Baltischer Wald-Wanderweg - North Gauja
Põhja-Gauja metsaala
VIDZEMES UNBERÜHRTE WÄLDER
Valmiera – Trapene, 123 km, 9.–13. Tag
Dieser Routenabschnitt gehört zu den am dünnsten besiedeltsten und waldreichsten entlang des Baltischen Wald-Wanderwegs. Die Wälder sind reich an Pilzen und Beeren, es gibt viele Vögel und Waldtiere. Die Gauja, der längste Fluss Lettlands, mäandert hier durch Dünen, die von lichtem Kiefernwald bedeckt sind. Der Boden ist mit weißer Rentierflechte bedeckt und wegen der hellen Farben wirkt der Wald hier immer wie sonnendurchflutet. Von den höchsten Punkten eröffnen sich beeindruckende Aussichten auf die Flussschleifen der Gauja. Von manchen Stellen blickt man auf weite Wiesen, in deren Mitte alte, majestätische Eichen wachsen. Die für Lettland charakteristische Landschaft mit Einzelhöfen, die von Feldern und Wäldern umgeben sind, liegt hier vor Ihnen.
Die eindrucksvollsten sehenswürdigkeiten: Park der Sinne (Sajūtu parks) an den Steilufern der Gauja – ein Pfad in den Bäumen und ein Barfußgänger-Pfad im Zentrum von Valmiera, Brücke über Gauja bei Strenci, Strenci – alte Flößer-Stadt, Seda – in den 50er Jahren im Stil des Sozialistischen Klassizismus erbautes Städtchen, Cirgalu-Dünen mit Aussichtsturm, Schloss Zvartava – Schloss im Stil der Neugotik, erbaut im Jahr 1881, Lärchenallee in Trapene, Kalamecu-Markuzu-Schluchten – imponierende Talengen mit Wasserfällen und einer höhlenartigen Nische.
9. päev. Valmiera‒Strenči.
Piki Abulsi jõe kallast Strenčisse, parvepoiste pealinna
Matkarada suundub läbi Valmiera ajaloolise südame ja Atpūtase pargi, mis on matkajate ja kepikõndijate meelispaik. Seejärel ületab rada jalakäijate silla ning möödub Pauku männikust ja Baiļu mägedest. Siit alates langeb metsa matkarada kokku Abulsi matkarajaga, mis tiirutab jõe kallastel kuni jõuab Brenguļi pruulikojani. Sealt edasi, pärast Pūpoli suvilarajooni, viib rada matkaja läbi ulatuslike inimasustuseta metsade. Raja esimene pool kulgeb läbi väikeste suvilarajoonide (nt Enerģētiķis, Saulītes, Sprīdītis, Gaujmaļi, Pūpoli ja Gaujaslāči), mis rajati nõukogude ajal Valmiera ja ümbruskonna inimeste suvitusaladeks. Ūdriņase lähedal läbib matkarada jõesängide labürindi ning keerab põhja poole, ületades Gauja jõe paatide vettelaskmis- ja puhkekoha juures. Strenči keskus on siit 1,5 km kaugusel. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja maastikukaitsealal.
10. päev. Strenči ‒ Spicu sild.
Läbi ilusate Vidzeme metsade
Selles lõigus langeb metsa matkarada kokku Gauja matkarajaga, mis kulgeb otse Gauja jõe kallastel. Kahes kohas ületab metsa matkarada A3 maantee (enne Seda linna keeramist ja enne Kaučit – ole ettevaatlik!) ning jätkub väikestel metsateedel liiva-kruusakarjäärini, keerates seejärel Oliņasse suunduvale kruusateele. 3,5 km pärast keerab rada taas paremale ja suundub väikeseid ja üksildasi metsateid pidi Spicu sillani, kus Zemā saare ehk Madala saare juures avanevad Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitseala kõige ilusamad vaated. Päevateekonna lõpus, kus maantee P24 kulgeb Spicu silda pidi üle Gauja jõe, on telkimis- ja piknikuplats.
11. päev. Spicu sild ‒ Zaķi.
Üle võimsate Cirgaļi luidete
Metsa matkarada kulgeb üle Spicu silla ja viib nelja Kokši järve juurde, mis on omavahel ühendatud väikese ojaga. Siin on telkimis- ja piknikuplats ning loodusrada. Ümbritsev loodus on väga kaunis ning metsad on täis häid söögiseeni. Pärast viimast Kokši järve, Dibenat, jõuab rada tunni või paari pärast Cirgaļi luitemassiivini ning ületab selle põhja-lõunasuunaliselt. Ülejäänud osa metsa matkarajast kulgeb läbi suure metsamassiivi, siin-seal on näha mõned üksiktalud või väikejärved. Päevateekond lõpeb väikeses Zaķi külas. Külas puuduvad teenused, seega mõtle oma matka kavandades hoolikalt läbi kõik, mida vajad ning tee vastavad kokkulepped. Rada kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.
12. päev. Zaķi‒Gaujiena.
Zvārtava linnusest Gaujienasse
1,5 km pärast Zaķit keerab metsa matkarada Sēļi–Vireši teelt (P23) kõrvale ning jätkub piki väikest külavaheteed kuni Zvārtavani, kus pika allee otsas paistab Zvārtava mõis. Pärast Zvārtavat naaseb metsa matkarada teele nr P23 ning 2 km pärast suundub järsult ülesmäge jõudes Gaujiena (Koivaliina) keskusesse. Osa päevateekonnast kulgeb Põhja-Gauja (Ziemeļgauja) maastikukaitsealal.
13. päev. Gaujiena‒Trapene.
Piki Läti pikimat lehisealleed Trapenesse
Gaujiena ja Līzespastsi vaheline teelõik kulgeb läbi üksildaste metsade, mida ümbritsevad suured sood. Ainus asula on Mežciems, üksiktalud puuduvad. Umbes viiekilomeetrine lõik Līzespastsist Trapenesse kulgeb läbi avatud põllumajandusmaastike, mida iseloomustavad lopsakad niidud ja Alūksne kõrgustiku lääneosale omased maastikud. Umbes pool sellest 5 km lõigust kulgeb piki imelist Trapene lehisealleed.