Baltimaad on kaetud kvaternaariperioodil tekkinud paksu settekihiga – liiva, kruusa ja saviga, kusjuures liustik oli algul lähenemas praeguste Balti riikide territooriumile ja sealt siis taandumas. Liustiku tõttu leitakse palju rändrahne – liustiku poolt rebitud ja kaasa kantud kivitükke, mis liustiku sulades jäid nende toomise kohtadesse. Mida kaugemale liustik kive kandis, seda ümaramaks ja väiksemaks need muutusid. Seetõttu märgitakse, et suurimaid rändrahne leidub Põhja-Eestis, kus need meenutavad sageli purustatud kiviplokke, aga kõige väiksemad ja ümaramad – Leedus. On kohti, kus rahnud moodustavad suuri kobaraid – vaiad, vallid. Jõgedes moodustasid kaljukogumid veeturistile huvitavaid kärestikke ja ojasid. Kive leidub kõikjal – niitudel, põldudel, metsades, jõe- ja järvekaldal, merel, vee kohal ja all. Sellel Metsarajal matkates jõuate kivitriipudega õpperajale (Akmenų rūžos pažintinis takas), mis paljastab ainulaadse jääaja pärandi.