja kaunimaid vaateid.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja lõik läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Matkarada lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala linnaosa ja vanalinna, üle Venta jõe ning mööda kergliiklusteed läbi Pārventa linnaosa Staldzene poole. Tehes tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas  mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.

Ranniku matkaraja lõik lookleb mööda väikeseid põllu- ja metsateid Saunagsist Vaideni, kus pöördub tagasi mereranda. Kolka neemeni sirutuvad laiad, liivased rannaribad, vaheldudes madalate ja hõreda taimestikuga eelluidetega, mille järel ilmuvad taas metsatukkadega kaetud rannaluited. Ligikaudu 2 km jagu on lainete uhutud liivaranda, mille taga kerkivad Dumbrkalni künkad. Kolka neem – Läänemere ja Liivi lahe vaheline piirineem – on Läänemere ranniku üks populaarsemaid linnuvaatluspiirkondi.

Ranniku matkaraja lõigul Kolkast Ģipka suunas märkab Kolka neemelt ära pöörates selget erinevust Läänemere ja Liivi lahe vahel. Matkaraja esimesed 10 km kulgevad piki Slītere rahvuspargi rannikut, mida iseloomustavad merre uhutud männitüved, kunagise kalurikolhoosi tootmishooned, sadamakai ja Ēvaži pankrannik. Viimase lähistel on ebatavaliselt kitsas liivane rannariba, mille kohale on kaardunud sanglepad. Ka edasist lõiku kuni Ģipkani iseloomustab kitsas, liivane ja siia suubuvate väikeste ojadega rannariba (suviti on veetase väga madal). Slītere rahvuspargi rannik oli nõukogude ajal kahekordne keeluala – siin oli looduskaitseala ja piiritsoon.

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.

Ranniku matkaraja Kaltene – Mērsrags lõigu muudavad eriti mitmekülgseks selle loodus, kultuuri- ja ajaloopärand ning kaunid vaated. Kaltene lähistel rikastavad rannajoont väikesed lahesopid ja kivised kaldad. Edasi kulgeb matkarada kõrkjatest ja taimestikust kinnikasvanud randa. Hiljem on kivine rannariba kohati vaid paari meetri laiune, paiguti savine, kõrkjatest läbikasvanud ning tihti täis adruvalle. Valgaciemsi ja Mērsragsi vahel muutub rand jälle liivaseks.
 

Ranniku matkaraja Mērsrags – Engure lõigul viib tee Mērsragsi külakeskusest läbi männimetsa randa. Edasi jääb matkarajast ühele poole rohtu ja kõrkjatesse kasvanud kivine rannariba ning teisele poole metsaga kaetud rannaluited. Kohati on rand justkui sillutatud väikeste ümarate kividega, teisalt kohtab liigirikkaid halle luiteid. Bērzciemsi juures avanevad rannaniidud ja kaugele merre ulatuvad madalikud (populaarne linnuvaatluskoht). Kinnikasvanud rand jätkub kuni Abragciemsini, edasi kuni Engureni on liivaluited.

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.

Ranniku matkaraja Engure – Ragaciems lõigu algus lookleb rannamändide vahel, mööda suhteliselt kitsast rannariba läbi Engure küla. Plieņciemsi luite juures muutub liivariba üha laiemaks. Maismaa pool kõrguvad kuni Kolka – Tukumsi maanteeni taimestikuga kaetud ja treppidega varustatud kaldad. Soojadel suvepäevadel on siin palju puhkajaid. Marsruudi viimane kolmandik asub Ķemeri rahvuspargis.

Ranniku matkaraja Ragaciems – Dubulti vahelise lõigu esimene kolmandik kulgeb Ķemersi rahvuspargis, kus saab tutvuda ajalooliste kalurikülade, paadikuuride ja kalaturuga. Starpiņupīte jõe suudmeala on populaarne linnuvaatluskoht. Ragaciemsi külast paistab hästi ka kogu Jūrmala rannajoon. Jaunķemerist kuni Dubultini kulgeb rada mööda Liivi lahe kõige laiemat liivaranda ja läbi Jūrmala ajaloolise kuurortlinna, mis on ühtlasi Läti pikim linn. Ilusate suviste ilmadega on siinses rannas palju suvitajaid.

Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.

Ranniku matkarada teeb alguses väikese tiiru Riia kesklinnas – vanalinnas ja kanali ääres, jätkub läbi Kronvaldsi pargi, mööda juugendstiilis Alberti tänavat kuni Miera tänavani, liikudes edasi läbi suure kalmistu (Lielie kapi) ning piki Koknese ja Osta puiesteid. Läbides Mežaparksi linnaosa jõuab rada Jaunmīlgrāvisesse ja ületab Mīlgrāvise kanali. Edasi lookleb rada mööda Vecāķi puiesteed kuni Ziemeļblāzma kultuurikeskuseni ja Vecdaugava jõe kallasteni, millest mõne kilomeetri kaugusele jääb Vecāķi asula. Pärast kahepäevast teekonda läbi Riia linna jõuab matkarada tagasi randa.

Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.

Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).

Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).

Ranniku matkaraja Saulkrasti – Lauči lõigu esimesed kilomeetrid kuni Zvejniekciemsini võib läbida mööda randa või liikuda läbi rannikuäärse männimetsa. Teele jääb vana kalavõrkude ja –tarvikute hoiustamise kuur. Enne Skulte sadamat ilmestavad Zvejniekciemsi rannikut ka kivid. Tehes tiiru ümber Aģe jõe suudmeala ja sadama, naaseb matkarada mereranda, kus juba kaugelt paistab Ārņu neem ja selle taga suure pruuni kivirahnu selg – Lielais Lauču akmens. Matkaraja lõigule jäävad mitmekülgsed rannikuvaated.

Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.

Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.

Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.
 

Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.
 

Ranniku matkaraja lõik Kablist Häädemeeste lõunaosani tuleb läbida mööda vana Riia maanteed, sest teest mereni laiuvad roostunud ja abajatega rannaniidud. Antud lõik sobib eriti hästi linnuvaatluseks. Vahetult enne Häädemeestet keerab matkarada maanteelt kõrvale, lookleb Jaagupi hoiualal ja teeb lääne poolt alevikule tiiru peale, ronib kord kõrgele luitenõlvale ja laskub siis taas alla luidete vahelisse kõrgesse männikusse. Matkaraja ääres on head marja- ja seenemetsad.

Ranniku matkaraja Uulu - Pärnu lõik kulgeb alguses männimetsade vahel olevaid vanu mereäärseid teid pidi, kuid pärast Lottemaa teemaparki keerab mere poole jõudes Reiu randa. Edasi tuleb kõndida mööda võsastuvat luidet ning umbes 4 km pärast pöörata sisemaa suunas,  läbida golfiväljaku äärne territoorium ja võtta suund Pärnu linnale. Raeküla linnaosas kulgeb matkarada piki märgala ja metsa piiri. Umbes 6 km pikkuse tiiru järel ümber märgalade jõuab rada Pärnu randa. Edasi viib teekond läbi Pärnu linna, Vallikääru aasa, üle Pärnu ja Sauga jõgede ja lõpeb Vana-Pärnus.

Ranniku matkaraja Pärnu – Liu lõik lookleb läbi Pärnu läänepoolse eeslinna ja üle Audru jõe Valgeranna poole. Rada ääristab lõuna poolt mets ja valge liivarand, põhja poolt aga Valgeranna golfiväljak. Valgerannast edasi kulgeb rada Pärnu lahe põhjakülje poldrite vahel, Audru poldritelt avanevad kaunid vaated Pärnu lahele. Audru roostiku tagant keerab rada lõunasse ning kulgeb läbi rannakülade ja väikeste kalasadamate, kus saab jälgida kalurite argitoimetusi ja kui veab, siis maitsta ka suitsukala.

На этом этапе Тропы Балтийского взморья можно увидеть традиционный сельский ландшафт. Побережье прорезают многочисленные мелкие заливы, полуострова и мысы в окружении приморских лугов, тростниковых зарослей, мелких лагун, болот, а также труднодоступных островов. Если идти по маленьким сельским дорогам, над которыми по осени склоняются красные рябины, можно увидеть выглядящие экспонатами этнографического музея хутора, сельские хозяйства с коровами и козами. Хутора чередуются в пейзаже с остатками каменных заборов, сельскохозяйственными землями и зарослями можжевельника. Выход к морю и места отдыха расположены к югу от Раннику и возле поселка Кастна.

Пляж Матси – один из редких песчаных пляжей на дальнейшем отрезке тропы до Хаапсалу. Тропа Балтийского взморья делает круг через поселок Кулли и следующие 5 км ведет по маленьким, окруженным просторными лесами и дюнами дорогам, окрестности которых по осени богаты ягодами и грибами. Обогнув поместье Ууе-Варбла, тропа доходит до поселка Варбла.

Тропа Балтийского взморья огибает дельту реки Касари – место ее впадения в залив Матсалу, где образовалась одна из крупнейших в Северной Европе заболоченных площадей с обширными тростниковыми полями, приморскими лугами, старицами и мелкими заливами, являющаяся важным местом гнездования и отдыха птиц во время миграции. Большая часть маршрута проходит по сельскохозяйственным землям и маленьким поселкам. В окрестностях Кирбла видно повышение рельефа – остров, который когда-то находился в Балтийском ледниковом озере, с древним берегом в его северной части.

Разнообразный отрезок Тропы Балтийского взморья. Первые три километра маршрута проходят по бывшей ширококолейной железной дороге Хаапсалу – Рохукюла, огибают залив Хаапсалу через мыс Пуллапяэ, пересекают прибрежные леса, где проложены тропы здоровья, и по прибрежным променадам и маленьким улочкам огибают город Хаапсалу. Пересекая небольшую заболоченную местность, этап тропы завершается в красивом парке Ууемыйза.

В основном Тропа Балтийского взморья идет по обочине шоссе и только между поселками Ингкюла и Аулепа вьется по маленьким деревенским дорогам, где можно наслаждаться сельскими пейзажами с хуторами, валунами и пастбищами.

За исключением первых 3 км, маршрут идет вдоль берега моря. Преимущественно это песчаный пляж с красивыми дюнами (в том числе серыми) и валунами в море. На пляже могут быть выброшенные на берег водоросли, в некоторых местах он зарос густой растительностью. Напротив поселка Роослепа и в других местах в море и на берегу можно увидеть сильно выветрившиеся камни – т. н. брекчии, являющиеся сплавившимися в результате падения древнего метеорита и выветрившимися горными породами. В конце маршрута можно посидеть в кабачке, с террасы которого открывается красивый вид на море и порт.

Невероятно разнообразный в плане пейзажей отрезок Тропы Балтийского взморья, где уже можно увидеть природу, характерную для северного побережья Эстонии. Маршрут практически постоянно идет вдоль берега моря, где по берегам заливов тянутся красивые песчаные пляжи, выступающие в море мысы покрыты валунами, а в северной части мыса Пыысаспеа (отличное место для наблюдения за птицами) на поверхность выходят доломитовые слои. Тропа Балтийского взморья проходит по природному заповеднику Ныва, где открываются потрясающие виды на белые и серые дюны. Пляж является популярным местом для рыбалки и кайтбординга.

Живописный в плане ландшафта отрезок Тропы Балтийского взморья, подходящий для выносливых туристов. Здесь можно увидеть и каменистые, и песчаные пляжи и хорошие места для купания, красивые прибрежные сосновые леса, впечатляющую скальную стену Тюрисалу и огромные валуны. По тропам обширного лесопарка Кейла-Йоа можно дойти до водопада на реке Кейла, возле которого снимались фрагменты популярного латышского фильма «Слуги дьявола», а также ознакомиться с экспозицией, посвященной жизни рыбаков в прибрежном поселке Лохусалу.

Возле Табасалу Тропа Балтийского взморья пересекает границу Таллина и через районы Тискре и Висмейстри выходит на пляж Какумяэ, где огибает окруженный скалами полуостров Какумяэ по его верхней лесистой части. Здесь открывается вид на залив Копли и Таллинский порт. Напротив района Ыйсмяэ вдоль берега моря идет великолепный променад. Обогнув Эстонский этнографический музей, Тропа Балтийского взморья по береговому променаду доходит до пляжа Строоми и идет дальше за район Пелгуранна по тротуарам до эстонского Морского музея, где по береговому променаду доходит до Таллинского порта – финиша Тропы Балтийского взморья. По территории Эстонии пройдено ~620 км.

Морская тропа начинается в центре Ниды недалеко от порта. Далее она петляет вдоль побережья Куршского залива, откуда открывается прекрасный вид на широкие водные просторы вплоть до острова Русне на восточном берегу Куршского залива. В Ниде можно полюбоваться типичной для Куршской косы архитектурой: одноэтажные деревянные дома с черепичной или камышовой крышей, ставнями, выкрашенными в синий и белый цвета. От Ниды до мыса Бульвикис (перед мысом - взлетно-посадочная полоса заброшенного аэродрома) Морская тропа петляет по небольшим лесным тропинкам, ведущим вверх и вниз по поросшим соснами дюнам, местами выходит к покрытым скудной растительностью прибрежным лугам. Рядом с тропой есть места для отдыха и вышки для наблюдения за птицами. В следующем участке видны очень своеобразные открытые прибрежные луга, заросшие лишайниками и типичными для Куршской косы видами растений. В поселке Прейла Морская тропа проходит по променаду набережной. До посёлка Пярвалка она петляет по лесным тропам и пешеходным/велосипедным дорожкам, пока не достигает центра Пярвалки. Этот участок проходит через территорию национального парка «Куршская коса».

За Пярвалкой Морская тропа по пешеходной дорожке пересекает Куршскую косу в направлении с востока на запад и выходит на побережье Балтийского моря. Следующий участок, протяженностью около 13 км, проходит по красивому песчаному пляжу, который с востока ограничен высоким, отвесным гребнем дюн. Он сформирован руками человека, чтобы защитить полуостров от сползания песка. Перед Юодкранте Морская тропа поворачивает на восток и через поросшие лесом крутые дюны снова пересекает Куршскую косу, выходя к Куршскому заливу. Небольшой участок Морской тропы совпадает с тропой Горы Ведьм. Далее тропа продолжается по променаду набережной Юодкранте и выходит к порту. Участок проходит через территорию национального парка Куршская коса.

Оставив позади променад вдоль набережной Юодкранте, Морская тропа пересекает Куршскую косу в северо-западном направлении, проходя по небольшим лесным тропинкам, которые петляют по крутым, поросшим соснами склонам дюн, пока снова не выходит на побережье Балтийского моря. Следующие 9 км Морская тропа проходит по побережью, по песчаным пляжам. С восточной стороны она ограничена крутой дюной, защищающей косу от переносимого ветром песка. За поселком Алкснинес (с берега не виден) Морская тропа поворачивает на восток, пересекая поросший горными соснами Pinus mugo лес и проходя мимо бывшей военной базы немецкой армии времён Второй мировой войны, пока не достигнет берега Куршского залива. Далее Морская тропа петляет по поросшим соснами дюнам, с которых открывается виды на Клайпедский порт. Маршрут между Новой и Старой паромной переправой сначала проходит по небольшой тропинке, а затем по променаду набережной. От Старой переправы, после переправы через Куршский залив, Морская тропа ведет к центру Клайпеды - по улице Данес до Биржевого моста. Участок до парома проходит по территории национального парка «Куршская коса».

По улице Х. Манто Морская тропа проходит через центр Клайпеды, пересекает Клайпедский парк отдыха, железную дорогу и в южной части поселка Мелнраге выходит на побережье Балтийского моря. Далее она продолжает петлять по прибрежному променаду и защищающим дюны деревянным тропинкам, и по уютной тропинке продолжается через прибрежные леса, находящиеся примерно в 10–20 м от пешеходной/велосипедной тропы через посёлок Вторая Мелнраге до Гируляй. Рядом с Гируляй тропа ненадолго выходит на пляж, а от Кукулишкес до южной части посёлка Каркле Морская тропа петляет вдоль очень красивого берега бывшего Литоринского моря, поросшего нетронутым лесом, а затем вдоль живописного, подмытого волнами склона с несколькими обзорными площадками (включая утёс Шляпа голландца). Следующие 11 км от поселка Каркле до Ботанического парка Паланги Морская тропа ведет по песчаным галечным пляжам, где встречаются и более крупные камни. Проходя по тропинкам западной части Ботанического парка Паланги, Морская тропа доходит до Аллеи любви и по ней ведёт до пешеходного моста Паланги. Большая часть этого участка проходит через Приморский региональный парк.

После пересечения по пешеходному мосту речки Раже, Морская тропа петляет по пешеходной (беговой) дорожке «Labrytys» и у улицы Контининку выходит на побережье. Следующие 9 км до старого мола в Швянтойи Морская тропа проходит по песчаному пляжу, омываемому морем. Потом она огибает устье реки Швянтойи, проходит через курортный городок, в конце улицы Копу пересекает реку Швянтойи по подвесному пешеходному мосту и снова выходит на пляж. У святилища «Žemaičių Alka» Морская тропа опять делает небольшую дугу и далее вдоль песчаного пляжа ведёт до находящейся в 3 км границы Литвы и Латвии.