Metsa matkarada - Marsruudid

Tukums ja Ķemeri rahvuspark

Ķemeri rahvuspark – läti kõige mitmekesisemad märgalad

Jaunmoka loss – Bigauņciems: 56 km, 3 või 4 päeva.

Ķemeri rahvuspark on asutatud eri tüüpi märgalade kaitseks. Kaitseala piiresse jäävad Liivi lahe madalad rannikuveed, kinnikasvavad rannikujärved ehk laguunid, ulatuslikud soostikud, lodumetsad ja lamminiidud, mis kõik on olulised elupaigad paljudele taime- ja loomaliikidele, eriti rändlindudele ja pesitsevatele lindudele. Rahvuspargi taimestikus on esindatud 25% Läti punase raamatu taimedest. Rahvusparki kuulub Läti suurim soo – Suur Ķemeri raba, samuti mitmed teised, nagu Rohesoo (Zaļais purvs) ja Nõiasoo (Raganu purvs). Metsa matkarada põikab neist oma teekonnal õige lähedalt mööda. Neis suurtes soodes on aegade jooksul tekkinud sulfaatne mineraalvesi ja ravimuda, mis andsid põhjuse asutada Ķemeri kuurort. Pärast Ķemeri ajaloolist kuurorti kohtub Metsa matkarada Ranniku matkarajaga (E9) ning mõlemad suunduvad sama teed pidi Riia poole.

8R4A2632

E97. päev. Jaunmokas - Tukums.

Kaunis Tukumsis

Jaunmoka lossi ümbruses paelub matkajaid Austrumkursa kõrgustikul asuvate Vanema mägede mitmekesine reljeef. Metsa matkarada laskub Bēru vesiveski juurde, seejärel tõuseb Vecmokase poole suundudes kolme kilomeetri jooksul 50 meetri võrra kõrgemale, et avada vaated lõunasse jäävale laiale Slocene orule. Pärast Vecmoka mõisaalleed ristub Metsa matkarada Tukumsi–Lazdasi teega (V1442), teeb looke ümber trobikonna talude ja möödub siis sirget metsateed pidi Sekļa järvest. Järve äärde viivad mitmed väiksed teekesed. Sveikuli puhkeküla lähedal jätkub rada ilusatel metsateedel, kuni jõuab Ozoliņi kalmistu juures Tukumsi–Kesterciemsi–Kolka teele (P131). Siin on Tukumsi linnapiir. Mööda Raudase, Kurzeme ja Melnezera tänavaid jõuab Metsa matkarada päeva lõpuks Päiksemäele (Saules kalns).


IMG 1288

E98. päev. Tukums - Jāņukrogs.

Läbi piirkonna parimate seenemetsade

Piki Melnezera tänavat lahkub Metsa matkarada Tukumsi linnast. Kuni Milzkalneni lookleb rada ilusas metsas, välja arvatud väike lõik Jaunūdru teel. Rada läheb mööda Raudase küngastiku järsupoolseid nõlvu muudkui üles ja alla. Üks siinseid kõrgemaid tippe on Milzkalnsi mägi, mis ulatub 113 meetrit üle merepinna. Pärast Tukumsi–Milzkalne–Smārde teed (V1446) viib Metsa matkarada läbi Šlokenbeka mõisa territooriumi, ületab Slocene jõe, teeb looke ümber Bērzāji küla ning suundub seejärel Slocene jõe vasakkallast pidi läbi ilusate metsade Tukumsi–Milzkalne–Smārde tee ääres asuva Kārniņi kalmistu suunas. Valguma järv, mille ümbruses on mitmeid majutuskohti, on siit umbes 2,5 km kaugusel. Veidi pärast Bērzāji küla on matkaja jõudnud Ķemeri rahvuspargi territooriumile.


IMG 1990

H99. päev. Jāņukrogs – Bigauņciems.

Läbi Ķemeri rahvuspargi

Veidi aega kulgeb Metsa matkarada kultuurmaastikul, jõudes seejärel ilusasse okasmetsa, mööda Čaukciemsi asulast kuni keerab Antiņciemsi–Smārde teele, et siirduda Rohelise Luite (Zaļā kāpa) poole. Maastik on tasane, sest rada on jõudnud Piejūrase madalikul asuvale Engre lammile. Roheliselt Luitelt avanevad ulatuslikud vaated Rohesoole (Zaļais purvs) ja Nõiasoole (Raganu purvs). Väike metsatee viib mööda luitejalamit, kahes kohas viivad purded üle soolappide. Ķemerisse jõudes kulgeb Metsa matkarada piki Partizāna, Robeža, A. Upīša, Katedrāle ja E. Dārziņa tänavaid, mööda rahvuspargi külastuskeskusest ja Vēršupīte jõest, kuhu suubuvad sulfaadirikkad allikad. Rada ületab Tūristi tänava ning viib mööda Dūņu teed edasi Sloka järve poole. Seejärel jõuab rada Vēršupīte lodumetsa, mis on üks omalaadsemaid metsatüüpe kogu Kuramaale jääval Metsa matkaraja osal. Melnezersis keerab matkarada Ķemeri vanale maanteele ning saabub 2 km pärast Bigauņciemsi. Õige pea ületab Metsa matkarada Talsi maantee ning jõuab Liivi lahe rannikule, kus kohtub Ranniku matkarajaga. Kogu päeva teekond möödub Ķemeri rahvuspargis.