Jūrų takas - Vidžemės pakrantė
Vidzemes piekraste
Rygos įlankos rytinė pakrantė
Vecāķi – Ainaži: 112 km, 25 diena – 30 diena
Kraštovaizdžiu ir vaizdų požiūriu įvairiapusiškiausia Baltijos pajūrio pėsčiųjų maršruto atkarpa Latvijoje, apimanti tiek smėlėtą, tiek uolėtą paplūdimį, pajūrio pievas, nendrynus, kopas, smiltainio atodangas, miškus, kyšulius ir mažas įlankėlės, žvejų kaimelius, aludes, mažų upių žiotys. Baltijos pajūrio žygių maršrutas vingiuoja per Carnikavą, Saulkrastus, Žvejniekciemą, Salacgryvą ir Ainažus. Jis kerta nedidelius upelius, kuriais galite bristi vasarą.
Šioje Baltijos pajūrio pėsčiųjų maršruto atkarpoje rasite Gaujos ir Salacos upių žiotis, kurias galima aplenkti tiltais. Carnikava ir Salacgrīva garsėja nėgiais, kurie verdami pagal specialius vietinių žvejų receptus. Duntėje galite aplankyti garsaus aukštaūgių pasakotojo barono Miunhauzeno muziejų. Randu pievos yra svarbi paukščių migracijos ir lizdų vieta. Prieš pat pasiekus Estiją, maršrutas eina miško takais aplink žole ir nendrėmis apaugusį pakrantę.
25. posms. Vecāķi - Carnikava.
Starp divu upju – Daugavas un Gaujas grīvām
Ranniku matkaraja Vecāķi – Carnikava lõik algab piki kaunist liivaranda. Maismaa poolt piiravad randa muljetavaldavate luitevallidega valgusküllased rannamännikud. Edasi jätkub matkarada metsateel kuni Carnikavani, teeb tiiru mööda tammi ümber Vecgauja ja jõuab Koiva jõe jalakäijate sillani. Nii matkapäeva alguses kui lõpus on mõnus istuda kas mõnes Vecāķi rannakohvikus või Carnikava kõrtsis.
26. posms. Carnikava - Saulkrasti.
Saulrieta taka ar romantiskākajiem saulrietu skatiem
Ranniku matkaraja Carnikava – Saulkrasti lõik viib läbi Gauja küla Koiva jõe suudmealale, mis on suurepärane linnuvaatluspiirkond. Edasi kulgeb matkarada mööda liivaranda kuni Inčupe jõe suudmeni. Enne suudmeala tuleb keerata maismaa suunas, et jõuda sillani. Pēterupe jõe rippsilla ületamise järel jõuab matkarada piki mereranda Saulkrasti rannaparki (Jūras parks).
27. posms. Saulkrasti - Lauči.
„Vārti” uz Vidzemes akmeņaino jūrmalu
Ranniku matkaraja Saulkrasti – Lauči lõigu esimesed kilomeetrid kuni Zvejniekciemsini võib läbida mööda randa või liikuda läbi rannikuäärse männimetsa. Teele jääb vana kalavõrkude ja –tarvikute hoiustamise kuur. Enne Skulte sadamat ilmestavad Zvejniekciemsi rannikut ka kivid. Tehes tiiru ümber Aģe jõe suudmeala ja sadama, naaseb matkarada mereranda, kus juba kaugelt paistab Ārņu neem ja selle taga suure pruuni kivirahnu selg – Lielais Lauču akmens. Matkaraja lõigule jäävad mitmekülgsed rannikuvaated.
28. posms. Lauči - Tūja.
Aizgājušais burinieku laikmets
Ranniku matkaraja Lauči – Tūja idülliliste vaadetega Vidzeme rannalõigul vahelduvad kivised maaninad ja meres asuvad rändrahnud väikeste liivaste abajatega, kuhu suubuvad tillukeste jõgede ja suviti kuivama kippuvate ojade veed. Kohati on kogu rannariba kaetud hallide kividega. Paiguti ilmuvad väiksemad kõrkjatihnikud. Tūja kandis võib märgata esimesi liivakivipaljandeid.
29. posms. Tūja - Svētciems.
Vidzemes akmeņainā jūrmala
Ranniku matkaraja lõik Tūjast algab Zaķupīte jõe ületamisega. Kuni Ķurmragsi tuletornini jäävad teele valdavalt liivased, väiksemate kiviste lõikudega rannad. Hiljem jõuab rada Vidzeme kivisesse randa, kus maaninad vahelduvad väikeste abajatega, kuid kaldajoonelt kerkib ka kuni 4 m kõrgune liivakivipaljand. Meleki neeme järel liigutakse taas valdavalt liivarannal, mis on enne Svētupe jõe suudmeala tihedalt rohtukasvanud ja kaetud kõrkjatihnikuga. Rada on võimalik läbida ka ringiga mööda metsateed.
30. posms. Svētciems - Ainaži.
Nēģu karaliste
Ranniku matkarada kulgeb Svētciemsi – Salacgrīva lõigul mööda luitevallide vahel looklevat metsarada, sest rannariba on tihedalt rohtunud ja sisuliselt läbimatu. Salacgrīvast Kuivižisse võib minna mööda liivaranda või metsateid. Ümber Kuiviži ja Vēverupe vaheliste rannaniitude saab mööda metsateed, mis asub A1 maanteest idas. Pärast Vēverupet naaseb matkarada rohtunud randa, lahkudes sealt Blusupīte jõesuudmes, et jõuda mööda Kāpu ja Valdemāra tänavaid Ainaži muulini. Selja taha on jäänud ligi 580 km Lätimaad ja avastamist ootab Eestimaa.