Matkad
Siit leiad 18 ühe- või mitmepäevast (kuni 11 päeva) matkakava ek reisi, mis tuginevad Metsa matkaraja marsruudile. Balti riikides kulgeb Metsa matkarada on osa Euroopa kaugmatkateest E11 ning see läbib kolme riigi kõige huvitavama ja metsase loodusega piirkondi, mis on tuntud eriliste loodus- ja kultuuriväärtuste poolest. Mitmed reisikavad sisaldavad tutvumist rahvusparkide, loodusparkide ja biosfäärikaitsealadega, aga ka UNESCO maailmapärandi paikadega.
Iga reisi koosseisu kuulub skemaatiline kaart, ülevaade päeva jooksul läbitavast vahemaast ja raskusastmest, kõige erilisemate vaatamisväärsuste nimistu, samuti praktiline teave teekatte ning kohalejõudmise ja tagasi linna jõudmise kohta.
Reisikavad sobivad nii üksikkülastajatele kui ka väiksematele gruppidele. Soovitatav on broneerida transport (rendiauto või ühistransport), majutus ja söögid ette ning vajadusel korraldada iseenda ja pagasi transport.
Reise saab vastavalt reisijate soovile lühendada või pikendada. Osa neist reisikavadest sobivad hästi ka tavalistesse turismikavadesse ja linnaekskursioonidesse, et neid mitmekesisemaks muuta.
Kõik reisikavad saab alla laadida ühe PDF-failina.
| Nimi | Kirjeldus | PDF-fail |
|---|---|---|
Riia ümbrus: Vangaži – Rāmkalni (LV) Riia – Vangaži – Rāmkalni – Riia Kestus: 1 päev Distants: 15 km (5-7 tundi) | Metsarada lookleb mööda väiksemaid radu, lookledes ümber Vangaži luteri kiriku ja Libahundimänni. Jahipalee poole minnes möödub see ooperilaulja Anna Ludiņa loodud aiast ja järgib seejärel jahirada. Siin on näha esimesed külgkuristikud Gauja jõe ürgoru väljendunud reljeefiga. Üks neist asub Inčukalnsi Velnala (Kuradikoopa) juures, mida ümbritsevad vana Gauja väikesed jõesängid. Sealt edasi jätkub metsarada läbi niitude ja ületab Murjāņi–Valmiera maantee, kus asub puhkepark „Rāmkalni“. Selles pargis on kohvik, pood ja aktiivse vaba aja keskus kelgurajaga. Sellel marsruudil näete peamiselt eri vanuses männimetsi, aga ka botaanilist istandust 80 puu- ja 120 põõsaliigiga. Lõigu lõpuks on maastikul liivakivipaljandid – Devoni settekivimid ja Lätis kaitsealused elupaigad. |  |
Gauja rahvuspargi südames: Sigulda – Līgatne (LV) Sigulda – Līgatne Kestus: 1 päev Distants: 24 km (8-10 tundi) | Pärast Sigulda läbimist kulgeb metsarada mööda Vējupīte jõge Paradīzes mäeni, kust järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe kuristikku. Edasi lookleb see mööda väiksemaid radu läbi niitude, ületades väikeseid jõgesid, mille kallastel paljanduvad liivakivipaljandid. Selle lõigu viimased kuus kilomeetrit kulgevad mööda väiksemat rada mööda Līgatne loodusrada. Sellel 5,5 km pikkusel rajal saab näha kohalikke metsloomi ja linde. Edasi liigub metsarada mööda Gauja jõe ürgoru küngasid, enne kui laskub tagasi Līgatne jõe sügavasse kuristikku, kus asub endise Līgatne paberivabriku küla. Saate uurida seda atraktiivset väikest küla, külastada Līgatne lusikavabrikut, veinitehast ja Līgatne koopaid. Seal asub ka Līgatne võrgupark, kus puulatvade vahel on 4–7 m kõrgused võrgulabürindid. Metsaraja ja Gauja rahvuspargi seda osa iseloomustab järkjärguline üleminek mitmekesistest lehtmetsadest (saar, hall lepp, tamm, kask, pärn) okaspuumetsadesse. |  |
Gauja rahvuspargi kaljud: Cēsis – Valmiera (LV)Cēsis – Caunītes – Valmiera Kestus: 2 päeva Distants: 43 km (13-16 tundi) | Metsarada kulgeb mööda väikeseid teid ja radu läbi metsa. Marsruudil näete Ērģeļu kaljusid, mille vaateplatvormilt avaneb suurepärane vaade muljetavaldavale 700 m laiusele liivakivikaljule ja kaunile loodusmaastikule iidses Gauja jõe orus. Üks ilusamaid kohti Gauja jõe kaldal on Caunītese turismimajutus, kus lõpetate marsruudi esimese päeva. Edasi viib rada läbi männimetsade ja märgalade, üle küngaste ja nõlvade ning nende ümber. Üks kaunimaid vaateid Gauja jõele avaneb Sietiņiezise kaljult, 15 m kõrguselt liivakivikaljult, kuhu on rajatud 1,5 km pikkune ringikujuline rada. Valmierasse jõudes jõuate nn Dzelzītise sillani (kitsarööpmeline raudteesild) ja jätkate kõndimist mööda Gauja jõge Valmiera kesklinna. Valmiera vaatamisväärsused: Püha Siimona kirik, Liivi lossi varemed ja Valmiera muuseum. Samuti on seal seikluspark „Sajūtu Parks” („Meelte park”), kus saab jalutada paljajalu rajal, puulatvade rajal ja nautida muid tegevusi. |  |
Mööda Põhja-Gauja metsi: Valmiera – Strenči (LV) Valmiera – “Jaunarāji” – Brenguļi – Strenči – Valmiera Kestus: 2 päeva Kaugus: 29 km | See metsaraja osa läbib Valmiera ajaloolist keskust. Valmieras saab külastada Püha Siimona kirikut, Liivi ordu lossi varemeid ja Valmiera muuseumi. Soovitame ka paljajalu matkarada „Sajūtu pargis“ (Meelte pargis). Pärast Valmiera vaatamisväärsustega tutvumist läbib metsarada Atpūtase (Puhke) pargi, kauni männimetsa ja Baiļi talvise suusakeskuse. Edasi kõnnite mööda Abuli jõe rada, mis lookleb mööda jõe kallasid, kuni jõuate Brenguļi õlletehaseni, mis on ehitatud vanasse hüdroelektrijaamasse. Siin saab nautida filtreerimata ja pastöriseerimata õlut. Edasi allapoole jõuate asustamata metsaaladele ja Põhja-Gauja maastikukaitsealale. Põhja-Gauja („Ziemeļgauja“) metsad on väga mitmekesised. Jõe ääres leidub vanu ehk looduslikke boreaalseid (põhjapoolseid) metsi ja soo- ja soometsi, tammemetsi, lammimetsi (mis on moodustunud perioodiliselt üleujutatud jõesetetele) ning tamme-, jalaka- ja saaresegumetsi. Retk lõpeb Strenči linnas. |  |
Põhja-Läti kauneimad vaatamisväärsused: Ape – Korneti Alūksne – Ape – Korneti – Alūksne Kestus: 2 päeva Distants: 22 km (8-10 tundi) | See ekskursioon annab teile aimu Läti idaosast, mis on hõredamalt asustatud ja ka turistide seas vähem populaarne. Esmalt jõuate Aluksnesse ja avastate linna, mis asub Alūksne mägismaal Alūksne järve kaldal. Tasub külastada Templimäge – vana latgalite lossimäge ja vanalinna asukohta, Päikesesilda ning lossimõisa parki, Alūksne luteri kirikut ja piiblimuuseumi. Pärast ööbimist sõidate bussiga matka alguspunkti Apesse. See metsaraja lõik lookleb läbi künkliku põllumaastiku, seejärel siseneb suurde pimedasse metsa, mida aeg-ajalt katkestavad järvede sinised pinnad. Pärast Peļļi ületab see Läti/Eesti piiri ja lookleb 2 km ulatuses mööda Smilšājsi, Sūneklisi ja Ilgājsi järvede kaldaid Eesti poolel, mida tuntakse Paganamaa nime all. Seal laskub see alla ja siseneb Korneti-Peļļi jääalusesse nõgu, mis on üks Läti muljetavaldavamaid kuristikke. |  |
Mööda Gauja jõe ürgorgu läbi Gauja rahvuspargi: Rāmkalni – Valmiera Riia – Rāmkalni – Sigulda – Līgatne – Cēsis – Caunītes – Valmiera – Riia Kestus: 6 päeva Kaugus: 112 km | See metsaraja lõik läbib kogu Gauja rahvusparki ja annab võimaluse näha kõiki selle enam kui 100 km pikkuse rahvuspargi kauneimaid kohti ja vaatamisväärsusi. Gauja rahvuspark on Läti vanim ja suurim rahvuspark. Gauja jõe ürgorg on Baltimaade sügavaim jõeorg. Gauja jõe kallastel paljanduvad värvilised liivakivipaljandid, mis peegelduvad vees. Vaatepildid on kõige imelisemad kevadel, kui toomingased on täies õies, ja sügisel, kui puud punastavad ja kollastavad. Gauja jõe ürgorul on iseloomulik reljeef, mis võib kõikuda kuni 80 m. Peaaegu pool pargist on kaetud metsaga. Gauja rahvuspark on tuntud oma suure mitmekesisuse poolest, kuhu kuuluvad rohttaimede kuusemetsad, nõlva- ja kuristikemetsad ning segalehtmetsad. |  |
Pehme seiklusretk Gauja rahvuspargis (LV) (jalgrattasõit, kanuusõit, matkamine) Riia – Strenči – Valmiera – Cēsis – Līgatne – Sigulda – Riia Kestus: 2 päeva Distants: jalgrattasõit 84 km (113 km), kanuusõit 17 km, matkamine 30 km (40 km) | Kui sulle meeldib aktiivne eluviis, siis see tuur on ideaalne viis nautida Gauja rahvuspargis peituvat pärandit mitmest erinevast vaatenurgast. Jalgrattasõit algab Strenčist ja möödub kahest kohalikust õlletehasest Brenguļis ja Valmiermuižas, kus on mõnusad kohvikud ja hea õlu. Matkad läbi kaunite metsade ja mööda Sietiņiezise liivakivikaljut Cēsise poole, kus asub võluv keskaegne vanalinn. Kanuusõit toimub Cēsisest Līgatnesse, mis on üks Gauja jõe kauneimaid osi oma liivakivist kallaste, eraldatud talude ja vanamoodsa veejõul töötava parvlaevaga. Līgatne ajalooline keskus on seotud paberivabriku arenguga. Siin saad külastada ka kohalikke veini- ja käsitöötootjaid, kes asuvad ühes piirkonnale tüüpilistest tehiskoobastest. Jaluta Līgatne loodusradadel, et näha kohalikke metsloomi metsakeskkonnas. Lõpus sõidad jalgrattaga Līgatnest Siguldasse, mis on üks Läti populaarsemaid turismisihtkohti. Näed Turaida ja Sigulda keskaegseid losse, Gutmani koobast ja teisi maalilisi vaateid. |  |
Baltimaade kõrgeim punkt: Haanja – Tsiistre (EE) Võru – Haanja – Tsiistre – Võru Kestus: 1 päev Distants: 12 km (4-6 tundi) | Metsarada viib alla Haanja kõrgustiku kõrgeimast punktist. Selle marsruudi tähtsaim vaatamisväärsus on Suur Munamägi – 318 m merepinnast. Baltimaade kõrgeim punkt oma vaatetorniga pakub külastajatele suurepärase vaate Eesti loodusele 50 km ulatuses. Suur-Munamäe nõlvadel kasvavad 150 aasta vanused lääne-taiga kuusemetsad. Edasi tiirutab rada ümber Vaskna järve lõunaosa ja jätkub mööda väikeseid maateid, mida ümbritsevad üksikud talud ja väikesed talukobarad. Marsruut lõpeb väikeses Tsiistre külas, kus asub Linamuuseum. Muuseumis on rahvapärase linakogu. Lina on üks vanimaid kultuurtaimi Eestis ja veel paar aastakümmet tagasi olid sinised linaväljad Lõuna-Eestis tavaline vaatepilt. |  |
Mööda Jägala jõe kallast: Kaberneeme ‒ Jõelähtme (EE) Tallinn – Kaberneeme ‒ Jõelähtme – Tallinn Kestus: 1 päev Distants: 21 km (6-8 tundi) | Kaberneemest kulgeb rada läbi metsa, kus võib näha viimase jääaja ajal siia veetud kivihunnikuid. Peagi tõuseb rada umbes 20 m matkarajale, mis kulgeb mööda Ancylusjärve vanal rannajoonel. Rada jätkub Linnamäe HES-i ja rippsillani. Jälgi rada üle Linnamäe iidse linnusemäe ja jätka Jägala jõe paremal kaldal kuni Jägala joani. See on Eesti kõrgeim looduslik juga, üle 8 m kõrgune. Suka sild asub joast umbes 500 meetri kaugusel. Pärast jõe ületamist läbib rada Jägala joapargi. Lõpuks läbib rada Koogi küla ja jõuab Jõelähtmele. |  |
Piusa jõe kallastel ja setode maad avastades: Vana-Vastseliina – Piusa (EE) Võru – Vana-Vastseliina – Piusa – Võru Kestus: 2 päeva Distants: 23 km (7-9 tundi) | Metsaraja selle lõigu esimene osa lookleb mööda suurepärast Piusa jõe orgu, seejärel pöörab see Härmä külas Obinitsa poole, mis on Setomaa ehk setode maa oluline kultuurikeskus. Siin saab avastada kohalike setode traditsioone, näiteks seto naiste peent käsitööd. Pärast Obinitsat viib metsarada läbi kaunite kanarbikurikaste männimetsade, laskub tagasi Piusa jõe oru sügavustesse ja lõpeb Piusa koobastes. Piusa liivakivikoopad on tekkinud klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusena aastatel 1922–1966. Koobastes asub Ida-Euroopa suurim nahkhiirte talvituv koloonia. Giidi saatel saab külastada muuseumikoopa vaateplatvormi. |  |
Populaarse Värska kuurordi poole: Vana-Vastseliina – Värska Võru – Vana-Vastseliina – Piusa – Värska Kestus: 3 päeva Kaugus: 48 km | See Metsaraja osa annab võimaluse näha Setomaad ehk „setude maad“, kus elavad setud – etnograafiline rühm, kellel on erilised iidsed traditsioonid ja ainulaadne keelemurre. Metsarajal saab külastada traditsioonilist seto talu ja nautida seto kööki. Piirkonna metsad on eriti võluvad varasügisel, kui õitsev kanarbik värvib maa sirelilillaks. Seal on hea võimalus korjata metsaseeni ja -marju. Üks selle raja ilusamaid lõike Setomaal kulgeb mööda Piusa jõge, kus jõge ümbritsevad liivakivipaljandid. Külastatakse ka Piusa koopaid. Retk lõpeb Värska kuurordis – sealse sanatooriumi ja SPA-ga, mis kasutavad kohaliku looduse tugevusi: mineraalvett ja järvemuda. Värska mineraalvesi on tuntud nii Eestis kui ka mujal maailmas. |  |
Läbi Peipsi sibulakülade: Varnja – Alatskivi (EE) Tartu – Varnja – Alatskivi – Tartu Kestus: 2 päeva Distants: 19 km (6-8 tundi) | Metsaraja maaliline ja traditsiooniderikas lõik, mida sümboliseerib sibul. Sibulad tõid piirkonda vanausulised 17. sajandil. Teeäärtes omatehtud sibularõngaid müüvad daamid ja härrad on saanud omamoodi külade visiitkaardiks. Varnja ja Kallaste vahelise 24-kilomeetrise teelõigu külasid ühendab turismimarsruut nimega Sibulatee. Maastikku kaunistavad värvilised puumajad, väikesed kalapoed ja restoran, kus saab vanausuliste traditsioonidele kohaselt samovaris valmistatud teed nautida. Külastada saab Kostja sibulatalu, kus peremees külalisi tervitab ja neile sibulakasvatust näitab. Samuti tasub külastada Kolkjas asuvat Sigurimuuseumi, et tutvuda Peipsi järve äärsete ridakülade sigurikasvatuse ajalooga. Raja lõpus jõuate Alatskivile, kus asub kuulus Alatskivi loss. |  |
Muljetavaldavad Peipsi luited: Lohusuu – Remniku (EE) Tartu – Lohusuu – Kuru – Remniku – Tartu Kestus: 3 päeva Kaugus: 32 km | Selle lõigu esimene pool viib läbi suurepäraste okasmetsade, eriti Järvevälja maastikukaitsealal, kus rada ümbritsevad põhjas kaunid luited ja lõunas raba. Suitsukala – Peipsi rääbis (rääbis) ja kohalike talutoodete ostmiseks tasub külastada Rannapungerja kioskit. Teises osas lookleb metsarada mööda kauni Peipsi järve rannikut. Suvel, kui järve veetase on madalam, tekivad kaunid liivarannad laiade madalikega. Alajõest edasi kõrguvad maastikul Peipsi järve kõrgeimad luited (kuni 20 m), pakkudes kauget vaadet Peipsi järvele, mis on üks Euroopa suurimaid järvi. |  |
Väljakutsed Kurtna ja Ontika maastikukaitsealal: Vasavere – Toila – Saka (EE) Toila – Vasavere – Toila – Saka Kestus: 3 päeva Kaugus: 46 km | See on Metsaraja kõige keerulisem lõik, eriti teisel päeval. Siin, Soome lahe rannikul, kõrgub Põhja-Eesti klint – järsk, kivine ja metsaga kaetud kalju, mis katkendlikult ulatub Tallinna ja edasi Lääne-Eesti saartele. Metsaraja kulgeb kalju tipus ja laskub aeg-ajalt orgudesse. See läbib sügava ja avara Pühajõe oru Toila-Oru pargis ja jõuab Toilasse, populaarsesse rannakuurorti. See on üks ebatavalisemaid Metsaraja lõike Põhja-Eestis, mis hea ilmaga kulgeb mööda muljetavaldava Põhja-Eesti klindi jalamit ning tõuseb seejärel klindi tippu Valaste ja Saka külades, avades hingematvad vaated Soome lahele. |  |
Läbi Lahemaa rahvuspargi: Eisma – Kasispea (EE) Tallinn – Eisma – Oandu – Käsmu – Kasispea – Viinistu – Tallinn Kestus: 5 päeva Kaugus: 52 km | Sellel retkel naudite Lahemaa rahvuspargi looduse mitmekesisust – see on Baltimaade vanim rahvuspark. Lahemaa tähendab eesti keeles "lahtede maad". Seda iseloomustavad arvukad lahed, poolsaared, metsad ja kultuuripärandi poolest rikkad külad. Metsarada kulgeb mööda Lahemaa rahvuspargi lahtesid ja poolsaari, tutvustades matkajatele selle kõige olulisemat loodus- ja kultuuripärandit. Metsad on sügisel rikkad mustikate ja seente poolest ning õhk on väga puhas. Alustate ringreisi Tallinnast bussiga Lahemaa rahvusparki, kus ööbite ühes kaunis mõisas. Järgmisel päeval matkate Oandusse. Teel näete Altjat – maalilist traditsioonilist kaluriküla, kus asub traditsiooniline eesti kõrts ja saate nautida traditsioonilisi toite. Oandus asub Eesti Riigimetsa Majanduse (RMK) külastuskeskus, kus matkajad saavad rohkem teada metsaelupaigatüüpidest ja metsamajandamise traditsioonidest. Seejärel jõuate Käsmu poolsaarele, kus on metsased luited ja samblaga kaetud kivikülad, mis tekitavad tunde nagu oleksite muinasjutus. |  |
Peipsimaa mitmekesisus: Varnja – Avinurme (EE) Tartu – Varnja – Alatskivi – Rannamõisa – Mustvee – Avinurme – Tartu Kestus: 6 päeva Kaugus: 77 km | Sibulad, kalad, kilomeetrite pikkused külad, kus hooned paiknevad peatänava ääres, uhked vanausuliste kirikud, väikesed sadamad kalalaevade ja puumajadega, igaüks oma värvi! Kohvikud, poed ja vaade Peipsi järvele, mis meenutab pigem merd kui järve. Nii võiks seda ekskursiooni kirjeldada. See ekskursioon on Metsaraja väga huvitav osa, mis annab teile võimaluse näha ja nautida Peipsi järve piirkonda, kohalike elanike kultuuri ja elustiili ning loodust. |  |
Suure Metsaraja matkatuur Lätis ja Eestis: Riia – Tallinn, autoga ja jalgsi (LV/EE) Riia – Sigulda – Līgatne – Āraiši – Cēsis – Valmiera – Tartu – Kuremäe – Vasavere – Rakvere – Altja – Oandu – Käsmu – Kolga – Tallinn Kestus: 10 päeva Distants: ~68 km; autoga: ~630 km | See suurejooneline matkaretk hõlmab Läti ja Eesti metsaraja parimaid ja kauneimaid osi. Matkad metsaradadel ja külades on ühendatud linnades ja teiste populaarsete turismiatraktsioonidega mõlemas riigis. Saate põhjaliku ülevaate metsade mitmekesisusest ja populaarseimatest rahvusparkidest Lätis ja Eestis. Alustate tuuri Riias, kus naudite kaunist UNESCO ja juugendstiili nimistusse kuuluvat vanalinna. Seejärel sõidate Siguldasse ja näete Gauja jõe maaliliseimat ürgorgu, külastate Turaida muuseumikaitseala, matkate Gauja rahvuspargis ajaloolise Ligatne paberivabriku külani. Edasi külastate kuulsat Āraiši järve lossi, matkate Cirulisi loodusradadel ja näete kaunist keskaegset Cesise linna. Teel Eestisse peatute Sietiņiezise suurel liivakivikaljul, et nautida maalilisi vaateid Gauja jõele. Seejärel peatute Eesti suuruselt teises linnas – Tartus – ja külastate hiljuti avatud Eesti Rahva Muuseumi. |  |
Matkaradadel metsas Lätis ja Eestis Rīga – Inčukalns – Sigulda – Līgatne – Kārļi – Cēsis – Valmiera – Valka / Valga – Cirgaļi – Alūksne – Veclaicene – Haanja – Värska – Tartu – Peipsi järv – Kurtna – Toila – Valaste – Käsmu – Tallinn Kestus: 12 päeva Läbisõit: ~85 km; autoga: ~890 km | See on metsaraja pikim tuur, mille jooksul matkate paljudel kaunitel metsaloodusradadel Lätis ja Eestis. Need loodusrajad on osa metsarajast ja see tuur sobib iseseisvatele turistidele, kes soovivad matkata erineva pikkusega radadel ja saada aimu mõlema riigi metsade mitmekesisusest. Teil on võimalus näha põhjapoolseid okasmetsi kuuskede ja mändidega, laialehiseid metsi, märga lammimetsi ja maalilisi nõlvadel ja kuristikel kasvavaid metsi. Samuti näete Läti ja Eesti kõige huvitavamaid turismiobjekte, mis asuvad metsaraja lähedal. Lätis külastate Siguldat, ajaloolist Ligatne paberivabriku küla, keskaegset Cesist ja Amata jõe orgu, mis asub Gauja rahvuspargis. Seejärel sõidate Läti hõredamalt asustatud idaossa – Põhja-Gauja maastikukaitsealale, Aluksne linna ja matkate Korneti-Peļļi jääaluses nõos, mis on üks Läti muljetavaldavamaid kuristikke. Ronida saab Drusku lossimäele – see on Läti kõrgeim ja järsem lossimägi. Eestisse sisenedes avaneb vaade Baltimaade kõrgeimale punktile – Suurele Munamäele, kus asub vaatetorn. Edasi viib ekskursioon teid Piusa jõe orgu Obinitsasse, kus on esindatud setode kultuur. Matkate ajaloolises Varska kuurortlinnas, mis asub Venemaa piiri lähedal. Seejärel jõuate Tartusse ja Peipsi järve äärde, mis on suuruselt viies järv Euroopas. |  |
Läbi Dzūkija etnograafilise piirkonna Didžiasalis – Druskininkai – Žiogeliai – Merkinė Kestus: 3 päeva Kaugus: 48 km | See marsruudilõik viib teid Dzūkija rahvusparki – see on üks Leedu metsasemaid ja inimtühjemaid looduspiirkondi – ning Druskininkai linna – populaarsesse spaasse ja mineraalvee kuurorti Nemunase jõe kaldal. Druskininkais olles soovitame kasta end mineraalveevannidesse, nautida sõitu köisraudteega üle Nemunase jõe, külastada muusikalist purskkaevu ja jalutada mööda jõepromenaadi. Matkatee alguspunkt on Didžiasalise küla, kuhu pääseb Druskininkaist bussiga. Sealt viib teekond läbi avarate okasmetsade, mis on rikkad marjade ja seente poolest, ning väikeste külade. Druskininkaisse jõudes lookleb metsarada mööda ajaloolise Druskininkai kuurordi väikeseid tänavaid ja parke, ületades Ratnyčia jõe ja Nemunase oru paremal kaldal asuva metsapargi. Jättes kuurortlinna seljataha, kulgeb metsarada küla küljel, paljastades teile kaunid maastikud ja vaate Liškiava kloostrile Nemunase jõe teisel kaldal. Žiogeliai külla kulgeb teekond mööda metsateid ja jätkub mööda Nemunase oru kaldaid, mida ümbritsevad avarad Dzūkija metsad. Tee lõpupoole ronige Merkinė künkale, mis üllatab teid hingematvate vaadetega Lõuna-Leedule. |  |
Leedu regionaalpargid ja Nemunase jõgi Kaunas - Lampėdžiai - Kulautuva - Vilkija - Kirkšnovė - Kaulakiai - Lyduvėnai - Šiluva - Dengtiltis - Kurtuvėnai - Šaukėnai - Šiauliai Kestus: 8 päeva Kaugus: 114 km | Marsruut viib teid Kaunasesse, mitmesse Leedu regionaalparki ja võimaldab nautida Nemunase jõe maastikke. Kaunas on Leedu suuruselt teine linn. See on tähelepanuväärne oma Olge valmis künklikuks maastikuks. Seejärel viib marsruut teid Šiluva linna – katoliiklike palverännakute paika – ja Kurtuvėnai regionaalparki. See on üks Kesk-Leedu metsasemaid alasid; seega on regionaalpark oma liustikuliste orgudega metsade, veekogude ja märgalade imedemaa. Metsarada kulgeb mööda väikeseid metsateid, turismiradu, kauneid puude alleesid ja märgalasid. Jalutuskäik lõpeb Šaukėnai külas, kust on Šiauliai linn kergesti ligipääsetav. |  |
Ringkäik Leedu rahvus- ja regionaalparkides Druskininkai - Žiogeliai - Merkinė - Birštonas - Prienai - Kaunas - Kulautuva - Vilkija - Kaunas - Plungė - Paplatelė - Plateliai Kestus: 11 päeva Kaugus: 98 km | See Metsarada läbib Dzūkija ja Žemaitija rahvusparke ning Nemunase silmuste regionaalparki Leedus. Marsruudi alguspunktiks on Druskininkai, populaarne spaa ja mineraalvee kuurort Nemunase jõe kaldal. Siin soovitame kasta end mineraalveevannidesse, nautida sõitu köisraudteega üle Nemunase jõe, külastada muusikalist purskkaevu ja jalutada mööda jõepromenaadi. Järgmise kahe päeva jooksul Druskininkaist läbib Metsarada Dzūkija rahvusparki Merkinė linna. Selles Leedu metsaseimas ja hõredaimas piirkonnas saate nautida matkamist mööda üksildasi metsateid, külastada iidseid küngasid ja etnograafilisi külasid, kus mesinduse, käsitöö, seente ja marjade korjamise traditsioonid on endiselt elus. Seejärel suundute Birštonasse, mis on oma väärtuslike mineraalvetega üks Leedu võtmekuurorte. Linn asub Nemunase silmuste regionaalpargis, mis hõlmab nelja suuremat ja ühte väiksemat jõesilmust. Metsarada kulgeb Birštonasest läbi kogu Nemunase silmuste regionaalpargi kuni Prienai linnani. Seejärel jõuavad matkajad Kaunasesse, mis on Leedu suuruselt teine linn ja endine pealinn. Kaunas on tuntud oma modernistliku arhitektuuri poolest. Siin asub Nemunase ja Nerise jõgede valgala. |  |
Kuldīga - Snēpele - Kuldīga - Renda - Sabile - Kandava Kestus: 4 päeva Kaugus: 67 km | Reis algab Kuldīgast – Kuramaa vanalinnade pärlist. Linna keskuses asuvad ajaloolised hooned. Privaatne transport viib teid Kuldīgast Snēpele külla, kust algab teie matk. Rada viib teid Pelči mõisa, mõisaparki ja Damba kalatiikidesse. Seejärel viib metsarada teid läbi Abava jõe oru looduspargi Sabile linna. Viimases asub veinitehas ja siidrimaja „Sabiles Sidra nams“, mis pakub degusteerimist ning müüb kohalikku veini ja siidrit. Abava jõe oru looduspargi lõik on Kuramaa jõeoru maastiku ja reljeefi poolest kõige mitmekesisem. Jõeorg oma arvukate elupaikade ja tohutu bioloogilise mitmekesisusega ulatub 30–40 m sügavusele ja on üle 300 m lai. Siit leiate allikaid, jugasid, kivipaljandeid ja rändrahne. Pärast seda, kui metsarada on looklenud läbi niitude, tammemetsade ja küngaste, jõuab see lõpuks Kandava linna. |  |
Tukumsist rannikule läbi Ķemeri rahvuspargi Jaunmokas - Tukums - Milzkalne - Valguma järv - Ķemeri - Bigauņciems Kestus: 3 päeva Vahemaa: 57 km / 50 km | Retk algab Jaunmokase lossi mõisast, kus asub ka Metsamuuseum. Lossi uhkuseks on ainulaadne värvitud kahhelahi (20. sajandi algusest), mis on valmistatud 130 värvitud plaadist ja millel on 50 erinevat vaadet Riia ja Jūrmala linnale. Metsaraja kulgeb mööda väiksemaid radu läbi Austrumkursa kõrgustiku, Slocene jõe oru, mööda Sekļa une järve ja Jumprava järve, et lõpuks jõuda Tukumsi linna. Linn uhkeldab oma pottide, lillekastide ja õitsvate roosidega lillepeenarde üle tänavate ääres. Seejärel lookleb marsruut läbi metsade Milzkalnsi künka ja Valguma järveni, kus leiate paljajalu raja ja metsas asuva eraldatud kunstiruumi. Metsaraja jätkub peatuspaigaga Ķemeri rahvuspargis. Park on pühendatud märgalade kaitsele, kuna seal asub üks Läti suurimaid sooalasid – Suur Ķemeri raba. Mis puutub linna – Ķemerisse –, siis see on endine balneoloogiline ja väävliallikate kuurort. Retk lõpeb Bigauņciemsi külas, kus metsarada ühineb Läänemere ranniku matkarajaga (Euroopa pikamaa matkarada E9). Soovi korral saab teha kõrvalepõike Sloka järve rajal, kus asub linnuvaatlustorn, või külastada Ķemeri rahvuspargi külastuskeskust „Metsamaja“. |  |
Ķemeri rahvuspark ja Jūrmala kuurortlinn Riia - Ķemeri - Bigauņciems - Dubulti - Lielupe - Bulduri - Riia Kestus: 3 päeva Kaugus: 40 km | See on lihtne kolmepäevane marsruut, mis sobib igale reisijale, kes on valmis pealinnast välja astuma ja linna sisse elama. Ringkäik algab rongiga Riiast Ķemerisse. Jalutuskäik algab Ķemeri kuurordipargist, mis viib legendaarse väävliallikani ja jätkub Metsamajja – Ķemeri rahvuspargi külastuskeskusesse. Park on loodud peamiselt märgalade – Liivi lahe madala ranniku, võssa kasvanud mereäärsete järvede, avarate soode, rabade (metsade) ja üleujutusalade – kaitseks. Lisaks on seal Melnalkšņu soo-metsa rada. Seejärel viib metsarada Sloka järveni, mis on madal rannikujärv rikkalike veetaimede, väävliallikate ja oluliste rändlindude puhkealadega. Selle kaldal on 7 m kõrgune ujuv linnuvaatlustorn. Edasi kulgeb metsarada Liivi laheni väikeses Bigauņciemsi kalurikülas, kus see ühineb Läänemere ranniku matkarajaga (Euroopa pikamaa matkarada E9). Sealt edasi kulgeb rada mööda rannikut Jūrmala suunas – Läti populaarseim kuurortlinn, kus on kõige laiemad liivarannad. Tuur lõpeb Ragakāpa looduspargis, mis on loodud vanade männimetsadega kaetud luidete ja mereäärse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks. Jūrmala vabaõhumuuseum on koht, kus saab tutvuda traditsioonilise kohaliku kaluritaluga. |  |
Leedu ja Läti loodusparkide ekskursioon Druskininkai – Žiogeliai – Merkinė – Vilnius – Šiauliai – Dengtiltis – Kurtuvėnai – Šaukėnai – Šiauliai – Plungė – Žemaičių Kalvarija – Paplatelė – Plateliai – Plungė – Klaipėda – Liepāja – Kuldīga – Renda – Sabile – Kandava – Valguma järv – Ķemeri – Bigauņciems – Rīga Kestus: 12 päeva Kaugus: 176 km | Tuur ühendab Leedu ja Läti metsaraja kauneimad lõunapoolsed osad. Marsruut algab Druskininkais Leedus ja järgmisel päeval kõnnite läbi Dzūkija rahvuspargi metsade. Pärast Vilniuse ja Kurtuvėnai regionaalparki jõudmist viivad kaks metsaraja lõiku Dengtiltisest Šaukėnaini. Kuna Kurtuvėnai regionaalpark on Kesk-Leedu üks metsasemaid alasid, on see oma liustikuliste orgudega metsade, veekogude ja märgalade imedemaa. Metsarada kulgeb mööda väikeseid metsateid, turismimarsruute, kauneid puude alleesid ja märgalasid. Seejärel sõidate ühistranspordiga Žemaitija rahvusparki, kus läbite kaks metsaraja lõiku Žemaičių Kalvarija palverännakulinnast mööda Plateliai, Ilgise ja Beržorase järvi Plateliai linna. See on üks Žemaitija kauneimaid linnu, mis uhkeldab oma mõisapargi ja Plateliai järve vaateplatvormiga. Žemaitija rahvuspark on uhke oma vanade männi- ja kuusemetsade, aga ka segametsade üle. Seejärel sõidate läbi Klaipėda ja Liepāja, et jõuda Kuldīgasse Lätis. Reis algab Kuldīgast – Kuramaa vanalinnade pärlist. Linna keskuses asuvad 17.–19. sajandist pärit ajaloolised hooned, Venta juga, vana sild üle Venta jõe, gurmeerestoranid ja kohaliku taluniku pood. Sealt edasi viib metsarada teid mööda Kuldīga jõekalda promenaadi, jätkub Rendast läbi looduspargi „Abavas senleja“ veini- ja siidrilinna Sabile ja Kandavasse. Abava jõeoru looduspargi lõik on maastiku ja reljeefi poolest Kuramaa kõige mitmekesisem jõeorg. Reisi viimane osa viib teid Ķemeri rahvusparki, mis on oluline märgalade kaitsekoht. Mis puutub linna – Ķemerisse –, siis see on endine balneoloogiline ja väävliallikate kuurort. Reis lõpeb mere ääres – Bigauņciemsi külas, kust pääseb hõlpsalt Riiga. Soovi korral saab teha tiiru mööda Sloka järve rada, kus asub linnuvaatlustorn, või külastada Ķemeri rahvuspargi külastuskeskust – „Metsamaja“. |  |
Metsaraja jälgedes Leedus ja Kuramaa piirkonnas Lätis (autoga tuur) Vilnius – Druskininkai – Birštonas – Kaunas – Vilkija – Ariogala – Kaulakiai – Lyduvėnai – Šiluva – Tytuvėnai – Kurtuvėnai – Šiauliai – Telšiai – Plateliai – Paplatelė – Salantai – Mosėdis – Aizpute – Kazdanga – Kuldīga – Sabile – Kandava – Tukums – Jūrmala – Valguma järv – Ķemeri Kestus: 15 päeva Distants: 128 km matkates, 930 km autoga | Maanteeretk Vilniusest Riiga viib teid Metsaraja kaunimatesse ja tähtsamatesse vaatamisväärsustesse Leedus ja selle lõunaosas Lätis. |  |
Riia – Jūrmala – Ķemeri – Bigauņciems – Valguma järv – Kandava – Sabile – Kuldīga – Jūrkalne – Pāvilosta – Liepāja – Pape – Palanga – Klaipėda – Kuramaa – Nida – Pervalka – Juodkrantė – Klaipėda – Paplatelė – Plateliai – Telšiai – Buožėnai – Kuranaikėnai Rīgaau – Šaužė Kestus: 13 päeva Distants: ~825 km autoga, ~140 km jalgsi | Selle tuuri saab läbida oma või renditud autoga ning see sisaldab sõitu autoga, mõningaid matkalõike ja transfeere ühistranspordiga. See suurejooneline metsaraja ja Läänemere ranniku matkaraja tuur hõlmab mõningaid Metsaraja ja Läänemere ranniku matkaraja parimaid ja ilusamaid osi Leedus ja Läti lõunaosas. Matkad on kombineeritud väljasõitude ja ekskursioonidega linnades, aga ka teiste populaarsete turismiatraktsioonidega mõlemas riigis. Saate üksikasjaliku ülevaate metsade mitmekesisusest, rannikumaastikust ning populaarseimatest rahvuslikest ja piirkondlikest loodusparkidest Lätis ja Leedus. |  |
Riia – Jūrmala – Ķemeri rahvuspark – Engure looduspark – Kolka – Slītere rahvuspark – liivlaste külad – Ventspils – Jūrkalne – Pāvilosta – Liepāja – Kura sääre – Klaipėda – Rusnė – Dubysa jõe org – Vilkija – Kaunas – Birštonas – Dzūkija rahvuspark – Vilnius Kestus: 16 päeva Distants: 1210 km autoga, 110 km jalgsi | See tuur on maanteeretk Riiast Vilniusesse, peatudes teel ja matkates Läänemere ranniku matkaraja loodusradadel. Lätis järgib marsruut peamiselt Läänemere ranniku matkarada/Läänemerd, jätkudes mööda rannikut ja Kura säärt Leedus. Lisaks hõlmab marsruut mõningaid väiksemaid lõike Metsarajast Leedus, mis viivad Druskininkaini ja Leedu-Poola piiri lähedale. See tuur sobib reisijatele, kes on valmis nautima loodusradasid ja heitma pilgu linnamaastikele, kuid kes pole valmis pikemateks vahemaadeks seljakottide, telkide ja muu sarnasega. Ühelt lühikeselt matkalt teisele viib auto. Teine ümberistumine on planeeritud Rusnė saarelt Dubysa orgu, ühendades seeläbi Läänemere ranniku matkaraja ja Metsaraja Leedu lõigud. Retk hõlmab Läti ja Leedu looduse pärleid – Ķemeri ja Slītere rahvusparke, Kolka neeme, Pape loodusparki, Kura säärt, Rusnė saart, Nemunase jõge, Dubysa jõeoru regionaalparki oma lainja maastikuga, Leedu metsaseimat ja eraldatumat piirkonda – Dzūkija rahvusparki. Lisaks mõlema riigi pealinnadele viib marsruut teid ka teistesse suurematesse linnadesse – ventspilsi, Liepājasse, Kura sääre populaarsesse kuurortlinna Nidasse, aga ka ajaloolistesse kuurortlinnadesse: Ķemeri, Birštonas ja Druskininkai. Näete ka Kaunase linna ja Nemunase jõe kauneid jõemaastikke. |  |