Viru-Nigulas asuvad 13.sajandil ehitatud Maarja kabeli ehk Sõja-Maarja kiriku varemed.

Arvatakse, et kabel rajati tähistamaks venelaste üle saavutatud võitu 1268.a. Liivi ordu ja venelaste vahel toimunud lahingus. Pärast luterlikku reformatsiooni jäi kabel hoolduseta ja muutus rahvaliku ebausu keskuseks, mis 17. saj. keskel põhjustas osalise lammutamise ja järgneva lagunemise.

Täna näed endisest kabelist säilinud otsaviilu. Kabel on haruldane, kuna erineb samal ajal püstitatud hoonetest idast tulnud ehituslaadi poolest.

Huvitav teada: kabel on teadaolevalt vanim kivist sakraalehitis Virumaal.

Viru-Nigula Püha Nikolause kirik, mis valmis 13 saj. teisel poolel on Virumaa vanim säilinud kivikirik.

Kirikuaias võid näha palju omapäraseid rõngasriste ja mälestusmärke Siberisse küüditatutele.
Alates 2010. aastast võib kiriku peasaalis uudistada Andrei Lobanovi altarivitraaži "Jeesuse taevaminemine".
Veebruaris 2022 pühitseti sisse talvekirik, mille altarivitraaži autor on samuti Andrei Lobanov - "Maarja lapsega".

Huvitav teada: Püha Nikolaus on laevnike, rännu- ja kaupmeeste kaitsepühak.

Viru-Nigula lähedal paiknevat Vasta mõisa on esmamainitud 1398.a. Mõisa härrastemaja ehitati tõenäoliselt 1770.a paiku Carl Ludwig von Ritteri ajal. Enne 1919.a võõrandamist kuulus mõis Reinhold von Winklerile. Alates 1998.a on mõisas toimunud renoveerimistööd.

Mõisas tegutseb täna Vasta kool. Igapäevaselt on mõis vaadeldav väljast, kuid suviti saab peahoonet külastada Unustatud Mõisad mõisamängu raames.

Hea teada:
Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub valitsejamaja, kus 1833.a pidas rahvuseepose "Kalevipoeg" looja Friedrich Reinhold Kreutzwald oma pulmapeo sakslanna Marie Elisabeth Saedleriga.