Setomaa.

19. päev. Vana-Vastseliina ‒ Kolodavitsa.

Vana-Vastseliinast alates kulgeb rada pikalt Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal, ürgoru põhjas ja nõlvadel. Siin hakkab metsade ilme muutuma. Liigirikkas Vastseliina mõisa pargis on esindatud ka kõvad lehtpuud nagu saar, tamm ja vaher. Edasi liikudes näeb alguses järskudel ürgoru kallastel veel laanemetsi ja ürgoru põhjas killukesi lammimetsaga. Kaitseala peamine puuliik on mänd, see on väga ilmekalt näha just kaitseala põhjaosas. Siin paikneb suur palumetsade massiiv. Vahepeal on suurte põldudega rajaosa, kuid mõned kilomeetrid peale Obinitsat jõuab rada taas valgusküllastesse palumetsadesse. Kuna siin paljandub kohati Devoni liivakivi, siis kõige kuivemates kohtades Piusa ümbruses kasvavad väikeste laikudena ka nõmmemetsad.