Metsa matkarada - Linnaretk

Metsa matkaraja alguspunkt Lätis asub Riia vanalinnas, Raekoja platsil. Rada kulgeb piki Kaļķu tänavat, mööda Vabadussambast, läbi Vērmane aia ja jätkub Tērbata (Tartu) maanteel, ületab Zemitāni raudteejaama jalakäijate silla ning suundub Biķernieki ja Šmerlise metsadesse. Tee läbib Läti etnograafilise vabaõhumuuseumi ja kulgeb mööda kergliiklusteed Baltezersi külani.

Metsa matkaraja üks kõige maalilisemaid lõike kulgeb läbi Līgatne paberivabriku ajaloolise töölisküla, möödub Spriņģi paljandist, tiirutab mööda Skaļupe matkarada ja mütoloogilist rada, põikab läbi ühest Nõukogude aja kõige salajasemast kohast – suurest maa-alusest punkrist ‒ siinpool raudset eesriiet ning suundub edasi Roči looduskaitsealale, ületab Amata jõe (selles lõigus on Amata kõige ilusam ja paljandirohkem) ning jõuab lõpuks välja Zvārte paljandini. Järgmiseks kulgeb metsa matkarada Amata oru kõrgetel kallastel ning suundub mööda ajaloolist Cēsise–Riia “maanteed” (praegu väike külavahetee, mille ääres on vanad teetähised) Rakšisse, tõuseb üles Vāļukalni mägedele ja Ozolkalnsi. Gauja jõe kaldaid pidi edasi suundudes kohtub metsa matkarada Cīrulīši loodusradadega. Päeva teekond lõpeb Gauja tänaval, kuid matkajad võivad kõndida rada mööda edasi Cēsisesse (2,8 km), veeta seal öö ning jätkata sealt järgmisel päeval teekonda.

Mahult Letipeani kulgeb metsa matkarada väikestel merelähedastel teedel ja väiksemas lõigus ka mööda rannikut. Letipea neeme lähedal on tihe kadakavõsa. Kel käimata, tasub ette võtta kokku 1,5-kilomeetrine retk Ehalkivi juurde. Simunamäelt 3 km edasi liikudes kulgeb rada Põhja-Eesti paekalda jalamil, mis on kaetud vana loodusmetsaga. Mereni on siit umbes kilomeeter. Lontova mõisa ümbruses on infotahvlid Kunda ajalooga. Kundas, eriti Kunda jõe ääres on mitmeid põnevaid vaatamisväärsusi, mis on seotud linnas asuva tsemenditehasega.

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.

Kaunase veehoidla regionaalpargi külastuskeskusest viib Metsa matkarada läbi Rokų metsa ja piki Miškininkų, Kelmyno, Muraškinėse, Žarstose, Garšvėse ja Rokelių tänavaid Kaunase kesklinna suunas. Veidi aega tiirutab rada Kaunase eeslinnades, ületab Marijampolė maantee (nr 139) suundub Balčkalnio tänava kaudu Panemunė linnaosasse. Kaunase Tehnikaülikooli staadioni juurest laskub rada Vaidoto tänavale, jätkab teekonda Baterijose maantee ääres oleval kõnniteel, kuni keerab vasakule. Umbes kolmandik Kaunase linna pindalast on kaetud parkide ja teiste looduslike aladega. Metsa matkarada kulgeb läbi linna kõige rohelisemate alade. Umbes 2,5 km pikkuselt lookleb rada Panemunė männikus, kus on arvukalt teeradu, puhkealasid ja isegi supelrand. Nüüd ületab Metsa matkarada Kolme Neitsi silla kaudu Nemunase jõe, kulgeb läbi Gričiupise linnaosa, mööda Kaunase loomaaiast, läbib uhke Ąžuolynase tammiku ning jõuab Leedu Spordiülikooli taha asuvasse Vytauto parki. Pargist laskub rada mööda treppi Vabaduse puiesteele (Laisvės Alėja) ning suundub kindlalt Kaunase kesklinna.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Kaunas on Leedu suuruselt teine linn. 1621 meetri pikkune Vabaduse puiestee (Laisvės Alėja) paistab silma omapärase modernistliku arhitektuuri poolest: siinsed 1914.–1940. aastail ehitatud hooned on pälvinud Euroopa Pärandi märgi. Vilniuse tänav on „värav“ keskaegsesse Kaunasesse, mida juhtisid Hansa Liidu kaupmehed. Metsa matkaraja äärde jäävad Kaunase vanalinna kirikud, Raekoja plats ja arvukad ajaloolised hooned. Rada teeb looke Santakose pargis, kus kohtuvad Leedu kaks suurimat jõge, Nemunas ja Neris. Matkarada ületab Nerise jõe ning suundub kergliiklusteid pidi 4 km kaugusel asuva Lampėdise kruusakarjääri juurde. Karjääri on rajatud tehisjärv ning see on kohalike seas armastatud puhke- ja supluskoht.

TÄHTIS. Kaunase linna läbivatel lõikudel märgistus puudub.

Snēpele peatänavalt suundub Metsa matkarada teele nr V1294 ja 300 meetri pärast, Ķepšu järve kohal, keerab rada paremale, väiksele külateele. Tee viib Slipiņciemsi ning ületab seejärel tammi kaudu Sprincupe jõe. Siis võtab rada suuna Pelči poole. Pelči küla lähedal lookleb Metsa matkarada Pelči tammitiikide kallastel, viib Kuldīga–Pelči teele (V1293) ja sealt edasi Kuldīga aianduspiirkondadesse, mis kannavad nimesid “Kurzemīte” ja “Rumba”, kuni jõuab Venta jõe kallastele ja Kuldīga ringteele. Järgmised 2,4 km, kuni vana kivisillani, mööduvad ilusal Venta jõe äärsel kallasrajal, kus väiksed puust sillakesed ja purded viivad üle ojade ja niiskemate kohtade.

Ranniku matkaraja lõik kulgeb Jūrmalast läbi metsaste alade Riia suunas. Pärast Lielupe jõe silda lookleb rada läbi puithoonestusega Priedaine linnaosa, piki Lielupe jõe paremkallast ja keerab Bolderāja luite lõunaosa suunas. Põigates läbi Kleistu metsa ja kulgedes paralleelselt Lāčupe kalmistuga jätkub matkarada ajaloolises Pārdaugava linnaosas – mööda Buļļi ja Daugavgrīva tänavaid ning läbides Dzegužkalnsi. Möödudes Zunda kanalist ja Āgenskalnsi lahest jõuab matkaja Daugava jõeni, ületab vana kivisilla ja on matkapäeva lõpuks jõudnud Riia raekoja platsile.