Ranniku matkarada - Läänemeri

Ranniku matkarada algab Läti – Leedu piirilt ja kulgeb läbi Pape looduspargi, piki Läänemere lainetega uhutud randa ja mööda kauneid eelluiteid. Teelõiku iseloomustavad ka kivised rannad, väiksemad turbapaljandid ja puutumatu loodus. Pape kanalil avaneb rannaalale iseloomulik vaade koos roostikku peitunud Pape järvega. Ranniku matkarada lookleb läbi Pape küla ja keerab Pape tuletorni juures tagasi randa.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb kogu pikkuses mööda randa, mis Pape ümbruses on ääristatud kaunite eelluidetega. Pärast küla asenduvad eelluited 10 km pikkuses langenud männitüvesid täis kaldapealsega. Lauged luited ilmuvad taas välja Jūrmalciemsi lähedal. Bernāti neeme lähistel kõrgub muljetavaldav männimetsaga kaetud ja paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand.

Ranniku matkarada kulgeb Bernātist Liepājani mööda laia rannariba, mida maismaa poolt ääristavad algul paiguti mere poolt uhutud liivakivipaljand, muutudes Liepāja lähedal kõrgeteks eelluideteks. Rada lookleb läbi Liepāja vanalinna ja üle Karosta kanali. Vana sõjasadama Karosta militaar - ja kaitserajatistega tutvumiseks soovitame võtta vähemalt pool päeva. Kindlasti soovitame maitsta Liepāja erirooga, Liepājas menciņi, vana Lõuna-Kuramaa retsepti järgi suitsutursast valmistatud toitu.

Ranniku matkaraja esimesel neljal kilomeetril kohtab erinevaid kaitserajatisi ja rannapatareide varemeid, mis võivad huvi pakkuda sõjaajaloo huvilistele, kuid matkamiseks on tegu kõige keerulisema lõiguga Kuramaa rannikul. Kindluse taga, pärast Cietokšņa kanalit, lookleb rada lühikest aega rannaäärsel niidul, jõudes seejärel rannaribale ja jätkudes mööda randa kuni Ziemupeni. Rannariba on lai, muutudes tugeva tuulega Lenkupe ja Kārļupīte jõgede vahel kitsamaks. Kohati on teel väiksemaid pankrannikuid, kuid valdavalt kulgeb tee mööda kõrgeid, paiguti merre uhutud eelluiteid. Räägitakse, et Ziemupe sügavikus on hukkunud palju laevu ning üks olla põhja läinud koguni koos pronkskahuritega.

Ranniku matkaraja lõik saab alguse laulvate liivadega rannalt, kus võib leiduda merevaiku ja fossiilidega kivistisi. Ziemupe kandis on näha osaliselt lainete poolt uhutud liivakivipaljandit. Edasi laiuvad Akmensragsi neemeni ja Pāvilostani kaunid rannaluited ja vareskaerast läbikasvanud ning mere uhutud eelluited. Paiguti on näha ka halle luiteid. Akmenragsi tuletorni juures on hea jalgu puhata. Pāvilosta väikelinna sarm ning sadama ja suitsukala hõng toovad matkaja puutumata looduse rüpest tagasi tsivilisatsiooni juurde.

Ranniku matkaraja lõigul jäävad Pāvilostast kirdesse erakordsed vaated hallidele luidetele. Mõne kilomeetri pärast algab ka üks matkaraja kaunimaid lõike: 20 km uhkeid liivaklinte. Kõige huvitavamad rannikuvaated avanevad Strante, Ulmale ja Rīva jõesuudme juures. Varisenud ranniku alaosas õitsevad suviti orhideed. Jūrkalne kandis saab näha kahte päikeseloojangut – esimest rannajoonelt ning teist hetk hiljem kõrge pankranniku otsast vaadates.

Ranniku matkaraja Jūrkalne – Sārnate lõigul jätkub muljetavaldav Läänemere kõrge liivakallas. Ošvalki kandis laskub kallas alla, muutudes tihedate pajutihnikutega kaetud
eelluiteks. Sārnate juures näeb aga taas piirkonnale iseloomulikke kõrgeid kaldaid. Siin avanevad suhteliselt lühikese rännaku jooksul mitmed meeldejäävad loodusvaated.

Ranniku matkaraja Sārnate – Užava lõigul on Sārnate kandis näha Läänemere kõrget liivarannikut, mis põhja poole liikudes jääb järjest madalamaks, kuni muutub merre uhutud luitevalliks. Vendzavase ja Užava tuletorni vahel avanevad Läti jaoks ebatavalised vaated – loodus meenutab siin hõreda taimestikuga mahajäetud liiva-kivikõrbe – see on
nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Užava jõe suudme lähedal muutub luiteala järjest laiemaks ja luitevall madalamaks. Romantilise Užava tuletorni juurest avaneb üks matkaraja kaunimaid vaateid.

Ranniku matkaraja Užava – Ventspils lõigul kulgeb teekond esimesed 6 km mööda laiade rannaluidete ja madalate eelluidetega randa, mille seljandikke katavad hõbehallid rand-luidekaera ja liiv-vareskaera puhmad. Alates Medole oja suudmest kerkib muljetavaldav ligi 19 m kõrge, kitsa kivise merepiiriga liivakivipaljand. Kõrge rannik alaneb kiiresti, et kahe kilomeetri pärast taas tõusta. Kahe kõrge ranniku vahele jääb nõukogude armee endine sõjaväepolügon. Matkaraja viimased viis kilomeetrit kuni Ventspilsi lõunamuulini kulgevad mööda laia liivaluidet.

Ranniku matkaraja lõik läbib Ventspilsi linna ja seda ümbritsevaid metsi. Matkarada lookleb lõunamuuli juurest läbi ajaloolise Ostgala linnaosa ja vanalinna, üle Venta jõe ning mööda kergliiklusteed läbi Pārventa linnaosa Staldzene poole. Tehes tiiru ümber Ventspilsi sadama naaseb rada taas  mereranda. Nüüd tasub võtta üks matkavaba päev ja tutvuda põnevate paikadega Ventspilsi linnas ning külastada ka mereäärset vabaõhumuuseumi.

Ranniku matkaraja lõigul Staldzene – Oviši näeb Staldzene rannas mõne meetri kõrgust liivakivipaljandit, mis tõuseb järjest kõrgemaks (kõrgeim punkt Kokkalns – 29 m). Pärast Liepenet muutub rannik tasapisi madalamaks ning Jaunupest Ovišragsi neemeni saab näha laiu liivaluiteid, mis on kõige laiemad Ovišragsi neeme tipus.

Ranniku matkaraja lõik viib läbi Oviši looduskaitseala, mida iseloomustavad laiad liivarannad ja luited. Siinse ranna munakivid ja liiv moodustavad suuri maastikumosaiike. Lūžņas köidab tähelepanu erinevatest ajastutest pärit militaarpärand. Lūžupe jõe suudmealal peab arvestama lindude pesitsusajal kehtivate piirangutega: 01.04–15.07 on seal liikumine keelatud. Ümber saab minna, jälgides matkaraja viitasid. Marsruudi lõpp-punkt, Miķeļbāka tuletorn, paistab juba kaugelt.

Ranniku matkaraja lõigul Miķeļtornisest kuni Irbe vantsilla pöördeni avanevad vaated madala ja hõreda eelluitega rannaalale. Umbes 4,5 km kulgeb rada ümber Irbe suudmeala – siin on hooajaline looduskaitseala ja lindude pesitsusperioodil 01.04–1.08 on alal viibimine keelatud. Matkarada viib kaitsealast mööda läbi kõrgete luitevallidega männimetsa, mille nõlvad on seene- ja marjarikkad. Irbe jõe suudme järel kuni Sīkragsini laiub avar liivarand, millest jookseb umbes kilomeeter enne Sīkragsi risti läbi Ķikansi oja, tähistades Slītere rahvuspargi piiri.

Ranniku matkaraja lõigul Sīkragsist kuni Mazirbeni laiub liivane rannaala, millest voolab risti läbi Mazirbe jõgi. Matkarada viib läbi Mazirbe keskuse, kus saab tutvuda liivlaste ajalooga. Edasi kulgeb rada mööda väikeseid metsa- ja põlluteid läbi liivlaste rannakülade, Košragsi ja Pitragsi, kuni jõuab Saunagsisse. Kuramaa rand on ainuke paik, kus saab tutvuda maailma ühe väikseima rahva, liivlaste, kultuuripärandiga. Siin on ka kakskeelsed teeviidad: läti ja liivi keeltes.

Ranniku matkaraja lõik lookleb mööda väikeseid põllu- ja metsateid Saunagsist Vaideni, kus pöördub tagasi mereranda. Kolka neemeni sirutuvad laiad, liivased rannaribad, vaheldudes madalate ja hõreda taimestikuga eelluidetega, mille järel ilmuvad taas metsatukkadega kaetud rannaluited. Ligikaudu 2 km jagu on lainete uhutud liivaranda, mille taga kerkivad Dumbrkalni künkad. Kolka neem – Läänemere ja Liivi lahe vaheline piirineem – on Läänemere ranniku üks populaarsemaid linnuvaatluspiirkondi.