Metsa matkarada - Talveelamus
25. päev. Kavastu‒Varnja.
Vanausuliste külade poole
Metsa matkarada on nüüd juba kolm päeva Emajõe Suursoo ümbruses tiirutanud. Tänase päevateekonna kõige põnevam osa on Vanaussaia ja Varnja vaheline teelõik, kus rada kulgeb väikestel külavaheteedel. Enne Varnjat jõuab matkarada Peipsi rannikule, siit järvele vaadetes saad aru, kui suur see järv tegelikult on. Järgnev teekond Varnjast Remnikule piki Peipsi järve kallast võtab terve nädala. Selle nädala jooksul õpib matkateeline tundma Peipsi järve äärsete elanike kombeid, tutvub kohaliku käsitöö, toidu, kalanduse ja sibulakasvatustraditsioonidega ning vanausuliste kultuuriga.
Emajegi-Suursoo rabas on talirajad, mida praegu kasutavad ainult loomad, kuid varasematel aegadel olid need olulised maismaarajad, mis aitasid lühendada muidu pikki vahemaid ümber raba servade. Külmadel talvedel saab neil talveradadel seigelda matkajuhiga, kelle leiab Emajegi-Suursoo keskusest.
26. päev. Varnja‒Alatskivi.
Külas Peipsi sibulakasvatajatel
Selle maalilise ja traditsioonideküllase rajalõigu sümbol on sibul. Sibulakasvatuse tõid 17. sajandil siia piirkonda vene vanausulised. Tee ääres sibulapalmikuid müüvatest naistest-meestest on saanud selle piirkonna visiitkaart. Varnja ja Kallaste vaheline 24-kilomeetrine teelõik kannab nime Sibulatee. Maastikku ilmestavad värvikirevad puumajad, väikesed kalapoed ja restoran, kus saab nautida samovariteed täpselt nii, nagu vanausulistele kombeks. Kindlasti proovi ka Peipsi rääbist!
Külmadel talvedel saab järvekalda lähedal sõita murdmaasuuskadega.
27. päev. Alatskivi‒Rannamõisa.
Suitsukala ja sibulapirukas, Peipsi järve kulinaarne pärand
Alatskivi on suurepärane koht, kus maitsta Peipsi kandi rahvustoite, sh kuulsat sibulapirukat. Peale Alatskivi tõuseb rada kõrgemale ning avanevad maalilised vaated Peipsi järvele. Kallastele lähenedes laskub rada taas rannikule. Kallastel otsi üles kohalik kalarestoran ja kalapood ning proovi suitsurääbist ja koha. Raja viimane osa kulgeb piki järveäärset teed.
Külmadel talvedel saab järvekalda lähedal sõita murdmaasuuskadega.
28. päev. Rannamõisa‒Mustvee.
Läbi tegusate Peipsi külade Mustvee poole
Sibulad, kala, kilomeetrite viisi piki järve kallast paiknevad külad, nikerdustega ehitud vanausuliste palvelad, kalapaatidega väikesadamad, erivärvilised väikesed puumajad! Kohvikud, poed ja vaated Peipsi järvele, mis tundub olevat pigem meri kui järv. Nii võiks kirjeldada metsa matkaraja seda lõiku. Kasepäält Mustveeni kulgeval 8-kilomeetrisel teekonnal kulgeb rada läbi väikeste rannakülade, pakkudes meeldivat vaheldust neile, kes on pikemat aega teel olnud.
Külmadel talvedel saab järvekalda lähedal sõita murdmaasuuskadega.
31. päev. Lohusuu‒Kuru.
Läbi Peipsi põhjaranniku seene- ja marjametsade
Selle päeva esimene osa lookleb läbi võimsa okasmetsa. Eriti silmapaistev on Järvevälja maastikukaitsealal kulgev rajalõik, kus rajast põhja pool kõrguvad ilusad endised rannikuluited ja lõuna pool raba. Kindlasti tasub teha peatus Rannapungerja kalakioskis, et osta kaasa suitsurääbist ja muud talukaupa. Seejärel ületab metsa matkarada maanteesilla kaudu Rannapungerja jõe jõuab Kauksis tagasi Peipsi järve rannikule, kus on kena paik piknikupidamiseks ja kaasa ostetud suitsukalaga maiustamiseks. Siin, maalilise männimetsaga kaetud luidete taga on Peipsi ilusaim liivarand.
Külmadel talvedel saab järvekalda lähedal sõita murdmaasuuskadega.
100. päev. Bigauņciems - Dubulti.
Jūrmala ajaloolises kuurordis
Bigauņciemsi külast paistab kogu Jūrmala rannik justkui peopesal. Päeva esimene pool möödub Ķemeri rahvuspargi territooriumil. Jaunkemeri ja Dubulti vahelisel lõigul on võimalik kõndida Liivi lahe kõige laiemal liivarannal. Rada viib läbi Jūrmala ajaloolise kuurordi, mis on Läti pikim linn. Tasub arvestada, et ilusatel suvepäevadel on Jūrmala rannas väga palju rahvast.
Rannikulõik Bigauņciemsist Buldurini piki mereäärt (liedaga) sobib talvel murdmaasuusatamiseks või jalutamiseks. See sobib ideaalselt erineva pikkusega jalutuskäikudeks, kuna marsruudiga paralleelselt on olemas laialdased ühistranspordi võimalused.
101. päev. Dubulti - Lielupe - Bulduri.
Läti populaarseimad supelrannad
Ranniku matkaraja lõigul Dubulti ja Lielupe vahel paikneb Liivi lahe kõige laiem liivarand – oma lugematute rannakohvikute ja puhkamisvõimalustega on see Jūrmala kuurortlinna suurim väärtus ja tõmbenumber. Rannaäärsetes luitemetsades on tihe rajavõrgustik, mis sobib hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Lielupe ranna ja Jūrmala vabaõhumuuseumi vaheline matkaraja lõik kulgeb Ragakāpa looduspargi territooriumil. Buldurisse saab mugavalt tagasi kõndida mööda Bulduri avenüüd või 5. liini.
Rannikulõik Bigauņciemsist Buldurini mööda mereäärt (liedaga) sobib talvel murdmaasuusatamiseks või jalutamiseks. See sobib ideaalselt erineva pikkusega jalutuskäikudeks, kuna marsruudiga paralleelselt kulgevad laialdased ühistranspordi võimalused.