Metsa matkarada - Marsruudid

Põhja-Eesti rannajoon

LAHEMAA RAHVUSPARK, JOAD, RÄNDRAHNUD JA PANKRANNIK
Kuremäe – Tallinn, 344 km, 34.-50. päev

Eesti põhjarannikul muutub loodus matkaraja ümber karmimaks ja põhjamaisemaks. Siin leidub majasuurusi rändrahne, hõredalt asustatud looduskauneid saari ja Baltimaade suuremaid jugasid. Piki Läänemere kallast sirutub Põhja-Eesti pank, mis on osa Balti klindist. Soome lahe ääres kulgeb matkarada kaunitel maastikel nii kivi-sel kui ka liivarannal. Läbitakse Lahemaa rahvusparki, millele on omased lahed ja poolsaared, metsad ja kultuuripärandirikkad külad. Edasi viib Metsa matkarada läbi Eestile tüüpiliste kadakaväljade ja linnalähedaste asulate Tallinna kesklinna.

Vaatamisväärsed kohad: Põhja-Eesti paekallas – kõige muljetavaldavam kivimite paljand Baltimaades, Kosed ja Põhja-Euroopa suuremad rändrahnud, Tööstuspärand Kundas, Lahemaa – vanim rahvuspark Baltimaades, Altja – traditsiooniline kaluriküla, Käsmu – kuulus kaptenite küla, Purekkari neem – Eesti maismaa põhjapoolseim punkt, Militaarpärand – piirivalverajatised, Pirita – Tallinna populaarseim kuurort ja olümpiakeskus Tallinna vanalinn – UNESCO pärand.

Kurtnalakedistrict1 Photo LembitMichelson

M34. päev. Kuremäe‒Vasavere.

Läbi Kurtna maastikukaitseala

Pärast Kuremäe kloostrit kulgeb metsa matkarada maalilisel Kurtna maastikukaitsealal (osa Alutaguse rahvuspargist), mida ilmestavad ilusate valgete männimetsade vahel paiknevad arvukad järvesilmad (kokku 42 järve, see on Eesti tihedaim järvistu). Niiskemates kohtades on laudteed, üle jõekeste ja kraavide viivad sillad. Alutaguse puhke- ja spordikeskuse juurest saab alguse matka- ja kepikõnniradade võrgustik.


Toilapark Photo LembitMichelson

M35. päev. Vasavere‒Toila.

Põhja-Eesti kivise ranniku suunas

Vasaverest edasi kulgeb metsa matkarada jätkuvalt Kurtna maastikukaitsealal, tiirutab üle raba, läbib Oru töölisasunduse, keerab Voka jõe orgu ning jõuab välja Soome lahe äärde, kus keerab läände. Siin kõrgub majesteetlik Põhja-Eesti paekallas: järsk, kivine ja metsane klindiastang, mis ulatub Tallinnani ja jätkub sealt Balti klindina edasi Lääne-Eesti saarteni. Metsa matkarada lookleb paekalda serval, aeg-ajalt orgudesse laskudes. Toila-Oru pargis suundub rada läbi laia ja sügava Pühajõe oru ning saabub lõpuks Toilasse, populaarsesse rannakuurorti.


Valastewaterfall Photo LembitMichelson

H36. päev. Toila‒Saka.

Maaliline Põhja-Eesti paekallas Toila ja Saka vahel

Üks metsa matkaraja kõige omapärasemaid lõike Põhja-Eestis. Hea ilmaga saab matkata Põhja-Eesti paekalda all oleval rannikumadalikul, seejärel ronib rada Valaste ja Saka külades klindipealsele, kust avanevad imelised vaated Soome lahele. Saka-Ontika-Toila lõigus ulatub paekalda kõrgus 55 meetrini. Kui ilm on selge, näeb pangapealselt 50 km kaugusel asuvaid Suurt ja Väikest Tütarsaart, mis kuuluvad Venemaale.


TuliveeCenterWatchtowerPhoto RailiMengel

H37. päev. Saka‒Aseri.

Miljonite aastate vanused kivistised rannaribal

Saka mõisa juures suundub metsa matkarada mööda järsku treppi alla mererannikule, kus see veidi alla 6 km ulatuses kulgeb otse rannal. Moldova ja Jabara külade juures tõuseb rada taas paekaldale, läbib Purtse küla, tiirutab ümber Purtse jõe ja viib mööda kitsast rannikuriba edasi Aseri poole. Veidi enne linna jõudmist keerab rada taas klindipealsele. Klindialusel rannaribal leidub rohkesti kivistisi, mõned neist on mitusada miljonit aastat vanad.


20180813 083231

E38. päev. Aseri‒Mahu.

Aseri, Eesti tellisetööstuse pealinn

Enne teele asumist võiksid üle vaadata mere ääres asuvad hiiglaslikud karjäärid. Nendest karjääridest on väga pikka aega ja kuni praeguseni aega telliste tootmiseks savi kaevandatud. Pärast Aserit läbib rada endise nõukogude sõjaväebaasi territooriumi ning kulgeb edasi Põhja-Eesti paekaldal, kust avanevad kaunid vaated Soome lahele. Rada möödub Kalvi mõisast ning viib Mahu poole. Mahu-Rannametsa looduskaitsealal lookleb metsa matkarada ilusate metsade vahel, jõuab seejärel taas rannikule ning viib läbi rannikumetsade Mahu külla.


Ehalkivi Source visitestonia SvenZacek

E39. päev. Mahu‒Kunda.

Tutvudes Kunda tööstuspärandiga

Mahult Letipeani kulgeb metsa matkarada väikestel merelähedastel teedel ja väiksemas lõigus ka mööda rannikut. Letipea neeme lähedal on tihe kadakavõsa. Kel käimata, tasub ette võtta kokku 1,5-kilomeetrine retk Ehalkivi juurde. Simunamäelt 3 km edasi liikudes kulgeb rada Põhja-Eesti paekalda jalamil, mis on kaetud vana loodusmetsaga. Mereni on siit umbes kilomeeter. Lontova mõisa ümbruses on infotahvlid Kunda ajalooga. Kundas, eriti Kunda jõe ääres on mitmeid põnevaid vaatamisväärsusi, mis on seotud linnas asuva tsemenditehasega.


Toolsecastle Photo LembitMichelson

E40. päev. Kunda‒Eisma.

Rannapüügitraditsioonid ja kunst Karepal

Pärast Kundat järgib Metsa matkarada kahe kilomeetri ulatuses taas Põhja-Eesti paekalda astangut. Siit edasi kulgeb rada asfaltteel, seega ole liikluses tähelepanelik. Selja jõe silla juures võib vahel näha, kuidas traditsiooniliselt silmu püütakse. Püügivahendid kuuluvad kohalikule talumuuseumile, mis asub jõe paremkaldal ilusas taluhoones. Toolse ja Eisma vahel kulgeb matkarada piki teed, tehes enne Eismat lühikese põike ilusale kivirannale.


Altjafishingvillage Source visitestonia

E41. päev. Eisma‒Oandu.

Lahemaa rahvuspargi radadel

Pärast Vainupead jõuab Metsa matkarada Lahemaale, Eesti vanimasse rahvusparki. Järgmised viis ja pool päeva kulgebki matkarada piki Lahemaa sopilist rannikut ja tutvustab matkajale siinse kandi olulisemaid kultuuri- ja loodusväärtusi. Järgi rahvuspargi reegleid ja käitu vastutustundlikult! Tänasel teekonnal viib metsa matkarada läbi ilusate ja vaiksete rannametsade, kus sügiseti kasvab rikkalikult seeni. Rada jõuab Altjale, maalilisse kalurikülla ning sealt edasi RMK Oandu külastuskeskusesse, kus matkajad saavad tutvuda metsa elupaigatüüpide ning traditsiooniliste metsamajandusviisidega.


Käsmucaptainsvillage Source visitestonia Kaur

E42. päev. Oandu‒Käsmu.

Käsmu kapteniküla ja laevaehitustraditsioonid

Järgmise 9 km ulatuses Oandu ja Võsu vahel langeb metsa matkarada kokku RMK matkarajaga, seega jälgi hoolega rajatähistust. Rada kulgeb ilusal, metsaga kaetud sisemaaluidete alal. Tee ääres võib näha sisselõigetega mände: jälgi kunagistest vaigutamistöödest. Männivaiku saadi sel viisil Balti riikides kuni 1960.‒1970. aastateni. Puude küljes on rohkelt samblikke, mis näitab, et õhk on puhas. Suvel ja sügisel on tee ääres rohkesti mustikaid ja seeni. Pärast Võsu kulgeb metsa matkarada piki ilusat metsast rannapromenaadi Käsmuni. Siin tasub kõndida üks lisakilomeeter Vana-Jüri kivide ja Käsmu poolsaare tipus asuvate ajalooliste paikade juurde.


Kasmusfieldofboulders Source Käsmu

M43. päev. Käsmu‒Viinistu.

Käsmu poolsaare hiiglaslike rändrahnude kuningriigis

Esimene pool kulgeb muinasjutulisel Käsmu poolsaarel metsaste luidete ja samblaga kaetud kivikülvide vahel. Erust alates jätkub rada 2 km ulatuses Võsu-Kotka teel, läbib Vihasoo küla ning viib edasi Viinistu poole. Siit näeb hästi Eru lahte ja Käsmu poolsaart. Sellel lõigul on Lahemaa rahvuspargi kõige muljetavaldavamad rändrahnud: Tammispea ja Jaani-Tooma rahnud. Viinistust näeb Mohni saart ja sellel asuvat tuletorni.


HolidayHomeDharma Source TerjeLuts

E44. päev. Viinistu‒Loksa.

Purekkari ‒ Eesti põhjapoolseim maismaapunkt

Metsa matkarada jätkub tiirutamist ümber Pärispea poolsaare kuni jõuab Purekkari neemele. Tuuletu ilmaga võiks ette võtta kilomeetrise matka kiviklibusele neemele, et vaadata oma silmaga üle Eesti põhjapoolseim punkt ja võimas Maasäärekivi. Siit edasi lookleb matkarada piki Hara lahe käänulist rannikut, möödub endistest nõukogude sõjaväebaasidest ja viib läbi Loksa linna. Loksal oli vanasti telliskivitehas ning linnas on rohkesti ajaloolisi tellishooneid. Teekonna lõpp-punkt on umbes poole kilomeetri kaugusel Loksa kesklinnast, imelisel rannal.


Meztaka Loksa Tsitre 2604

E45. päev. Loksa‒Tsitre.

Läbi Juminda poolsaare metsade ja soode

Sel lõigul kulgeb metsa matkarada üle Juminda poolsaare. Peale Loksat möödub rada 7 km kaugusel nõukogudeaegsest Hara allveelaevabaasist. Selle külastamiseks tuleb teha kahekilomeetrine kõrvalepõige ja osta pilet. Seejärel viib metsa matkarada läbi ilusa metsase ja soise ala. Poolsaare lääneosas kasvab liivaluidetel kõrge ja tihe mets. Teekond jätkub Pedaspealt Tsitre suunas ja möödub vahetult enne Tsitret Põhja-Eesti paekalda klindiastangul olevast Muuksi linnamäest. Lõpp-punkt ‒ Tsitre telkimisala ‒ asub merest 200 m kaugusel.


Meztaka Tsitre Kaberneeme 2714

M46. päev. Tsitre‒Kaberneeme.

Kolga lahe rannad ja saarekesed

Tsitre külla rajati juba viikingiajal sadam. Metsa matkaraja esimesed 4 km kulgevad Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Muuksi ja Soorinna külade vahel viib rada üle kadakaste karjamaadega kaetud klindineemiku, mis on osa Põhja-Eesti paekaldast. Põhja küla lähedal möödub rada roostikust ja jõuab Salmistu sadama juures taas mere äärde. Siit avaneb vaade 1,3 km kaugusel kirdes asuvale Pedassaarele ning loodes asuvatele Umblu ja Rohusi saartele. Valkla rannas ootab matkajaid kena rannarestoran, jalutada võiks ka Valkla külas. Haapse poole suundudes näeb tee ääres Augu Suurkivi. Haapse rannas on hea ujuda, sest seal läheb vesi kiiresti sügavaks.


Jägalawaterfall2 Photo LembitMichelson

M47. päev. Kaberneeme‒Jõelähtme.

Jägala jõe kallastel

Kaberneemelt kulgeb rada läbi metsa, tee ääres on mandrijää sulamisel tekkinud kivikülv. Peale lühikest kruusateed jõuab metsa matkarada kunagise Antsülusjärve rannajoonel kulgevale matkarajale, ületab Kaberla‒Kaberneeme tee ja Kaberla jõe väikese liivakanjoni ning jõuab välja Kalevi-Liiva koonduslaagri asupaigani. Sealt edasi viib matkarada Linnamäe hüdroelektrijaamani ja rippsillani, sealt enne silda Jägala Jõesuu linnamäele. Rada kulgeb Jägala jõe paremkaldal kuni Jägala joani. Ületa jõgi Suka silla (vana raudteesild, nüüd jalakäijate sild) kaudu, mis on joast u 500 m ülesvoolu. Peale silda pöörab rada paremale, kulgeb läbi pargi ning suundub läbi Koogi küla Jõelähtme poole. Mine üle vana kivisilla, mööda Jõelähtme kirikust ja Vabadussambast.


rootsi kallavere vilage museum mart vares

E48. päev. Jõelähtme‒Muuga.

Läbi Maardu fosforiidipiirkonna

Metsa matkarada kulgeb läbi Jõelähtme küla, keerab kilomeeter enne merd loodesse ja jätkub järgmised kolm kilomeetrit piki klindiastangut. Pärast Ülgase küla läbib metsa matkarada Tallinna eeslinnad Kallavere, Maardu ja Muuga. Muugalt Tallinna vanalinna kõndimiseks kulub mõni tund, kuid metsa matkarada teeb enne pealinna südamesse jõudmist kahepäevase kõrvalepõike Viimsi poolsaarele.


Villa Mary Boutique Hotel

E49. päev. Muuga‒Püünsi.

Läbi maalilise Viimsi poolsaare

Metsa matkarada suundub läbi Viimsi poolsaare kõige metsasema ala, kuhu on rajatud mitu kaitseala. Rohuneemes viib rada läbi endise nõukogude sõjaväeosa territooriumi. Sel päeval kulgeb rada peamiselt kõnniteedel ja poolsaare arvukatel autoteedel. Püünsi küla juures pöördub rada lõunasse ning kaugel üle lahe on näha Tallinna tornid, pilvelõhkujad ja sadam.


PiritaandTallinnviewPhoto RailiMengel

E50. päev. Püünsi‒Tallinn.

Tallinna vanalinna pilgupüüdjad

Metsa matkarada kulgeb piki Tallinna lahe rannikut ning alates Püünsist avanevad kaunid vaated Tallinna tornidele, pilvelõhkujatele ja sadamale. Enne Piritat pöörab rada männimetsa, seejärel aga kahekilomeetrilisele Pirita liivarannale. Pärast Piritat kulgeb rada kuni Tallinna sadamani kenal rannaäärsel promenaadil, kust avaneb vaade linna kultuurilistele ja ajaloolistele vaatamisväärsustele ning merele ja sadamale. Metsa matkaraja lõpp-punkt asubki vanalinna kõrval asuvas Tallinna sadamas. Võta päev või paar, et põhjalikumalt tutvuda Tallinna arvukate vaatamisväärsustega.