Metsa matkarada - South Kurzeme

Läti-Leedu piiri tähistab looduses Apše jõgi. Ka Metsa matkarada ületab Apše jõe, kui siseneb Skuodase–Priekule maanteed kaudu Lätti. Mõnda aega kulgeb matkarada piki teed, kuid keerab 1,7 km järel kruusateele, et võtta suund Kalēti poole. Ozoli külast alates avanevad pikad ja avarad vaated Rietumkursa kõrgustikul asuvale Vārtāja lainjale tasandikule. 500 meetrit kulgeb matkarada teel V1217, keerab seejärel paremale ning jõuab 2 km pärast Bārta–Kalēti–Gramzda teele (V1218). Möödudes Kalšu järvest, saabub Metsa matkarada peagi selle päeva teekonna lõpp-punkti Gramzda külas.

Gramzdast lahkudes tiirutab Metsa matkarada mööda väikseid teeradu liiva- ja kruusakarjääride vahel ning seejärel suundub põldudevahelist sirget teed pidi kirde suunas. Lejasbunči talu juurest keerab rada Mazgramzda poole, läbides oma teekonnal sügava ja hämara Ruņupe oru. Pärast Mazgramzdat kulgeb Metsa matkarada Gramzda–Priekule teel (P114), kus avanevad maalilised vaated Rietumkursa kõrgustiku Vārtāja lainjale tasandikule. Rada pöörab teisele poole teed, viib mööda kunagist lennuvälja edasi Priekule–Purmsāti–Kalēti teeni (V1211), ületab selle ning teeb siis väikse looke väikses metsatukas. Virga jõe käänulisi kaldaid järgides läbib matkarada Priekules Priediensi nimelise metsapargi, kus juba paistab päevateekonna lõpp-punkt.

Metsa matkarada kulgeb Ķieģeļu, Galvenā ja Parka tänavate kaudu läbi Priekule, teeb lookeid Dobeļupe lähedal asuvas pargis ning võtab suuna Audari poole, kus ületab Grobiņa–Embūte tee (P106). 4 km pärast keerab rada paremale. Järgnev lõik kuni Riia–Liepāja maanteeni möödub väheasustatud piirkonnas, kus põllud vahelduvad metsatukkade ja soolappidega. Sepene järve ja Kalvene vahele jääv ala – nn Embūte ja Bandava mäed – on märkimisväärselt künkliku reljeefiga. Kõrgeimas kohas tõuseb Metsa matkarada siin 115 meetrit üle merepinna. Pärast Riia–Liepāja maantee (A9) ületamist jõuab rada 1 km pärast sihtpunkti Kalvene külas.

Metsa matkarada siirdub piki Kalvene väikseid tänavaid Aizpute–Kalvene teeni (P115), kulgeb 1,4 km ulatuses nimetatud teel ning pöörab seejärel paremale. Nüüd ületab rada Jelgava–Liepāja raudtee ning lookleb väiksel külateel kuni Bojase külani. Piirkonnas on arvukalt nõukogude-aegseid kalatiike. Avatud kultuurmaastikku ilmestavad siin-seal mõned üksiktalud, mille hulgast mõned pakuvad müügiks omakasvatatud aedvilju ja omavalmistatud toitu. Pärast Kazdanga–Mazbojase teed (V1299) läbib Metsa matkarada Grantnieki karjääri. Kalvenest Bojasesse kulgev teelõik viib üle Rietumkursa kõrgustikul asuva Bandava kõrgendiku, kus kõrgeimad punktid küünivad pisut enam kui 100 meetrit ü.m.p. Pärast Bojase küla ületab matkarada Laža jõe ning naaseb Tebra jõe äärde jõudes taas Aizpute–Kalvene teele. Mööda Kalvene ja Atmoda tänavaid kulgeb Metsa matkarada Aizpute kesklinna.

Mööda Atmoda ja Jelgava tänavaid suundub Metsa matkarada Aizpute linnast välja, keerab pärast Laža veehoidlat paremale ja jõuab suure kaarega Kazdanga mõisaparki. Nüüd muutub matkarada väikseks teerajaks, mis kulgeb piki Dzirnavu järve kallast läbi mõisapargi, ümber mõisahoonete ja Zēnu tiigi, kuni jõuab Kazdanga–Cildi teele (V1200), kust keerab 0,7 km pärast Snēpele–Kazdanga teele (V1296). Kuni Zemturi puhkemajani tõuseb Metsa matkarada järk-järgult mööda Bandava mägesid kõrgemale, avades kauneid vaateid ümbritsevale Rietumkursa kõrgustikule. Küngaste kõrgused ulatuvad maksimaalselt 81 meetrini ü.m.p. Zemturi puhkemajast edasi suundudes kulgeb Metsa matkarada 12 km pikkuselt läbi hõredalt asustatud metsamassiivi, kuni jõuab viimaseks kolmeks kilomeetriks tagasi avamaastikule, kus valdavad põllud ja väiketalud. Teekonna lõpp-punkt asub Snēpele külas.