Ķemeri rahvuspark (asutatud 1997) rajati peamiselt märgalade kaitseks – Liivi lahe madalad kaldad, kinnikasvanud mereäärsed järved, suured rabamassiivid, märgad metsad (sood) ja lamminiidud. Siin on tuvastatud 25% Läti punasesse raamatusse kantud taimeliikidest. Samuti on olulisi elupaiku pesitsevatele ja rändlindudele. Pargis on üks Läti suurimaid raba Suur Ķemeri raba (Lielais Ķemeru tīrelis) ja teised – Roheline raba (Zaļais purvs), Nõiaraba (Raganu purvs). Suurtes rabamassiivides on moodustunud väävliveed ja ravimsete, mis oli kunagi Ķemeri kuurordi rajamise aluseks. Maapinnal voolavad allikad Ķemerisse. Märjad lehtmetsad, sealhulgas Vēršupīte soomets, on liikide arvukuse poolest üks mitmekesisemaid elupaiku Lätis. Nende hooajalisest üleujutusest annab tunnistust musta lepa paks juurekael, mis meenutab mangroovipuistuid. Ķemeri metsamaja lähedal on vaiadele rajatud Melnalkšņu rabametsarada rabadega tutvumiseks. Kõige muljetavaldavamad vaated Vēršupīte rabametsas avanevad kevadistes üleujutustes või muudel aastaaegadel pärast tugevaid vihmasid, kui väike jõgi väljub kallastelt ja ujutab üle suured alad. Teine koht, kus saab tutvuda Vēršupīte rabametsaga, on Sloka järve jalutusrada.