Seda teelõiku ja Gauja rahvusparki iseloomustab järkjärguline üleminek mitmekesistelt laialehistelt metsadelt (saar, hall lepp, tamm, pärn) okasmetsadele. Klaukase kääru juures, kus Gaujasse suubub Vējupīte jõgi, on pargitaoline mets. Tänapäeval, mil luhtasid ja niitusid enam karjatamiseks ega heinategemiseks ei kasutata, kasvavad paljud luhad võssa, ehkki veel 20. sajandi alguses olid seal lopsakad lamminiidud. Niitudel kasvasid üksikud suured puud, mis pakkusid elupaika enam kui 300-le sambla-, sambliku-, selgrootu-, looma- ja linnuliigile.