Suure sadamahoonega sadam, liiniparvlaevad Saaremaale. +372 5344 3945

Vanasõidukite muuseum, kus näeb sõidukite arengulugu läbi 200 aasta. +372 5373 0072 / +372 516 5288

Väljapanek jutustab Virtsu kandi ajaloost. +372 5151988

1460.a ehitatud mereäärne vasallilinnus oli rajatud laevaliikluse turvamiseks.

Keskajast pärit madalal kultusekivil on suur uuristatud lohk ohvriandide tarbeks.

Ligi 3,5 m kõrguselt astangurannalt on mere tänapäevane geoloogiline tegevus hästi jälgitav.

Meie jõulumaa pakub unustamatuid elamusi nii lastele kui täiskasvanutele. Külastajad saavad lähemalt tutvuda armsate koduloomadega - tule silita ja toida armsaid jänkusid, kitsi ja teisi sõbralikke loomi. Lapsed saavad ratsutada ponide ja hobuste seljas, kogedes tõelist seiklust.

Samuti on võimalus kohtuda lahke ja sooja südamega Jõuluvanaga, kes kuulab kõiki salajasi soove ja jagab kingitusi. Külastajaid ootavad maitsvad jõulutoidud ning soojad joogid, mis sobivad kogu perele ja neid on võimalus nautida Indiaani tipis.

Tagamaks endale koha meie imedemaal, soovitame aja varakult broneerida!

Hanila Pauluse kirik on üks Saare-Lääne piiskopkonna stiilsemaid varagooti sakraalehitisi, ehitatud 13. sajandil (umbes 1280-l aastatel). Kiriku läänemüüris vaata kindlasti võlvidele viivat treppi ja 1707. aastast pärinevat barokkstiilis kantslit ja nikerdatud altarit. Vaatamist väärt on ka kiriku juures kalmistul säilinud omamoodi kujuga, ilmselt varasest keskajast pärit hauatähised.

Huvitav teada: Hanila kirikus asuvad 18 trapetsikujulist hauakivi, millel on pagan-kristlikud sümbolid. Legend räägib, et ehitusmeistrid müürinud kunagi kiriku seina sisse hane, sellest tulnud ka Hanila nimi.

+372 5530045

Foto: Priidu Saart, Visit Pärnu

Kõmsi apostliku õigeusu kiriku lähedal on üle 2500 aasta vanad tarandkalmed. Üks kalmetest on pärast läbiuurimist lahti jäetud ja teine rekonstrueeritud. 

Avatud kalme koosneb ligi paarikümnest tarandist, vanimad asuvad kalme keskel ja on suured. Alguses on surnuid maetud põletamata, hiljem ka põletatult. Kalme jäeti maha hiljemalt ajaarvamise vahetuse paiku.

Foto: Tõiv Jõul, Visit Pärnu