Esimesed alleed tekkisid Lätis juba 18. sajandil. Hiljem istutasid neid massiliselt aadlikud, kes järgisid 19. sajandi alguse Lääne-Euroopa aia- ja pargimoodi. Alleed viisid tavaliselt mõisahoonete ja kirikuteni. Kui Balti provintside talupidajad said kinnisvara osta, hakkasid nad oma kodude ümber alleed rajama. Kuigi alleed tekkisid mitte ainult kohalikest, vaid ka sissetoodud (import)puuliikidest, osutusid esimesed vastupidavamaks, seetõttu on tamme- ja pärnaalleed Lätis levinumad kui lehisealleed. Vanad tammepuiestid on oluliseks elukeskkonnaks erinevatele seeneliikidele (sh polüpooridele), putukatele, samblikele, samblale, imetajatele ja lindudele. Lätis on 64 kõige kaunimat ja märgilisemat alleed kaitstava loodusmälestise staatuses. Kaitsealuste alleede nimekirja kuuluvad ka Jaunmoku ja Vecmoku alleed.