Tропa Балтийского взморья - For visually impaired

Von Bernāti bis Liepāja führt der Baltische Küstenwanderweg an einem breiten Strand entlang. Dort erfreuen auf der Festlandseite anfangs eine abgespülte Küste das Auge, später dann beim Herankommen an die Stadt Liepāja hohe, mit Strandroggen und Strandhafer bewachsene Vordünen. Der Pfad windet sich weiter durch den zentralen Teil der Stadt Liepāja – Vecliepāja und kurz nach dem Passieren des Karosta-Kanals (Kriegshafenkanal) erreicht man Karosta – einen Komplex von Militär- und Fortifikationsbauten. Um ihn genauer zu erkunden, sollte man mindestens einen halben
Tag einplanen. Unbedingt probieren sollte man die Spezialität von Liepāja – ”Liepājas menciņi”, geräucherten Dorsch, zubereitet nach einem alten südkurländischen Rezept.

Die ersten vier Kilometer des Baltischen Küstenwanderweges sind mit den Überresten vieler Forts und Küstenschutzbatterien besonders für Enthusiasten der Militärgeschichte ein echtes Vergnügen. Aus gehtechnischer Sicht ist diese kurländische Küstenstrecke am anspruchsvollsten. Hinter dem Festungskanal schlängelt sich der Pfad für eine kurze Zeit entlang einer Küstenwiese, dann führt er zum Strand hinaus und läuft weiter bis Ziemupe. Der Strand ist breit, bei etwas stärkerem Wind verengt er sich zwischen den Flüssen Lenkupe und Kārļupīte. Streckenweise gibt es eine nicht besonders hohe Steilküste, an einigen Stellen passiert man hohe, teilweise ausgehöhlte Vordünen. Vom Hörensagen weiß man, dass im Fluss Ziemupe viele Schiffe versunken liegen, eines davon sogar mit Bronzekanonen an Bord.

Weiter führt die Wanderroute durch die Stadt Ventspils und die umliegenden Wälder. Der Pfad Jūrtaka schlängelt sich vom Südpier durch das historische Hafenende Ostgals und die Altstadt, überquert den Fluss Venta und setzt seinen Lauf über einen Fußgänger- und Radweg durch Pārventa in Richtung Staldzene fort, Nachdem er einen Bogen um den Hafen herum gemacht hat, führt er wieder zum Strand zurück. Es lohnt sich, „einen Tag frei“ zu nehmen und die interessantesten Orte der Stadt kennenzulernen sowie das Freilichtmuseum am Meer zu besuchen.

Von Ģipka bis Roja erstreckt sich ein sandiger, nicht besonders breiter Strand mit bezaubernden Dünen und Strandkieferwäldern. Kurz vor Roja ist der Strand dicht mit Sandrohr bewachsen. Der Streckenabschnitt zwischen Roja und der Kirche in Kaltene ist der einzigartigste Strand Lettlands. Dort ist die Meeresküste mit einem sehr schmalen Strand von kleinen Küstenvorsprüngen und Golfen ausgekerbt. Am Strand sind Felsbrocken unterschiedlicher Größe zu beobachten, die sich unter dem grünen Laubwerk von Schwarzerlen verbergen. An einigen Stellen ragen weit ausgebreitete Wurzelrosette von Bäumen empor, die an den Strand angespült wurden. Streckenweise verläuft entlang der Küste ein Weg, an dem sich viele ehemalige Fischerhäuser aneinanderreihen.

Ranniku matkaraja lõik Ģipkast kuni Rojani kulgeb liivarannal, kus on kaunid luited ja männimetsad. Vahetult enne Rojat on rand kõrkjatesse kasvanud. Roja ja Kaltene kiriku vaheline lõik on aga kogu Läti rannajoone üks omapärasemaid, sest siin sirutuvad merre paljud väikesed maaninad, moodustades lahtesid ja kitsa siksakilise mereranna. Rand on tihedalt täis erinevas suuruses maakive, mille kohale kaarduvad sangleppade võrad. Paiguti kulgeb ranna lähedal kruusatee, mida ääristavad endised kalurite elamud.

Ranniku matkaraja Ragaciems – Dubulti vahelise lõigu esimene kolmandik kulgeb Ķemersi rahvuspargis, kus saab tutvuda ajalooliste kalurikülade, paadikuuride ja kalaturuga. Starpiņupīte jõe suudmeala on populaarne linnuvaatluskoht. Ragaciemsi külast paistab hästi ka kogu Jūrmala rannajoon. Jaunķemerist kuni Dubultini kulgeb rada mööda Liivi lahe kõige laiemat liivaranda ja läbi Jūrmala ajaloolise kuurortlinna, mis on ühtlasi Läti pikim linn. Ilusate suviste ilmadega on siinses rannas palju suvitajaid.

Между Дубулти и Лиелупе раскинулся самый широкий пляж на побережье Рижского морского залива – главнейшая ценность города-курорта Юрмалы – с многочисленными пляжными кафе и разнообразными возможностями отдыха. Леса в прибрежных дюнах пронизаны плотной сетью тропинок, которые подходят для обычной и скандинавской ходьбы. Часть Тропы Балтийского взморья между пляжем Лиелупе и Юрмальским музеем под открытым небом проходит по территории природного парка «Рагакапас». Отсюда обратно в Булдури можно легко попасть по проспекту Булдуру и 5-й линии.

Ranniku matkarada algab Eestis Iklast. Ikla – Treimani lõigul kulgeb teekond mööda vana Riia maanteed. Peale Treimani keerab rada mere poole ja kulgeb järgnevad 2,8 km mööda kitsaid, liivaseid, kiviseid ja kohati võsastunud luiteid. Olles teinud tiiru ümber Orajõe oja, naaseb rada parkla juures luidetele ja viib matkaja umbes 4 km jalutuskäigule kuni Lepanina hotellini. Seal tuleb minna tagasi vana Riia maanteele, mis viib Kablisse. Tee peale jäävad head võimalused linnuvaatluseks. Rannaäärsed alad kuni Pärnuni, linn kaasa arvatud, on ammusest ajast armastatud piirkond vaba aja ja rannapuhkuse veetmiseks.

Ranniku matkaraja Tõstamaa – Matsi lõigul näeb tõelist maaelu idülli. Rannajoont liigendavad paljud madalad lahesopid ja poolsaared, mille vahel on rannaniidud, roostikud ja abajad, aga ka ligipääsmatud laiud. Liikudes mööda väikeseid külavaheteid, mida ääristavad sügiseti punetavad pihlakad, saab näha talumajasid ning karjamaid lehmade ja kitsedega. Taluhoovid vahelduvad kiviaedade, põldude ja kadakasaludega. Pääs mere äärde ja puhkekohad asuvad matkarajast lõuna pool, Kastna küla lähedal.

Ranniku matkaraja Matsi – Varbla lõik teeb tiiru läbi Kulli küla ja kulgeb edasi 5 km mööda kohalikke metsade ja luidetega ääristatud teid. See piirkond on sügiseti marja- ja seenerohke. Olles teinud tiiru ümber Uue-Varbla mõisa, jõuab matkarada Varbla külla. Matkaraja lõigul asuv Matsi rand on kuni Haapsaluni üks vähestest liivarandadest.

Rusnė külas kulgeb Balti ranniku matkatee mööda Taikose tänavat ja Kuršmarių tänavat, ületades Nemunase delta jaotusala Atmata jõe üle Rusnė silla. Seejärel kulgeb rada eraldi sõidurajana mööda teeserva, jätkates edasi Šilutėsse. Veidi enne Šilutesse jõudmist peavad matkajad kõndima teeservas. Šilutes ületate Šyša jõe ajaloolise silla. Rusnė tänav, mis ühendab Rusnė saart ja Šilutėt, viib teid otse linna keskmesse. Kuni Šilutėni kulgeb Balti ranniku matkatee läbi Nemunase delta regionaalpargi, kus kevaditi ujutavad üle suured alad Nemunase jõe alamjooksul – tänapäeval on need alad põllumaa ja soometsad (Žalgiriai mets).

Mööda Klaipėdos tänavat ja Aukštumalės tänavat väljub Balti ranniku matkatee Šilutė linnast Kintai suunas (tee nr 4217), järgides korraks poldritammi tippu (pakkudes head vaadet Nemunase delta madalikule, mis üleujutab kevadel), uidub see mööda maanteed ja pöördub tagasi Aukštmalės tänavale (tee nr 4217). Vähem kui 6 km pärast ristub Rūgailiai küla ristmikul Läänemere ranniku matkatee vasakule Minija poole ja 1,5 km pärast paremale, pöördudes tagasi Šilutė–Kintai maanteele. Balti ranniku matkatee läbib üle kõrge ja pika silla Minija jõe ja Kintai karpkalajärved. Siit avaneb teile üks suurejoonelisemaid vaateid Leedu rannikule koos laiaulatusliku panoraamiga madalikule ja vetele. Enne Povilai külla jõudmist pöörab rada vasakule, mis kulgeb umbes 5 km läbi põllumaa, kus saab rändeperioodil linde vaadelda. Seejärel keerab Balti ranniku matkatee rannaäärsele teele (Marių tänav, tee nr 2201), mis viib 5 km kaugusel asuvale Ventė neemele. Sellelt maalilisel marsruudilõigul avaneb avar vaade Kuramaale üle Kura lahe (lahe laius on siin 8–9 km). Matkajad saavad nautida ka endisi kalurikülasid oma värviliste kaunistatud hoonetega. See rajalõik on osa Nemunase delta regionaalpargist.