Baltischer Wald-Wanderweg - Gauja National Park
Gauja Rahvuspark
DAS URSTROMTAL DER GAUJA - DAS EINDRUCKSVOLLSTE FLUSSTAL IN LETTLAND
Ramkalni – Valmiera: 112 km, 4.–8. Tag
Der Baltische Wald-Wanderweg führt durch das Urstromtal der und durch den ganzen Nationalpark Gauja, was einer Distanz von über 100 km entspricht. An den Ufern der Gauja gibt es viele Sandsteinaufschlüsse, die sich farbenfroh im Wasser widerspiegeln. Die schönsten Aussichten kann man im Frühjahr genießen, wenn die Traubenkirschen blühen, und im Herbst, wenn sich das Laub leuchtend rot und gelb färbt. Das Urstromtal der Gauja hat ein ausgeprägtes Relief - der Höhenunterschied beträgt bis zu 80 m. Die Wanderstrecke führt größtenteils durch Wälder und entlang des Flusses. Die Städte Ligatne und Sigulda liegen mit auf der Route.
Die eindrucksvollsten Sehenswürdigkeiten: Urstromtal der Gauja – das tiefste Flusstal in den baltischen Ländern, Sigulda - eines der beliebtesten Reiseziele in Lettland, Bobsport- und Rennrodelbahn „Sigulda“, Seilbahn von Sigulda über den Fluss Gauja in einer Höhe von 43 m, Mittelalterliche Burgen von Sigulda, Krimulda, Turaida und Cesis, Gutmannshöhle, die größte Grotte im Baltikum, Naturpfade in Ligatne – Möglichkeiten zur Beobachtung wildlebender Säugetiere und Vögel, Papierfabrik Ligatne – spannende Industriegeschichte, Geheimer Sowjetbunker in Skalupes, Mittelalterliche Altstadt von Cesis, Velnala, Kuku, Zvartes, Ergelu und Sietiniezis – eindrucksvolle Sandsteinfelsen aus dem Devon, Valmiera – das nördliche Tor zum Gauja-Nationalpark.
4. päev. Rāmkalni‒Sigulda.
Maaliline Gauja jõe ürgorg Sigulda lähedal
Metsa matkarada kulgeb sel päeval Gauja jõe ürgoru järskudel nõlvadel, läbib Gauja küla ja suundub seejärel oru põhja, kus ületab Lorupe jõe ja jätkub Gauja jõe käänulistel kallastel. Rada möödub Velnala paljandist, ühest kauneimast liivakivipaljandist Gauja jõel. Seejärel suundub matkarada Ķeizarskatsi vaateplatvormile ja keerleb siis allapoole Ķeizarkrēslsi külla, möödudes Sigulda seikluspargist „Tarzan“ ja Sigulda bobi- ja kelgurajast.
5. päev. Sigulda‒Līgatne.
Gauja rahvuspargi südames
Pärast Siguldat suundub metsa matkarada piki Vējupīte jõge Maalilise mäeni, kus järsk trepp viib alla Gauja jõe ürgorgu ja Vējupīte jõe sügavasse orgu. Seejärel lookleb rada üle niitude, ületades mõned väiksemad jõed, mille kallastel kõrguvad liivakivipaljandid. Teekonna viimased 6 km kulgevad mööda Līgatne loodusrada. Līgatnele lähenedes suundub metsa matkarada Gauja oru kõrgematele kallastele, kuni laskub taas alla, Līgatne jõe sügavasse orgu, kus asub endine Līgatne paberitööstus.
6. päev. Līgatne‒Cēsis.
Piki vana Cēsise teed läbi Amata jõe oru
Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.
7. päev. Cēsis‒Caunītes.
Muljetavaldavad liivakivipaljandid Gauja jõel
Metsa matkarada kulgeb väikestel metsateedel kuni „Lenči“ kämpinguni, tiirutab läbi muutuva maastiku Ērģeļu paljandini ja laskub siis Gauja jõe ürgorgu. Pärast Ērģeļu paljandit suundub rada tagasi Cēsise suunas, kuid keerab Pieškalnsis ära Rāmnieki suunas, ületades Gauja jõe. Olles möödunud Jāņrāmise kämpingust, jõuab metsa matkarada ilusasse valgusrikkasse männimetsa ning kulgeb läbi metsa Caunītese turismitaluni. See on üks kõige ilusamaid kohti Gauja jõe kallastel.
8. päev. Caunītes‒Valmiera.
Teel Valmierasse, rohelisse linna
Metsa matkarada suundub läbi lummavate männimetsade ja märgalade, üle ja ümber küngaste ja mägede. Eriti ilus vaade Gauja jõele avaneb Sietiņiezise paljandilt ning tasub võtta aega ja rännata siinsel Sietiņiezise matkarajal. Edasi viib rada läbi külamaastike ja metsade Valmierasse. Pärast Valmiera ümbersõitu kulgeb metsa matkarada kõnniteedel. Viimane lõik, mis algab vana Dzelzītise raudteesilla juurest ja viib Cēsise tänavani, kulgeb Gauja jõe äärsel metsarajal.